Lasteaiakoha saamine paindlikumaks

Volikogu alguses andis vallavanem Tarmo Gutmann ülevaate volikogude vahelisel ajal vallas toimunu kohta: 

alanud on raamatu aasta ning Jüri kirikus toimus pidulik avaüritus, suur tänu meie raamatukogudele. Kirikuõpetaja Tanel Otsa sõnul saab öelda, et meie kirjakeel on Jürist pärit. Valla kõige väiksem lasteaed sai 50 aastaseks, Lagedi kool saab sel aastal 240, Jüri kool 45. 

Seisuga 01.02.2025 elab Rae vallas 24173 inimest, neist Peetri alevikus 6520 elanikku. Rae Koss heategevusüritusel tehti publiku rekord ja koguti heategevuseks 4500 eurot. 

Rail Baltic ja raudtee ehitaja korraldasid Kindluse koolis teemapäeva, eelkõige Uuesalu elanikele, läks korda.

Alustatud on hoiatustrahvide määramisega parkimiskorra rikkujatele. Varasemalt ainult hoiatused. Parkimiskorra järgimine on vajalik, et saaks teostada lume-ja libedusetõrjet, tagada kogukondades hea ja turvaline liiklemine. 

Mittelaager on tunnustuskonkursi laureaat. Kindluse kool on saanud tiitli Loomasõbralik kool. Saku vallavalitsus käis külas ja arutasime muuhulgas toitlustuse korraldamist lasteasutustes.

President autasustab kahte Rae valla kodanikku, Sirje Kuurbergi, endise Jüri Gümnaasiumi ja tänase Rae Gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja kultuuriloo õpetajat, koduloouurijat ning Raigo Tammo´t, Estanc AS asutajat. Palju õnne! 

Ees on ootamas EV aastapäeva tähistamine, lipuheiskamine Jüri keskväljakul ja pidulik aktus kultuurimajas. Raamatukogu korraldab ürituse Raamatul on aku tühi – mida ja kuidas lugeda.  Rae valla kaasava eelarve raames on alanud ideekorje, märksõnaks on „puhkealad“ ja ideede esitamise tähtaeg 30.aprill. 

Raemõisa kooli projekteerimishanke võitis Innopolis, aga hange on vaidlustatud. Uuesalu ja Lagedi lasteaedade ehitamine on lõpusirgel. Ülemiste promenaadi hanke võitjaga käivad ajakava ja tingimuste üle läbirääkimised. 

Lagedi silla, jalgteede rajamise ekspertiis varsti käes. Jüri staadioni ehitus on graafikus, võib-olla õnnestub isegi suvel seal mõni võistlus korraldada. Suusamäe hange ebaõnnestus, oleme uue avaldanud.

A.Böckler kirjeldas oma sõnavõtus Vaida olevikku ja minevikku ning andis üle kirjaliku küsimuse.

M.Kasemaa andis ülevaate Eelarve-ja arengukomisjoni tööst 2024 aastal. Toimus 12 koosolekut, arutati 11 määrust ja 22 otsust. Koosseisus toimus 4 muudatust. Lisaks vallavalitsuse eelnõudele käsitles komisjon 19 liikmete poolt tõstatatud teemat, mõned neist: Lagedi silla ost,  teehoolde seis, hangete tutvustus, tänavalgustuse LED-lampidele üleviimisest, järelevalvest, Est-link 3 planeeringust, kaevandustest, kehtivate üürimäärade ülevaatamisest. Tööd oli kuhjaga, st oli töine aasta. Järgnevad 8 kuud jätkub samas töö tempos. Kahju on, et vallavallavalitus ei ole üles näidanud huvi tuua komisjoni ette eelarvega ja arengukavaga seotud teemasid enne kui koos määrustega, komisjoni liikmed tahaks kaasa rääkida.

K.Koger selgitas talihoolde teemat, soovitas kasutada teistsuguseid parkimiskeelu märke ning andis üle kirjaliku küsimuse. 

