Uuesalu saab oma lasteaia

Vallavanem M.Sarik – viimasel kahel kuul on VV tegelenud eelarve uuesti tasakaalu viimisega, st miinuseelarve koostamisega. Kärbime majanduskulusid, põhjus on eelmise aasta lõpus vähem laekunud tulud. 

Oleme avamas arengukava uuendamiseks, piirkondlikud arenguseminarid toimuvad Jüris, Peetris, Lagedil ja Vaidas. Loodan aktiivset osavõttu. 

Regionaalminister M.Kallas astub tagasi, sest asjad ei ole läinud nii nagu tema tahtis. Seni teadaolev plaan oleks tähendanud Rae valla jaoks suurt miinust. 

Keskkonnanädal algab uuel nädalal Rae vallas. Eesmärgiga tõsta keskkonnateadlikkust. 

Parimate sportlaste autasustamine toimus ja esindusvõistkond võrkpallis sai teise koha Eesti Meistrivõistlustel.

Personali osas oleme teavitanud uute inimeste otsimisest. Oleme leidnud järelevalveametile uue juhi - Leho Kuus, mai alguses alustab spordikeskuse juht Marian Kasela ning alustanud on kommunikatsioonijuht Rutt Roht. 

Investeeringute real on hetkel laual Uuesalu lasteaia hange, läks 0,2 mlj väiksemaks. Loodan, et mai keskpaigaks algab ehitus. Eeldatav valmimine 2025 juuli. 

Volikogu liige A.Böckler avaldas arvamust, et Tallinnas tehti ajalugu ja jäeti Keskerakond võimult eemale. Rae vallas on Reformierakond samuti kaua võimul olnud, on aeg muutusteks. Eelarve kulud on suured, vaja on saada ka Rae vallas lahti ühe erakonna juhtimisest.

(T.Kõiv – kommentaariks ei saa lisamata jätta, et võrdlus on vägivaldne ning alust selleks tegelikult ei ole. Reformierakond on aastaid Rae valda juhtinud, aga teinud seda enamuse ajast koos Isamaaga koalitsioonis olles. Reformierakonna ajalugu on muide veelgi pikem, lausa 30-nes tegutsemisaasta on käimas). 

Informeerisin volikogu, et Kaido Kivistik on esitanud avalduse Tallinna Vanglakomisjoni liikme kohalt tagasi astumiseks ja seega tuleb volikogul maikuus valida uus liige.

Teiseks teavitan volikogu Rae valla valimiskomisjoni otsusest peatada volikogu liikme Kaarel Kogeri volitused tema avalduse alusel kolmeks kuuks ning määrata asendusliikmeks Indrek Varik. 

Volikogu kinnitas järgmise päevakorra ning alustas punktide läbivaatamist. 

Esimese punktina olin kutsunud Päästeameti esindajad rääkima sellest, mida iga indiviid ja leibkond tegema peab, et olla kriisiks valmis, paremini valmis. 
 

1. Toimetulekust kriisiolukorras.

Päästeameti kriisibüroo juht Agu Tammearu tegi lühikese sissejuhatuse, et Põhja Päästekeskuse kriisibüroo tegutseb pidevalt sihiga, et päästekomandod oleksid toimepidevad, ka kriisiolukorras. Elanikkonna kaitses toimub tegutsemine koostöös kohalike omavalitsustega, oluline on ohuteavitus ja kommunikatsioon laiemalt. 

Põhiettekande pidas Päästeameti Ennetusbüroo juht Reili Kull - ennetusbüroo roll on tegeleda inimestega, et inimesed oleksid kriisiks valmis. Me ei räägi ainult loodusõnnetustest vaid ka sõjaohust. Hetkel on see põhiline oht. 

Elanikkonna kaitse alus – et inimene saaks ise hakkama. Ühine jõupingutus on tähtis. KOV-i plaan võib hea olla, aga iga indiviidi hakkamasaamine on väga oluline. Kogukonna tegemised on Rae vallas üsna heal tasemel, inimesed teavad ja tunnevad üksteist. 

