Uuesalu ja Lagedi lasteaedade ehitused jätkuvad

Tervitasin volikogu alguses volikogu liikmeid ja tuletasin meelde, et järgmiste valimisteni on jäänud u 13 kuud ja seetõttu on eesootav sügis-kevadine hooaeg kindlasti pingelisem. 

Andsin sõna vallavanem Madis Sarikule, kellelt kuulsime ülevaadet vallas toimuvast: personaliotsingud on käimas, kõige keerulisem on leida haridusasutustesse tugipersonali. Eelarvestrateegia ettevalmistused käivad, järgmises volikogus I lugemine. Maksude laekumine miinusmärgiga (u 700 tuh), täpselt prognoosi ei tea, regionaalministeerium ka ei oska anda. Uuesalu lasteaia nurgakivi panekut oodata lähiajal. Lagedi lasteaia juurdeehitus käivitunud, Jüri staadioni juurdeehitus samuti. Valmivad vastavalt järgmise aasta augustis, märtsis ja augustis. Lagedi kooli juures moodulid paigas, kasutusluba väljastatud. Alul lasteaia jaoks, seejärel kooli jaoks. 

Vallas on eelmise nädala seisuga 24 000 elanikku. Juurde on tulnud 250, lahkujaid rohkem (elamislubade lõppemisest tulenevalt). Saaremaal toimusid KOV-ide suvemängud, 150 osalejat, üldine esikoht Rae vallale. Kiitus Indrek Raigile korralduse eest! 

Seejärel sai sõna A.Kuusk, kes rääkis veelkord õpilaste tänuüritusest, et vastustest on selgunud, et ainult kuue õpilase kutsed tühistati. Oleks võinud tühistamata jätta. Volikogus andsid vastuseid nii abivallavanem kui volikogu esimees, kuigi ei oleks pidanud andma. 

A.Böckleril olid küsimused Vaidas toimunud Rae valla külade ja alevike päeva kohta, volikogus registreeritud fraktsioonide kohta vallavalitsusele ning samuti volikogu esimehe kokkuvõtte kohta Rae Sõnumites. Põhiline, et miks seal avaldati käesoleva blogi aadress.  

M.Sarevetil olid küsimused vallavalitsusele Elveso veevärgiga liitumise tingimuste kohta. Vallavalitsus peab kaasajastama määrust, tooma muudatuse volikogu ette. Elveso nõukogus opositsiooni esindajaid ei ole ja seega opositsioon ei tea, mis seal toimub. Näiteks AS Tallinna Vesi liitumistasud on selgelt veebis avaldatud, arusaadavad. Elvesol võiks samamoodi olla. 

M.Rosenfeldil oli kõigepealt ettepanek jätta päevakorrast välja punkt 6. Ettepanek oli vastavalt põhimäärusele vormistatud kirjalikult ning põhjendused lisatud. Seejärel andis üle 9 allkirjaga umbusaldusavalduse volikogu esimehele.

Peale sõnavõtte panin hääletusele jätta päevakorrast välja punkt 6, volikogu enamus ei toetanud väljajätmist. Seejärel volikogu kinnitas päevakorra. 
 

1. HEV kompetentsikeskuse kontseptsiooni tutvustus (informatiivne) 

Vallavanem: oleme keskuse loomisega tegelenud umbes 4 aastat. Kajastatud ka Noorsootöö AK-s. Teeme koostööd Jõelähtme, Kose, Kiili ja Raasiku valdadega. Oleme projektijuhiks palganud Jaan Urb’i Cumulus Consultingust. Annan talle sõna edasi.

Jaan Urb tutvustas keskuse kontseptsiooni, kaasava hariduse tähendust ja rakendusi. Ideaalis koosneb hariduslikust, täiendavatest ja toetavatest funktsoonidest. Tegemist on raskemate HEV-ga lastega. Osa on põhifunktsioonid (tuleb rajada kohe), aga osa võimalik rajada ka hiljem. 