Seejärel kinnitas volikogu ettevalmistatud päevakorras ning asus seda läbi vaatama. 
 

1. Rae valla 2024. aasta eelarve täitmine. Ettekandja finantsjuht Pille Koiduste: ei ole lõplikud numbrid, saldoandmiku viimane esitamine on 25.02. Siis lõplikud. Kokkuvõttes võtsime vähem laenu kui eelarves planeeritud, üksikisiku tulumaksu laekumise täitmine oli 101,62 %. Maamaksu laekus 97,72 %, tulu majandustegevusest 98,03 %. Tööjõukulude täitmine oli 97%. Põhitegevuse kuludest oli kokkuhoid pea 1,0 mlj eurot. Investeerimise tegevustest põhivara osas 77%, intressidest maksime 71 %, laenu samuti. 37 mlj eurot võlakohustusi aasta lõpuks. Elanikke Peetris 6502, Järvekülas 3 609, Jüris 3 542. Juurdekasv 95 inimest sel aastal. 2024 oli üle pikkade aastate väikseima elanike juurdekasvuga aasta. Aasta keskmiselt 50,5 % maksumaksjate osakaal juurdekasvust. Töötuid 602 inimest (31.12.2024), võrreldav 2022 aastaga. Keskmiselt 25 töötut 1000 elaniku kohta. Keskmine väljamakse füüsilisele isikule Rae vallas on pidevalt tõusnud, eelarvesse planeerimise 2655 eurot, tegelik tuli 2642 eurot. Arendajatelt laekus sotsiaalse taristu arendamise tasu 1,2mlj-t. 
   Meelis Kasemaa repliigi kohaselt oli majanduskulude kokkuhoiu põhjuseks langenud hind, kw-sid kulus ikka samapalju.
    
2. Rae Vallavolikogu 18. detsembri 2018 määruse nr 29 “Rae valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse sihtotstarbelise toetamise kord“ muutmine. Ettekandja abivallavanem Bärbel Salumäe: eesmärgiks soodustada valla elanike tegevust. Määrusega uuendatakse volikogu määrust, täpsustatakse korda ja tingimusi. Eristatud projektitoetuste ja tegevuskulude taotlused. Lisatakse tervise-edendus. Selgemaks muudetakse aruannete esitamise tähtaegu. Kõik iseteeninduskeskkonda SPOKU. Jõustumine kavandatud maiks 2025. 
   Kaasettekanne Eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: komisjon toimus 10.02.2025, väljasõiduga Assaku päästekomandosse. Kohal oli 12, puudus 3. Toimus määruse tutvustus, oli mitmeid täpsustavaid küsimusi. Komisjoni seisukoht on saata II lugemisele ja määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 26.02. kell 12.00. I.Raigi küsimuse peale, et kas terviseedenduse valdkonna lisandumisega suureneb ka eelarve, saime vastuseks, et 2025 a eelarve ei suurene, aga vallavalitsus on kaalunud, et konkreetse punkti jõustumine sätestada 01.01.2026.        Volikogu saatis määruse II lugemisele. 
    
