Volikogu esimehe kõne EV 106

Lugupeetud vallakodanikud, austatud aukodanikud!

Daamid ja härrad!

Täna on Eesti Vabariigi 106. sünnipäev. Meil on välja kujunenud toredad traditsioonid. Me heiskame päikesetõusul ühiselt sinimustvalge lipu valla keskuses, seejärel süütame mälestusküünlad lahkunud vallajuhtidele, kultuuri-ja haridustegelastele, kangelastele, asetame pärjad Vabadussõja ausambale ning koguneme siia aktusele, et tähistada riigi sünnipäeva, tänada. Need on väärt traditsioonid. 

Eile oli võimalik tähistada riigitegelase Konstantin Pätsi 150 sünniaastapäeva ja mõelda, et Eestis ei ole kunagi olnud nii hea ja turvaline elada, meie elatustase ei ole olnud kunagi nii kõrge kui on praegu. Vabadus teha valikuid, hea haridus, et osata teha valikuid ning tugev töö valikute elluviimisel on toonud hea tulemuse. Eestis on hea elada. 

Kuid meil on piirinaaber, kes on andnud 2 aastat tagasi 24.veebruarile uue tähenduse, alustades täiemõõdulist sõda Ukraina vastu. Lühikeseks operatsiooniks kavandatud rünnaku nurjas ukraina rahvas, kes astus agressorile vastu ja keeldus allumast võõrale võimule ja väele. Osa Ukrainast on siiski vallutatud ning toime on pandud hulgaliselt sõjakuritegusid. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on eelmise a märtsis väljastanud naaberriigi presidendi kohta vahistamismääruse Ukraina laste ebaseadusliku riigist väljasaatmise ja inimeste ebaseadusliku üleviimise eest Venemaale. 

Meil tuleb meeles pidada, et Ukrainas sõditakse ka meie vabaduse eest! Seni kuni Ukraina peab vastu, on oht meile vähene ning meil lisa aeg kaitsevõime tugevdamiseks. Sõjast tulenenud muudatused on Eesti kaitstust palju kasvatanud. Soomest on saanud ja Rootsist kohe saamas NATO liige ning liikmesriikide kulutused kaitsevõime arendamiseks on märkimisväärselt kasvanud. Eesti kulutused riigikaitsele on juba üle kolme protsendi, see on meie kõigi raha ja loob turvatunnet samuti meile kõigile. 

Sõda on hoomamatu kurjus ja vägivald. Mõned plakatid pealinnas tekitasid jahmatuse, sest pilte pommirünnaku alla sattunud elumajadest oli õudne vaadata. Meie jaoks on see kunst, Ukrainas aga reaalne elu. 

Mida meie saame teha, et Eesti oleks paremini kaitstud ja meid ei ähvardaks miski? Liituda Kaitseliidu, kodutütardega. Annetada raha. Hoida end kursis sõjauudistega, nt jälgida Rainer Saksa FB-d või Teet Kalmuse oma.

Mul oli hiljuti võimalus suhelda kaitseminister Hanno Pevkuriga ning temaga vestlusest koorus välja mõte, et elanikkonna valmisolek kriisiolukorraga toimetulekul tõuseb märkimisväärselt, kui igaühel on kodus kauasäiliv toiduvaru, mis võimaldab ka ilma elektri ja veeta vastu pidada vähemalt ühe nädala. Seega kui osta näiteks Tactical Foodpacki nädalakomplekt, on kenasti panustatud iseenda kriisivalmidusse, aga ka Eesti kaitsevõimesse, sest on kasvatatud heidutust. Kutsun üles igat Rae valla leibkonda omandama endale nädala kriisivaru ja vähendama selliselt võimalust, et keegi üldse kunagi mõtleb Eesti ründamise peale. Si vis pacem, para bellum,  st  "kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks". Kui tahad, et kriisi ei tuleks, ole kriisiks valmis.  

Head kuulajad!