Kaasav haridus ei ole ainult koolivõrk. Kui KOV-id peavad suurema toega õpilastele vajalikuks eriasutust, ei pruugi see olla vastuolus kaasava hariduse põhimõttega. On kolm võimalikku lähenemist:

1. Radikaalne – kõik tavakooli.
2. Keskmine – teatud erivajadustega koolid võivad alles jääda.
3. UNESCO – kõikidel lastel on võrdne õigus haridusele. 

Radikaalne lähenemine praktikas ei tööta, ikka on vaja erilähenemist. Kui palju HEV lapsi on? Viie valla peale 66, Rae vallas kõige rohkem. Tõhustatud tuge vajavad kokku u 300 last. Erituge vajavad u 100 last. Õpilased jaotuvad õppekava liikide lõikes järgmiselt: lihtsustatud, toimetulekuõpe, hooldusõpe.Tallinna erikoolides käib üle 86 % kõikidest erikoolide õpilastest, st laste registreeritud elukohad ei pruugi kajastada tegelikkust.  

Toetusfondi eraldis on üldhariduse omandamiseks, lisandub tõhustatud tuge ja erituge vajavate laste raha.  

Töötajad – 100 last, 100 töötajat. Ruumid – u 4 600 m2 netopinda. Ehitusprojekti ei ole, tehtud ruumiplaani põhjal. Ehitusmaksumuse hinnang - 2500 EUR/m2 11,6 miljonit; 3000 EUR/m2 13,8 miljonit eurot. 

Võimalik teha 3-s etapis. Asukohaks Jüri kooli juures asuv Rebase tn 4 kinnistu. Kulu ja kohamaksumus – eelduseid mitmeid, aga prognoos – 22 000 EUR/a lapse kohta, lasteaia osa 32 tuh ja kool 19 tuh eurot aastas. Kulu jagunemine KOV-de vahel, sõtlub rahvaarvust, vanuserühmade suurusest. Sihtgrupp on vanuses 3-18 a, sealt siis proportsioonid (ümardatult): Jõelähtme 13 %, Kiili 13%, Kose 13%, Raasiku 9%, Rae 53 %. 

Koostöömudeleid mitmeid:

1. Keskus on osa mõnest Rae valla olemasolevast koolist (teine teg.koht). 
2. Keskus rajatakse Rae valla uue koolina. Esimese kahe variandi miinus - teistel KOV-idel kaasarääkimise õigus formaalselt puudub. 
3. Rajatakse erakool ehk moodustatakse SA/MTÜ kooli rajamiseks. Miinus – toetusfondi raha laekub pika viitega.
4. Kokkulepe mõne olemasoleva erakooliga filiaali rajamiseks (miks peaks? võimu ära andmine?).
5. Moodustatakse KOV-de ühisasutus, asub Rae vallas. Ühislepingu alusel loodud. Miinus – ajaloo esimene. Rae vald – sammuke ees!

Munitsipaalkool on eelistatud, sh nii olemasolev kui Rae valla kool. Rae valla riske maandab kõige paremini ühisasutus. 

Ajakava – 2028 sügiseks valmis kui partnerite ring lukus ja saame ühiselt edasi liikuda. 

Küsimuste/vastuste voorus saime teada, et plaanis on, et ka naaberomavalitsused osaleksid investeeringus, et eraldi kool võib samuti kvalifitseeruda kaasavat haridust andvaks kooliks, et toetusraha ja omavalitsuste investeeringuraha on omavahel seotud. 

Jens Vendel avaldas sõnavõtus kahtlust, et kas õpilaste arv on ikka nii suur (70). Vajadus on kindlasti olemas, aga äkki saab olemasolevate koolimajadega hakkama. Paljud vanemad siiski loodavad, et nende lapsed on „normile“ lähemal ja nad ei taha oma lapsi tavakoolist mujale panna.

Soovisin lõpetuseks jõudu vallavalitsusele ja projektipartnerile naaberomavalitsustega suhtlemiseks ja ilmselt jõuab teema volikokku veel. Võtsime info teadmiseks.  