3. Rae Vallavolikogu 18. märtsi 2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ muutmine. 
   Ettekandja abivallavanem Bärbel Salumäe: alates 01.09.2025 jõustub uus Alusharidusseadus, mille § 5 sätestab alushariduse kättesaadavuse ja teeninduspiirkonnaks on üks omavalitsus. Tulenevalt eeltoodust puudub vajadus väiksemate teeninduspiirkondade järele Rae vallas. Õppeaastaks 25/26 õppekohtade täitmisega alustab vallavalitsus kevadel. Käesoleva muudatus lapsevanemale suuri ebamugavusi kaasa ei too, sest endiselt jääb alles koduläheduse ja lapsevanema soovi arvestamise printsiibid.
   Kaasettekanne Haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel – istung  toimus 13.02.2025, osales 12 liiget. Arutasime eelnõud, kohal olid ka ametnikud. Arutasime, kas määruse vastuvõtmine üldse midagi perede, laste vaatest muudab? Ühise teeninduspiirkonna tekkimisega lastevanemate olukorda ei halvendata, Peetri ega Vaida piirkonnas sisuliselt ei muutu midagi. Komisjon toetas 8 poolthäälega otsuse eelnõu vastuvõtmist.
   Küsimuste-vastuse voorus sai üle korratud, et koduläheduse põhimõte jääb alles ka peale alusharidusseaduse jõustumist, varasemalt on pakutud Peetri elanikele lasteaiakohta Jüris, kümmekond lapsevanemat seda ka kasutasid. Selgitati üle, et kui lapsevanemale pakutakse lasteaiakohta kodust kaugel ja ta seda vastu ei võta, siis tal säilib õigus koduse mudilase toetusele, kui lasteaiakohtade järjekord eksisteerib. Seega muutub lasteaiakoha saamine paindlikumaks. 
   K.Kogeri repliik – Uuesalu elanik viis mitu aastat oma last Vaita, iga päev 80 km. M.Võrklaeva repliik – tean ühte lapsevanemat, kes viis Uuesalust Vaita, talle väga meeldis ilus, väike lasteaed.  R.Siemi repliik – tundub siiski, et pooltõega tegemist. Kui ühes teeninduspiirkonnas on kasvõi üks vaba lasteaia koht, siis ei saa. Halvemaks läheb. J.Vendeli repliik – kuigi Rae vallas on aastaid teeninduspiirkonnad olnud, siis Tallinnas on üks piirkond. Seadus muutub, tegu mõistliku muudatusega.
   Volikogu võttis 13 poolthäälega eelnõu vastu. 
    