Eesti on demokraatlik riik. Rahvas valib vabadel valimistel parlamendi end esindama, otsuseid langetama. Kui me peame lugu demokraatlikust riigikorrast, siis võib meile küll mitte meeldida mõni parlamendi liige (ma võiks kohe mõne nimetada, aga ma ei hakka), aga mitte parlament tervikuna. Sest me oleme demokraatlik, parlamentaarne riik. 

Parlamendi toimimise loogika on lihtne, otsuse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus ning valitsuse kinnitamiseks koosseisu häälteenamus. Ehk siis parlamendi enamus langetab otsuseid. Sellegipoolest aga võttis peale eelmise aasta Riigikogu valimisi parlamendi vähemus ette rünnata parlamentarismi, st püüdis pidurdada ja lausa peatada kogu parlamendi tegevust. Vähemus oli pähe võtnud, et tegelikult on nemad need, kes peavad saama võimaluse öelda, lausa dikteerida, mida enamus tegema peab. Demokraatia nii ei toimi. Parlamendi tegevuse peatamine on riigivastane tegevus, meie omariikluse vastane tegevus. Kahjuks kostus nii mitmeidki väiteid, et ikka mõlemad pooled peaksid sammukese tagasi astuma, nagu oleks mõlemad pooled süüdi parlamendi tegevuse peatamises. Kas see tähendab, et kui üks ründab, siis ka teine, kes end kaitseb, on ründes süüdi? Nii ei saa olla. Parlamendi kui institutsiooni tegevuse peatamine on lubamatu rünne demokraatia toimimise vastu ning see tuleb tõkestada jõuliselt ja otsustavalt, parlamendi traditsioone ja seadust austavalt. Rõõm on kuulda, et parlamendi töövõime on taastumas. 

Rae vallavolikogus aga demokraatia toimib ja mul on seetõttu volikogu liikmete üle siiralt hea meel. Volikogu liikmed saavad aru, et nad esindavad volikogus Rae valla elanikke ning neil puudub igasugune soov volikogu töö seiskamiseks. Hoopis vastupidi, volikogu liikmed teevad ettepanekuid vallaelanike elu paremaks muutmiseks. Kõik ettepanekud ei leia küll enamuse toetust ehk ei lähe töösse, aga ideid ja mõtteid peabki alati rohkem olema kui võimalusi ellu viimiseks. 

Volikogu istungid toimuvad nüüd mõnda aega Kindluse koolist, sest seal on olemas tehnilised võimalused otseülekande tegemiseks volikogu istungist. Otseülekanne võimaldab muuta sideme elanikuga veelgi tugevamaks ja elanikud saavad parema ülevaate teemadest, millega volikogu tegeleb. 

Head Rae valla elanikud! 

Suur osa valla eelarvest kulub haridusele, mis mõjutab meie elu nii pidupäeval kui argipäeval. Just avati Rae gümnaasium, mis tähistab uue ajajärgu algust valla hariduselus, alates 1.septembrist pakub vald haridust kuni põhikooli lõpuni ja sealt edasi on noorel palju valikuid, üks neist Rae gümnaasium. Mul on hea meel, et aastaid tagasi haridusminister Jürgen Ligi ja vallavanem Mart Võrklaeva poolt allkirjastatud leping lõpuks täidetud sai. Vahepealsel ajal on paljud inimesed pidanud kõvasti pingutama, et kool ikka tuleks, tuleks piisavas suuruses ja saaks rahastatud. Tubli töö on tehtud ning nüüd saab vaid kooliperele jõudu soovida õpilaste tulekuks ettevalmistuste jätkamisel. 

Kuu aega tagasi toimus õpetajate streik. Oma õiguste eest tuleb seista ja streik on täiesti seaduslik vahend. Streigi ka meil. Rae vallas on uued või renoveeritud koolid, valla eelarvest makstakse õpetajatele lisapalka. Nädala alguse kohtumisel arutasime haridusministriga eesootavaid muudatusi ning minister päris, et miks on Rae vallas tunduvalt rohkem õpetajaid kui riiklik norm ette näeb. Meie õpetajate töökoormus on selle võrra väiksem. Seega siis on meil töökeskkond hea, töökoormus väiksem ja palk suurem. Peaks nagu kõik hästi olema. 