2. Rae valla 2024.aasta 6 kuu eelarve täitmise ülevaade (informatiivne)

Finantsjuht Pille Koiduste selgitas, et valla rahakoti ülevaade on avaldatud valla veebilehel. Tulude täitmine on 53,28 %, natuke ees. Kulude täitmine 45,35 %. Rahavooliselt on u 400 tuh raha vähem. Laenu on vald välja võtnud u 0,36 mlj. Konkursi tulemusel sõlmitud SEB pangaga uues laenuleping, marginaal on 0,798 %. Elanikke on vallas 23 933 inimest, kasv ainult 212 inimese võrra, ka töötute arv on kerges kasvus. 

Investeeringute täitmise % on augusti lõpu seisuga 10 %. Eelmisel aastal oli samuti I poolaastal täituvus väike ja II poolaastal suurem. Osad investeeringud lükkuvad uude aastasse. 

Küsimuste-vastuste voorus tehti ettepanek koostada meediaplaan Rae vallas tegelikult elavate inimeste Rae valla elanike registrisse saamiseks ja vajati rohkem infot investeeringute kohta, sh ärajäävate kohta. 

Volikogu võttis info teadmiseks. Kuulutasin välja vaheaja 15 minutit. 

3.Rae Vallavolikogu 20. juuni 2023 määruse nr 29 „Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas“muutmine – II lugemine

Vallavanem Madis Sarik andis ülevaate, et muudatusettepanekuid ei ole laekunud ning vallavalitsuse ettepanek on eelnõu vastu võtta.

Kaasettekande asemel avaldasin Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosoleku protokolli, mille lühikokkuvõtes oli samuti ettepanek vastu võtta.

Volikogu võttiski eelnõu vastu. 

4. Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määruse nr 56 „Rae valla põhimäärus“ muutmine

Eelnõu autorina andsin ülevaate, et 2011 a vastu võetud põhimäärus vajab muutmist. Juunikuu volikogu tõi esile, et eelnõu lugemise katkestamise õigus võib olla teatud asjaolude kokkulangemisel sedavõrd suure kaaluga, et otsust ei saa jätta ühe volikogu liikme teha. Volikogu peab otsustama hääletamise teel. Juunis näiteks ei olnudki ükski volikogu liige katkestamise poolt. Vallasekretär on avaldanud arvamust, et KOKS-i kohaselt peabki volikogu oma seisukohti kujundama hääletuse teel. Volikogu komisjoni otsused on soovituslikud ja soovituse üle tuleb otsustada, hääletamise teel. Justiitsministeerium on samuti hinnanud meie põhimääruse katkestamise regulatsiooni ning pidanud seda ebaselgeks. Naaberomavalitsuste põhimäärustest ei leia Raega sarnast regulatsiooni. Läbiva joonena on sätestatud, et volikogu otsustab katkestamise hääletamise teel. 

Seetõttu ongi esitatud ettepanek muuta Rae valla põhimääruse § 25 lõiget 17 ja sõnastada see järgmiselt: Volikogu päevakorrapunkti menetlemise katkestamise ettepaneku võib  teha eelnõu algataja või istungi juhataja, menetlemine katkestatakse hääletamata. Juhtivkomisjoni vastava ettepaneku paneb istungi juhataja hääletusele. Kogu muudatus selles, et senise juhtivkomisjoni esimehe ja tema puudumisel aseesimehe asemel saab katkestamise ettepaneku õigus olema juhtivkomisjonil ja volikogu otsustab ettepaneku üle hääletamise teel.  

Lõpetuseks tegin ettepaneku saata II lugemisele ning määrata parandusettepanekute esitamiseks tähtaeg. 

Kaasettekande tegi keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutelu toimus 14.08.2024, ettekande tegi Tõnis Kõiv ja vastas küsimustele. Komisjon otsustas konsensuslikult saata teisele lugemisele ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 28.08.2024 kell 12.00.