4. Rahvaalgatus „Rae valla koolieelsete lasteasutuste hinnavahe hüvitamise kord“. Ettekandja A.Kuusk: rahvaalgatuse eelnõu on koostatud paljude inimeste ühistööna. Määruse eelnõu on saanud 388 valla elaniku toetuse. Eelnõud ja sõnastust on kiitnud ka Bärbel Salumäe. Määrus annab vallale õiguse menetleda elanike taotlusi kohtuväliselt. Elanik esitab taotluse, tõendab ja vallavalitsus menetleb. Sügisest muutub seadus, aga kahju hüvitamise õigus jääb. Kuigi määrus kordab paljuski seda, mis on seadustes kirjas, siis nii on teistes määrustes samuti. Lapsevanemate nõuded ei leia kohtus 100 %-list rahuldamist, aga see on seotud tulumaksuga. Põhinõudeid on välja nõutud väiksemas summas, aga lisanduvad viivised ja kohtukulud. Andmed tuleb loomulikult üle kontrollida, aga seda saab teha ka kohtuväliselt. Kohtuasja maksumus vallale tööjõukuluna ei ole teada. Vallavalitsus võiks taotlusi menetleda ka praegu kohtuväliselt, ilma käesoleva määruseta. Raha eelarves on selleks olemas. Esitasin päeval küsimuse nii volikogu esimehele kui vallasekretärile, aga ei saanud vastust. Et kas rahvaalgatuse eelnõud saab parandada või ei saa. Teen ettepaneku katkestada. Kui saab jätkata, saata teisele lugemisele.
   T.Kõiv tutvustas Rae valla põhimääruse regulatsiooni, mille § 25 lg 17 kohaselt katkestatakse eelnõu menetlemine algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul hääletamata. Volikogu liikme esitatud katkestamise ettepaneku paneb istungi juhataja hääletusele. Rahvalgatuse ettekandja ei ole eelnõu algataja, seega on tegu volikogu liikme ettepanekuga, mille panen hääletusele peale ettekandeid.
   Kaasettekanne abivallavanem Bärbel Salumäe – A.Kuusk saatis volikogu liikmetele info kohtuasjade kohta. Aga kohtusse pöördumise õigus on osa demokraatlikust ühiskonnakorraldusest. Vallavalitsuse seisukoht algatuse kohta on järgmine. Algatuses on tuginetud Riigivastutuse seaduse § 8 lõikele 1, mis käsitleb varalise kahju hüvitamist. Aga eelnõu § 1 sätestab hinnavahe kompenseerimise, mitte kahju hüvitamise ja seetõttu ei ole asjakohane tugineda kulu hüvitamise kompensatsioonimehhanismi kehtestamisel Riigivastutuse seaduses sätestatule. Teiseks on algatuses tuginetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõikele 5 ja § 32 lõikele 1. Lõiget 5 ei eksisteeri KOKS-i paragrahvis 22. Asjakohane on viide § 32 lõikele 1, sest see sätestab õigusaktide algatamise õiguse rahvaalgatusena. Eelnõus puuduvad muud õiguslikud alused korra kehtestamiseks ja vallavalitsuse hinnangul neid ei eksisteerigi, sest kuivõrd eelnõuga lahendada soovitav olukord on seaduse tasandil juba piisava põhjalikkusega reguleeritud. Kolmandaks tekib eelnõu kohaselt nõudeõigus hüvitise maksmiseks juhul, kui lapsevanem on pannud lapse Rae valla munitsipaallasteasutuse järjekorda ning on kasutanud eralastehoiu, eralasteaia või teise omavalitsuse lasteaia teenust kuna tema 1,5 aastasele lapsele ei ole hüvitise taotluse aluseks olevaks perioodiks pakutud kohta taotleja registrijärgse elukoha teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses ning ta taotleb munitsipaallasteaiaga samaväärsete ja sarnases mahus pakutavate teenuste tehtud kulutuste hüvitamist, mida poleks tekkinud, kui munitsipaallasteaiakoht oleks võimaldatud Rae valla poolt tema lapsele õigeaegselt. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõike 1 kohaselt võib pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS-i § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Lõike 3 kohaselt toimub lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasude ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmine vallaeelarve vahenditest ning vallavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Lõikest 4 tuleneb, et lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab vallavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritudsõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Eelnevast nähtub seega, et KELS-i kohaselt toimub lapsevanema poolne omaosaluse tasumine lapsehoiuteenuse kasutamisel samadel alustel munitsipaallasteaias käiva lapsevanemaga. KELS § 27 lõike 2 kohaselt katab lapse toidukulu lasteasutuses vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor ehk toidukulu suurus võib seega olla igas lasteasutuses erinev olenemata sellest, kas tegemist on munitsiplaallasteaiaga või erahoiuga ning sellise