Inimeste valmisolek kriisideks väga hea ei ole, eriti Põhja-Eestis. Meditsiinilise abi andmise oskusega inimeste osakaal on vähenenud. Oleme väga haavatavad, elekter puudu, tee läbimatu, sularaha ei saa välja võtta, kõik mõjutavad meid oluliselt. 

Sõnumid elanikkonnale – kui oled valmis sõjaks, oled valmis kõigeks. Inimene vastutab oma toimetuleku ja turvalisuse eest eelkõige ise. Esmajoones toiduvaru (7 päeva varu) peab olemas olema, st igas majapidamises võiks olla nädala kriisivaru (toit, joogivesi, ravimid jne). Valmisolek kriisiks algab üksikust indiviidist. Käitumised kriisiolukorras tuleb perekonnas läbi arutada, et olla paremini valmis. Kui ollakse varem teemadest räägitud, siis on valmisolek kõrgem. 

Päästeamet on valmis tulema ja rääkima, tegema koolitusi KÜ-des, avalikes üritustel, läbi viima nõustamisi. KOV-i töötaja peab olema kriisiks valmis nii ametipositsiooni tõttu kui üksikisikuna. 

Päästeamet nõustab korteriühistuid, et kasvatada valmisolekut kriisiks. Nt kas kelder on varjumiskohaks sobilik, on kiirelt kohandatav.  

Koolituse väljund – inimene teab Eestis toimuda võivate hädaolukordade riske ja oskab nendega arvestada. Teab, kus otsida infot kodukandi riskidest, kust saada infot hädaolukorra tekke ohust ja lahendamise käigust. Teab, kuidas olla valmis elutähtsate teenuste katkestuseks. Omab infot ja jagab seda lähedastega. 

Päästeameti veebilehel info „Ohutus kodus ja mujal“. Rae valla lehel samuti link olemas. Päästeameti lehelt on võimalik alla laadida ja vaadata visuaale kriiside kohta, sh ka loodusjõududest tulenevad kriisid. 

Uus „Ole valmis“ trükis ilmunud, peaks igaühe postkasti jõudma. 

Veebiäpp „Ole valmis“ on samuti vajalik ja kasulik. 

Küsimuste-vastuste voorus saime teada, et kuritegevuse võimaliku kasvuga sõjaolukorras tegeleb jätkuvalt PPA, mitte Päästeamet. 

7 päeva toiduvaru sõltub sellest, kui suur on pere ja kui palju vajab laps, täisealine päevast toitu. Toitu on mõistlik hoida rotatsioonis, st vahetumas. Mõistlik on varuda seda, mida igapäevaselt sööme. 

Päästeameti koostöö Kaitseliiduga toimub, sh ka Kaitseliidu sidusorganisatsioonidega. 

Joogivee, üldse vee varu hoides tuleb arvestada säilivustähtaegadega.

Tänasin volikogu poolt Päästeameti esindajaid ning avaldasin veendumust, et peale tänast on volikogu liikmed paremini informeeritud ning loodetavasti jagavad infot ka edasi, et me kõik oleksime paremini valmis kriisiks.  

2. Rae Vallavolikogu ja Rae Vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord

Ettekandja vallavanem Madis Sarik – käesoleval ajal korda ei ole, seni tehtud otsustuskorras. Korrektne on reguleerida määrusega, et oleks kirjas, kes vormistab ja kuidas toimub aruandlus. VV teeb ettepaneku kehtestada määrus I lugemisel. 

Kaasettekanne Eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: istung toimus 08.04.2024, kohal oli 13/2. Esimese päevakorrapunktina oli arutusel. VV esindaja tutvustas, arutelu käigus oli ettepanekuid, et lisaks võiks kirjas olla ka saatmise kord. Komisjoni ettepanek on saata II lugemisele ning määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 24.04.2024 kell 12.00. 

Küsimuste voorus huvitas volikogu liikmeid kui palju on volikogu liikmeid teenistuslähetusel käinud, miks üldse on korda vaja jne. Vastusena saime teada, et toimub erinevaid sündmusi, kus osalemine võib vajada lähetamist. Toodi Viimsi vallavolikogu näidet, kus on moodustatud kantselei ja seetõttu annab volikogu esimees käskkirju. Rae vallavolikogu ei ole kantseleid veel moodustanud. Samuti avaldati arvamust, et nii keskkonnakomisjon kui eelarve-ja arengukomisjon on saanud lähetustes käidud ilma korrata. 