Küsimuste/vastuste voorus uuriti, mis läheb muudatusest paremaks, miks istungi juhataja ja eelnõu autori osas muudatust ei ole ja kuidas saab volikogu komisjon oma seisukohta volikogule „peale suruda“.

Volikogu saatis eelnõu II lugemisele ja määras parandusettepanekute tähtajaks 28.08.2024 kell 12.00.  

5. Rae Vallavolikogu 20. juuni 2023 määruse nr 31„Maksumäärade kehtestamine“ muutmine

Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama – ettepanek kehtestada elamumaale 0,90 % maa maksustamishinnast aastas, ärimaa ja tootmismaale 2 % aastas (hetkel kuni 1 %, seadus lubab kuni 2 %-ni). Kolmas punkt – muule maale 1 % aastas. Lisaks ettepanek kehtestada suurenemise max piirmääraks 20 %. Jõustub 1.01.2026, esimesed kolm punkti 01.01.2025. Järgmisel aastal on riigi poolt määratud piirmäär 50 %.  Rahaline mõju valla eelarvele ei ole suur. Seniste määradega laekuks 1,82 mlj, uute määradega 1,88 mlj. 2025 a mõju on u 45 tuhat eurot.

Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: komisjon toimus 12.08.2024, kohal oli 8, puudus 7. Ettekanne põhjalikum, tabelid näidiskinnistuga. Oli päris pikk arutelu, olen suhelnud valla finantsjuhiga, saanud lisaandmeid. Tulumaksuseadus toob vallale järgmisel aastal vähem tm 0,7 mlj, lisanduv km- kohustus, toob kaasa u 0,5 mlj eurot. Me peame võimalikult maksimaliseerima maamaksust saavat raha valla eelarvele. 30 %-line sammu puhul oleks ühtlasem, kinnistu kohta maamaksu rohkem 13 eurot. Komisjoni seisukoht – II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 29.08. kell 12. 

Volikogu saatiski II lugemisele ja määras pakutud parandus-ettepanekute esitamise tähtaja. 

6. Rae vallas Veskitaguse külas Männipalu kinnistul detailplaneeringu algatamise võimalikkusest 

Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama – VV esitas eelnõu, mis lubab kinnistul arendustegevust. Huvitatud isik on esitanud taotluse. Paikneb 100 % rohevõrgustikus ja ajaloolise asustusstruktuuriga alal. Elamu ja abihooned on seal olemas. Maakasutuse mõistes on arendamine võimalik ÜP kohaselt. Hinnangu kohaselt kooskõlas ajaloolise asustusega. Rohevõrgustiku toimimise analüüs samuti läbi viidud. Võrgustiku toimimist ei ohusta. Arendustegevuse lubamine on volikogu otsustada. Tegemist ei ole detailplaneeringu (dp) algatamisega. Kuna volikogu liikmetel on soov näha ka VV poolt ettevalmistatud dp lähteülesannet, siis võtab VV hetkel eelnõu tagasi, et lähteülesanne ette valmistada.

Andsin istungi juhatajana volikogule teada, et eelnõu tagasivõtmisega eelnõu menetlus lõpeb ning seega on lõppenud ka päevakorrapunkti menetlus. 

7. Nõusoleku taotlemine asustusüksuse nime muutmise algatamiseks.

Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama – Veneküla külavanem Ramses Alliksoo on esitanud ettepaneku muuta Veneküla nimi Koplimetsaks. Ajalooline taust Veneküla nimel puudub, nimi häirib kohalikke seoses Vene-Ukraina sõjaga. Lõpuks määrab minister, aga vajalik on volikogu seisukoht. Ettepanek toetada nime muutmist. Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik – istung toimus 14.08.2024, sama ettekandja. Komisjon toetas vastuvõtmist 9 poolt, 1 erapooletu. 

Volikogu toetas nime muutmist. 

8. Rae vallale kuuluvale Pähklimäe tee L2 kinnisasja koormamine reaalservituudiga East Capital Park Rae OÜ kasuks.

Ettekandja abivallavanem Ivari Rannama – skeemil on näha kaugküttetorustiku kulgemine. VV on teinud ettepaneku seada reaalservituut tähtajatult kaugküttetorustiku kasuks. Õigustatud isiku kohustused fikseeritud, sh kohusus maksta ühekordset ja iga-aastast tasu. 