kulu katmine on igal juhul lapsevanema kohustus. Eeltoodud KELS-i regulatsioonist nähtub, et vanema kohustuseks on tasuda lapse toidukulu ja samuti vanema poolt kaetav omaosaluse osa samadel alustel, olenemata sellest, kas tegemist on munitsipaallasteaia või erahoiuga. Seega ei looks esitatud eelnõu kehtestamine vallavalitsuse hinnangul uut õiguslikku regulatsiooni lapsehoiuga seotud kulude katmisel ja taotletav eesmärk on saavutatav juba täna kehtiva KELS-i alusel. Kokkuvõtlikult on vallavalitsus seisukohal, et eelnõu kehtestamiseks puudub sisuline vajadus, kuivõrd eelnõus sätestatu on seaduse tasandil juba reguleeritud piisava põhjalikkusega. Vallavalitsus korraldab peatselt uue hanke lastehoiuteenuse sisseostmiseks, üheks kriteeriumiks toiduraha päevamaksumus ning lõimitud õppetegevuse (sisaldab muusika-ja liikumistunde) maksumus. Soovime, et hanke tulemusel probleem kaob.
   Kaasettekanne Haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel: arutasime 13.02.2025 toimunud istungil. Ettekandja sama. Arutelust tooks välja järgmist: tegemist on dubleeriva määrusega, kõik on juba kuskil määrustes kirjas. Juba alusjuur on vale, kui midagi on valesti, siis tuleb tegeleda juurpõhjusega ehk muuta olemasolevaid määruseid, mitte teha uut. Etteheide, et vallavalitsus ei täida määruseid, ei päde. Uue hanke tegemine lahendab olukorra ära ja ettevalmistav tegevus käib. Komisjon otsustas häältega 4 poolt ja 8 vastu, mitte suunata II lugemisele.
   T.Kõiv – panen katkestamise ettepaneku hääletusele peale küsimusi, sõnavõtte ja repliike. Volikogu liikmed avaldasid arvamust rahvaalgatuse esindaja õiguste ja juurpõhjuste kohta. Seejärel hääletas volikogu A.Kuuse esitatud menetluse katkestamise ettepanekut, mis ei saanud poolthäälte enamust ja seega volikogu ei olnud nõus menetlust katkestama.
   T.Kõiv - kuna A.Kuusk on esitanud ka ettepaneku saata eelnõu II lugemisele, siis Rae valla põhimääruse § 22 lõike 1 teise lause kohaselt on juhtivkomisjoni ettepanekul ja volikogu liikmete nõusolekul õigus eelnõu vastu võtta ühe lugemisega. Praegu on juhtivkomisjon teinud ettepaneku mitte saata eelnõud II lugemisele ja seega tuleb eelnõu vastu võtta ühe lugemisega. Eelnõu menetlemisel on kolm varianti, panna lõpphääletusele, saata teisele lugemisele või menetlus katkestada. Katkestamise ettepanek toetust ei leidnud, seega tuleb hääletada II lugemisele mitte saatmist.
   Vaheaeg 10 minutit enne ettepaneku hääletusele panekut. Vaheaja jooksul sai sõnastatud hääletamisele minev ettepanek, mis lähtus juhtivkomisjoni otsusest järgmiselt:
   Teha lõpphääletus I lugemisel (mitte saata II lugemisele). Tulemusega 13 poolt, volikogu toetas lõpphääletusele panekut.
   Seejärel soovis A.Kuusk rahvaalgatuse eelnõud parandada selliselt, et eemaldada viide KOKS § 22 lõikele 5 ning asendada sõna „kompenseerima“ sõnaga „hüvitama“.
   T.Kõiv - valla põhimääruse § 25 lõike 5 teise lause kohaselt saab volikogu istungi ajal esitada eelnõude kohta vaid sõnastuse parandusettepanekuid. Teen ettepaneku lugeda A.Kuuse esitatud ettepanekud sõnastuse parandusettepanekuteks, millega volikogu konsensuslikult nõustus. Sõnastust parandati.
   Seejärel toimus lõpphääletus, mis tõi tulemuseks 12 poolt ja 12 vastu. Seega ei saavutanud eelnõu poolthäälte enamust ning jäi vastu võtmata. 
    
5. Asustusjaotuse muutmise taotlemine külanime muutmise eesmärgil. 
   Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama: teema on volikogus kolmandat korda. Eelnõu avaldatud valla veebilehel. Saadeti kõigile Veneküla hääleõiguslikele elanikele, kinnisvara omanikele. Tagasiside tähtaeg 15.01.2025. Avalikul arutelul osales üks isik, mitte Rae valla elanik. Palun toetada Veneküla nime muutmist Koplimetsa külaks.
   Kaasettekanne keskkonnakomisjon esimees Kaido Kivistik: istung toimus 05.02.2025, kohal 11 liiget. Ivari Rannama tegi ettekande. Komisjoni seisukoht on toetada vastuvõtmist.   Volikogu toetas samuti.
    
6. Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 17 „Volikogu alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine.
   Ettekandja komisjoni esimees Natalia Kaptyug -  aluseks võttes Meelis Lepikult sooviavalduse ta vabastada komisjoni liikme kohustest ja Helen Kübara sooviavaldusest saada komisjoni liikmeks, teen ettepaneku vastavalt komisjoni koosseisu muuta. 
   Volikogu nõustus muutmisega.