Kokkuvõttes saatis volikogu eelnõu II lugemisele, parandusettepanekute esitamise tähtae on 24.04.2024 kell 12.00. 

3. Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 kinnitamine

Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama – tegemist on väga mahuka dokumendiga, teen tutvustava ettekande. Praegu kehtib 2017-2028, aga kava peab olema 12-ks aastaks ette, seega on praegune kava kuni 2035. 

Valla koostööpartner on Infragate, kes on teinud tublit ja tänuväärset tööd. Arengukavas on kirjeldatud kõiki põhilisi probleeme. Joogivesi tuleb enamus juhtudel AS-ist Tallinna Vesi. 

Vee-ettevõtja investeeringud välja toodud piirkondade kaupa. Kanalisatsioonisüsteemide investeeringud samuti. 

Sademeveesüsteemi lahendused ja perspektiiv kirjeldatud. 

Investeeringud jagunevad arendajate ja vee-ettevõtja(te) vahel. Elveso on enamikes kohtades vee-ettevõtja Rae vallas. 

Tariifide prognoos – alates 2026 ei tohi era-ja äriklientide vahel olla erinevusi, selleks ajaks ühtlustuvad. 

Peale I lugemist toimub arengukava avalikustamine.

Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik- istung toimus 10.04.2024, kohal oli 10 liiget. VV-st esindasid ametnikud. Kava on tutvustatud komisjonile ka varasemalt kahel korral. Muudatusi suuri tehtud ei olnud, vaatasime kaarte ning otsustasime 9 häälega toetasime kinnitamist. 

Küsimuste voorus avaldati kahtlust, et ühes piirkonnas on skeemid vanad ja uuriti, et kas ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni rajamine tekitab keskkonnale kahju? Vastustest saime teada, et reoveekogumisalad on üle vaadatud ning sinna detailplaneeringuid ei kaasata, aga perspektiivsete puhul on olemas. Lisaks, et tihedamas asustuses on majanduslikult efektiivsem. Mida kaugemal ja eraldatumalt, seda kallimaks see ühiskonnale tervikuna läheb. Maa on hinnatud ressurss. Ka Rae vallas me suuname asustust sinna, kus juba on asustus.

Uuriti ka investeeringute adekvaatsuse kohta ning saadi vastuseks, et investeeringud on realistlikult hinnatud ning sisaldavad nii vee-ettevõtja kui arendaja investeeringuid. 

Küsimus oli vee-ettevõtjate kohta, palju neid vallas on. Vastusena saime teada, et põhiline on AS Elveso, aga lisaks veel Kiili KVH (näeme ette laiendamist Saire kinnistu osas) ning väikeses osas ka Kalde Vesi OÜ, paaril tänaval. Sinna on aga juba rajamisel paralleelselt teised trassid.

Volikogu lõpetas I lugemise ja saatis eelnõu II lugemisele. Määrasin parandusettepanekute esitamise tähtajaks 30.04.2024 kell 12.00. 

4. Rae vallale kuuluva Aruküla tee 1a kinnisasja koormamine reaalservituudiga Stadium Real Estate OÜ kasuks.

Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama – taotluse kohaselt koormata kinnisasi 443,6 m2 ulatuses vastavalt skeemile tähtajatult. Ettepanek anda õigus kaugkütte torustiku paigaldamiseks, 2 m kaitsevöönd, torustiku omamiseks ning teostada toimingud, mis selleks vajalikud. Õigustatud isikule määratakse kohustused, maksta vallale tasu vallavalitsuse korralduse alusel (põhimääruse kohaselt), peab teavitama hooldus-ja remonditöödest ette 30 päeva, hoidma ala heas seisukorras. Taastama igat liiki remonditööde lõppemisel eelnenud olukorra. Eelistada tuleb kinnist meetodit. Kulud kannab taotleja. 

Vallavalitsuse ettepanek on eelnõu vastu võtta. 