Kuna Eesti hariduskulud on suhtarvuna SKP-st Euroopa Liidus esirinnas, siis tuleks raha lisamise asemele rohkem mõelda sellele, kuidas olemasolevat raha paremini kasutada. Vajame otsuseid, mis inimest, st õpetajat, laiemalt hariduses töötavat inimest rohkem väärtustavad ning muudatusi selles suunas. Valla haridusjuhtide hiljutine külaskäik Londonisse andis samuti tagasisidet, et suurem fookus on inimestele (lastele, täiskasvanutele), väiksem füüsilisele keskkonnale. Ministrilt saime tagasisidet, et teemaga tegeletakse ja läbirääkimised õpetajate ametiühingu ja omavalitsustega käivad. Soovime edu!

Vald ei osuta oma elanikele lihtsalt teenuseid vaid loob heaolu. Vahepeal tuleb meelde tuletada, et heaolu tuleb esmajoones luua elanikele. Vallavalitsus tegeleb heaolu loomisega igapäevaselt ja vallavalitsuse liikmetena on heaolu loomisega ametis käesoleva aasta algusest abivallavanematena Ivari Rannama ning eelmise aasta hilissügisest Hannes Ojangu. Värsked ideed ja uued mõtted aitavad meil ühiselt täita valijatele antud lubadusi ning leida lahendusi ka muutunud oludest tulenevatele vajadustele. Näiteks kõnniteede talihoolduses on ilmselt kätte jõudmas aeg, kus tuleb vajaduste muutumisel muuta praktikat. Käesolev talv on olnud lumerohke ja vahepeal sadas jäävihmagi, seega on libedust olnud palju ja see on kaasa toonud elanike rahulolematust. Inimeste tagasisidet kuulates olen üha rohkem seda meelt, et kõnniteede libedusetõrje reeglid tuleks üle vaadata, et elanike heaolu kasvatada. 

Näiteks puhastada kõigepealt kõnni-ja rattateed, alles seejärel sõiduteed, reageerida varem ja vähemale lumele. Eraldi sätestada, mis kellaks hommikul peavad kõnniteed läbitavad olema. Me saame maksumaksjatena muidugi aru, et kui me tõstame teenusestandardit, siis kulub rohkem raha ja lisaraha saab tulla vaid meilt endilt, st maksumaksjatelt. Võimalus on ka jagada koormust ümber, st sõiduteelt vähemaks ja kõnniteele juurde. Minu arvates on vajalik ümber mõtestada kõnniteede talihooldus ning võimaldada kõnniteede tegelik kasutamine aastaringseks, ka eakamatele inimestele. Jääme me ju kõik vanemaks ja see on meie heaolu.  

Head inimesed!

Heaolu loome me ka ise endale, näiteks midagi ühiselt tehes. Ühine tegemine teeb rõõmu. Mul oli koos abikaasaga võimalus ühel detsembrikuisel õhtul siinsamas Rae kultuurikeskuse kohvikus, mis oli tolleks hetkeks muutunud Rae Kogukonnaköögiks, küpsetada jõulupiparkooke lastekodulastele. Väga meeldiv õhtupoolik oli, hästi korraldatud, meeldiv seltskond ning sai abiks olla. Kogukondlikke ettevõtmisi korraldatakse meil palju, seda teevad Rae kultuurikeskuse töötajad, meie küla-ja alevikuseltside inimesed. Ühistegemine on osa meie kultuurist. 

Meie kogukond, meie vald, meie riik on samuti üks vägev ühistegemine,  mis on meil hästi välja tulnud ja tuleb ka edaspidi hästi välja. 

Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi 106 aastapäeval! 

Elagu Eesti!