Kaasettekanne keskkonnakomisjon esimees Kaido Kivistik – arutasime samal istungil, sama ettekandja, komisjoni seisukoht oli 7 poolt /3 erapooletut, eelnõu volikogus vastu võtta.  

Meelis Kasemaa avaldas sõnavõtus, et kaugkütteseaduse § 5 sätestab kaugküttepiirkonna määramise, aluseks volikogu otsus. Käesoleva otsusega me eirame seda. 

Kaido Kivistik ütles repliigina, et võib-olla oleks mõistlik võtta mõtlemisaeg ning vaadata üle kaugkütteseadus, komisjonis ei käsitlenud seda teemat.  

Seepeale andis Ivari Rannama teada, et vallavalitsus võtab eelnõu tagasi. Seega siis lõppes ka päevakorrapunkti menetlus.  

9. Nõusoleku andmine rahaliste kohustuste võtmiseks 

Ettekandja abivallavanem Hannes Ojangu – kui võimalik kasutada struktuurvahendeid kergliiklusteede ehitamiseks, siis kasutame neid. Meede on olemas kergliiklusteede ühendamiseks. Kõige sobilikum on lõik Lagedi rongipeatusest kuni Lagedi keskuseni. Ühendab olemasolevad kergliiklusteed. Maa küsimused on lahendatud, silla projekt on valmis. Käivad isikliku kasutusõiguse (IKÕ) läbirääkimised Eesti Raudteega, et leida kohad rattaparklatele, varjualustele.  Kogumaksumus on 870 tuh, 60 % on toetus, ülempiir 0,5 mlj. Seega siis 370 tuh eurot on oma-finantseering. Ettepanek saata II lugemisele, et enne vastuvõtmist oleks teada ka juba varasemalt otsustatud kohustused 2025 a eest.

Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa – 12.08.2024 tekkis arutelu, kui palju 2025.aastaks juba õigusi antud on. Kuna seda infot ei olnud, tegime ettepaneku saata teisele lugemisele.

Küsimuste vastuste voorus tekkis arutelu, et kas on ikka Lagedil tegu õige osaga kergliiklusteest, mida korda teha. Opositsioon arvas, et ei ole. Koalitsioon aga selgitas, et kõnealune lõik on väga oluline, mitte ainult Lagedi inimeste jaoks vaid ka Jüri inimeste jaoks, kellel tekiks mugav võimalus sõita jalgrattaga Lagedile ning liikuda sealt edasi rongiga. Volikogu saatis eelnõu II lugemisele, par.ettepanek tähtaeg 29.08.2024 kell 12.00. 

10. Nõusoleku andmine rahaliste kohustuste võtmiseks (Kuldala Park OÜ)

Ettekandja abivallavanem Hannes Ojangu – hiliskevadel on OÜ Kuldala Park teinud vallale teatavaks, et nad sooviks loobuda Kuldala pargi edasisest haldamisest ning müüa pargi maa vallale. Kuldala piirkonnas on algatatud ka rahvaalgatus, üle 600 allkirja kokku ning üle 400 valla kodanikud. Rahvaalgatuse sisu ja mõte, et Kuldala park säiliks. VV on mitmeid kordi kohtunud omanikega, kes on pakkunud pargi maad vallale erinevate hindadega. Kõigepealt 234 tuh, seejärel 211 tuh (maa maksustamishind). Omandamise vahendeid ei ole ei eelarvestrateegias ega eelarves. VV on keskendunud haldamise kulude võtmisele valla kanda, sel eesmärgil sõlmida 10-ks aastaks isikliku kasutusõiguse leping. Vald saab õiguse pargi hooldamiseks, majandamiseks, piirkonna inimestel oleks kus roheluses viibida, head elukeskkonda nautida. Ettepanek seada IKÕ tähtajaga 10 aastat, ilma IKÕ tasuta, võttes enda kanda pargi haldamisega seotud kulud. Pargi haldamine maksab praeguse haldaja hinnangul 5 tuh + omanike isiklik tööpanus. Ametnike hinnangul läheb pargi hooldamine sisseostetud teenusena maksma u 20-23 tuh eurot aastas.

Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa – 08.07.2024 arutas komisjon rahvaalgatust. Andsime VV-le suunise pidada läbirääkimisi, et leida lahendus Kuldala pargi säilimiseks. 08.08.2024 oli päevakorras käesolev eelnõu. Tekkis küsimus, et kas kinnistu omanik on IKÕ-ga nõus, VV-l seda vastust ei olnud. Äkki peaks praeguselt omanikult haldamist sisse ostma, saaks tunduvalt odavamalt. Komisjoni otsus - 5 poolt/1 vastu toetada eelnõu vastuvõtmist. 

Hannes Ojangu informeeris, et pargi omanik on e-kirja teel oma nõusoleku andnud. 

Sõnavõttudes kõlas opo poolt ettepanekuid, et park tuleks vallale ära osta, aga hooldamiskulu peaksid maksma ümberkaudsed elanikud. Volikogu võttis eelnõu vastu vallavalitsuse esitatud kujul. 

11. Rae Vallavolikogu otsuse nr 127, 18.06.2024 kehtetuks tunnistamine.

Ettekandja A.Böckler – juunikuu volikogus tegin ettepaneku eelnõu menetlemine katkestada, aga volikogu esimees seda ei teinud. Võisin katkestamise ettepaneku teha, olin komisjoni aseesimees. Ei oma tähendust, mida volikogu komisjon arvas. Kuna volikogu esimees pani katkestamise ettepaneku hääletusele, siis on juunikuu volikogu otsus vaja tunnistada kehtetuks. Lisaks on volikogu esimees mõjutanud abivallavanemat eelnõu menetlemisel, mida teha ei tohi. Palun tunnistada volikogu juunikuu otsus kehtetuks. 

Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: komisjon arutas samal istungil. Arutelu oli lühike. Komisjon otsustas: 1 poolt ja 3 vastu, mitte toetada eelnõu vastuvõtmist volikogus. 

Selgitasin sõnavõtus, et juunikuu volikogu otsuse kehtetuks tunnistamine võtab ära õigusliku aluse Uuesalu ja Lagedi lasteaedade ehitustelt. Seda ei saa teha. Tuletasin meelde, et juunikuu volikogus ei toetanud katkestamisettepaneku hääletusel mitte ükski volikogu liige eelnõu menetlemise katkestamist. Küll aga toetas volikogu enamus Ülemiste promenaadi punkti sissejätmist eelnõusse. Eelnõu seletuskiri ei kannata kriitikat, sinna on lisatud seosetult paragrahve.  

Vallavalitsuse poolt tegi kaasettekande vallavanem Madis Sarik, kes ütles, et nad ei toeta eelnõud. Vallasekretär täiendas, et seletuskirjas olevad karistusõiguse paragrahvid ei ole õiged, sest need ei kohaldu otsuste vastuvõtmise protsessile volikogus. 

Volikogu ei toetanud eelnõu vastuvõtmist ja eelnõu langes menetlusest välja. 

12.Rae Vallavolikogu 30. novembri 2021 otsuse nr 20 „Volikogu alatise eelarve- ja arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine.

Ettekandja eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa - komisjoni liige Harri Ambur on esitanud avalduse komisjoni koosseisust lahkumise kohta ja volikogu liige Mart Võrklaev avalduse komisjoni töös osalemise kohta. 

Mart Võrklaev ütles sõnavõtus, et tal on pikaaegne volikogu kogemus ja samuti töötanud aastaid vallavanemana ning peab Rae valla arengut edulooks, milles ka temal on märkimisväärne osa. 

Volikogu toetas komisjoni koosseisu muutmist, vastu oli 1.