Kaasettekanne Eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa – istung 8.04.2024. esmalt tutvusime asukoha ja põhjustega. Seejärel arutasime punkti 3 ehk tasu, kui suur, kas ainult ühekordne või iga-aastane. Arutelu käigus jõudsime seisukohale, et toetame suunamist II lugemisele. 

Vastusena küsimusele kinnistu korrastamise plaanide kohta saime teada, et tänane heakord vajab parandamist ning on pargi loomise kava.  

Selgitasin volikogu esimehena, et Rae valla põhimääruse § 22 lg 1 sätestab, et määruseid loetakse reeglina kahel lugemisel ja lg 4, et otsuseid võib ka lugeda mitmel lugemisel. Võttes arvesse juhtivkomisjoni ettepanekut, saadan eelnõu II lugemisele ja määran parandusettepanekute esitamise tähtajaks 24.04.2024. kell 12.00. 

5. Rae Vallavalitsusele loa andmine Rae valla koolieelse lasteasutuse Õie Lasteaed ümberkorraldamiseks ja koolieelse lasteasutuse Uuesalu Lasteaed asutamiseks

Ettekanne abivallavanem Bärbel Salumäe – Uuesallu tuleb uus lasteaed ja tulevikus hakkab seal olema 11 rühma. Õie lasteaed asub Jüris ja Uuesalu tegutseb filiaalina. Arvestades majade suurust ja paiknemist, on mõistlik neid eraldi majandada, st korraldada Õie lasteaed ümber ja asutada uus asutus – Uuesalu lasteaed. Palun vastu võtta. 

Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel – arutasime eelmisel neljapäeval, osales 10 liiget. M.Randlepp tegi ettekande. Tekkisid küsimused. Miks ei ole eelnõus konkreetset kuupäeva, millal uus asutus peab olema loodud. Vastus oli, et 6 kuud enne asutuse loomist peavad olema dokumendid esitatud, ei ole eelnõusse kuupäeva vaja. Millal võetakse tööle uus juht? VV teeb konkursi kui volikogu on otsustanud. Kokkuvõtlikult 10 poolt, toetada vastuvõtmist volikogus. 

Gerli Lehe sõnavõtt – olen olnud Õie lasteaia hoolekogus aastaid ja mul on hea meel, et selline otsus tuleb. Kutsun üles toetama.

Volikogu võttis otsuse vastu. 

6. Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 22 „Eesti Linnade ja Valdade Liitu Rae valla esindajate nimetamine“ muutmine

Ettekandja volikogu esimees Tõnis Kõiv – Rae vallavolikogu on 30.novembril 2021 määranud Eesti linnade ja valdade liidu üldkoosolekule esindajateks Anna Õuekallase, Madis Sariku, Bärbel Salumäe ja Henri Ausmaa ning asendusliikmeteks Raili Salveti, Indrek Raigi, Kai Lasna ja Tarmo Gutmanni. Eesti linnade ja valdade liidu volikokku esindajateks Mart Võrklaeva ja Anna Õuekallase, asendusliikmeteks Tanel Tammela ja Henri Ausmaa. Lisaks on volikogu 23.mail 2023 vastu võtnud otsuse, millega vabastanud Mart Võrklaeva esindaja kohustustest ning kinnitanud esindajaks Tõnis Kõivu. 

Arvesse võttes vallavalitsuse koosseisus hiljuti toimunud muudatusi, on ettepanek muuta 2021.aasta otsuse punkti 1.3. nii, et määrata esindajaks Bärbel Salumäe ja asendajaks Ivari Rannama, muuta otsuse punkti 2.1. ja määrata liikmeks Tõnis Kõiv ja asendusliikmeks Anna Õuekallas, muuta otsuse punkti 2.2. ja määrata liikmeks Hannes Ojangu ja asendusliikmeks Ivari Rannama. Õigusselguse huvides tunnistada 2023.aasta 23.mai otsus kehtetuks. Palun vastu võtta. 

Kaasettekannet ei olnud. Küsimusi, sõnavõtte ega repliike samuti mitte. 

Volikogu võttis otsuse vastu ning sellega oli päevakord ammendatud ja volikogu läbi.