EV107 Volikogu esimehe kõne

Austatud Rae valla elanikud, külalised, daamid ja härrad!

Palju õnne Eesti Vabariigi sünnipäeval!

Eesti riik on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, 

välja kuulutatud 1918.aasta 24.veebruaril.

Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, 

kõikumatus usus ja vankumatus tahtes,

Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Nii on kirjas Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis, mis on rahvahääletusel vastu võetud.  

Riigikogu poolt vastuvõetavad seadused vastavad põhiseadusele, kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavad määrused, korraldused, otsused peavad vastama seadusele. 

Tänaseks on Eesti taasiseseisvumisest möödunud üle kolmekümne aasta, me kuulume Euroopa Liitu ning NATO-sse. „Ei kunagi enam üksi“ on mõtteliin, mis on olnud meie sihiks viimastel aastakümnetel riigi poliitika kujundamisel Euroopas ja laiemalt maailmas. Oleme ajaloost õppinud, et väikesel riigil on vaja liitlasi, kes mõtlevad sarnaselt, kannavad samu väärtuseid. 

President Lennart Meri on öelnud, et väikeriigi „tuumarelv“ on rahvusvaheline õigus. Just see andis meile asüüli kogu okupatsiooniaja, võimaldas taasiseseisvuda 1991 aastal, liituda majanduskoostöö ja kaitseorganisatsioonidega. Rahvusvaheline õigus on meile toeks ka praegusel ajal, mil lisaks suurriikidele on rahvusvahelise õiguse mõjutajateks, rakendajateks kasvanud suurkorporatsioonid. Sellegipoolest on väikeriigid rahvusvahelise õiguse suurimad kasusaajad, sest see õigus annab vähemalt mingid garantiid olemasolu õiguseks ja riikide juriidiliseks võrdsuseks.

Maailm meie ümber muutub kogu aeg. Kolm aastat tagasi algas täiemõõduline sõda Ukrainas ja demokraatlikul maailmal ei ole kahtlust, et sissetungija – agressor on Venemaa, kes soovis vallutada naaberriiki, kukutada Ukraina demokraatlikult valitud võim, anastada territoorium. Demokraatlik maailm on seisnud Ukraina selja taga, aidates väga mitmel eri moel vastu seista kurjusele. Koosmõjus ongi suudetud vastu seista, kuigi on hukka saanud tuhandeid inimesi ja loovutatud territooriume. 

Järeleandmine agressorile järgmist sõda ära ei hoia! On ajaloost teada, et agressorile järele andmine mitte ei hoia ära järgmist sõda vaid kutsub selle kindlasti esile. 

Münchenis 1938 aasta septembris Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe anda Saksamaale osa Tsehhoslovakkiast ei hoidnud ära II Maailmasõja puhkemist 1.sept 1939.

Müncheni kokkuleppega ohverdasid suurriigid väikeriigid rahu nimel, lootes ära hoida uut maailmasõda. Aga seda ei juhtunud. Tänased Euroopa suurriigid ei ole avaldanud arvamust, et sõda Ukrainas võiks lõppeda selliselt, et jääb üles kahtlus, kes siis agressor oli. Venemaa ei oleks pidanud seda sõda alustama ning seega peavad nemad maksma sõja alustamise eest hinda, mis hoiab ära järgmise sõja alustamise nende poolt. Ajaloost on teada, mis juhtub, kui teha vastupidi. 

Head kuulajad!

Rae vald on Eesti riigi sünnipäeval jätkuvalt kasvav ja arenev. Vallaelanike arv kasvab (kuigi väiksemas tempos), valla eelarve kasvab (kuigi anname osa tuludest ära kaugematele omavalitsustele) ja meie elukeskkond muutub elanike, ettevõtjate, valla koostöös aina paremaks. Valmivad uus lasteaed Uuesalus ja juurde-ehitis Lagedil, staadion Jüris, algamas on Raemõisa kooli projekteerimine, leping on sõlmitud Ülemiste promenaadi rajamiseks, alustame Lagedi ja Vaida alevikuplatside väljaarendamist, Lagedile keskusala ja rongipeatuse ühendamiseks jalg-ja kergliiklusteega ning uue jalakäijate silla rajamist jne. 

Tähistame juubeleid. Lagedi kool sai 240, Vaida lasteaed 50, Jüri kool saab 45. Käesoleval suvel ootab meid eest KLUNKER XXX ehk juubelipidu. Meie tantsijad, lauljad harjutavad üleriiklikul Laulu- ja tantsupeol Iseoma osalemiseks. Jaanipäev tuleb ja kultuurikeskuses käib vilgas elu kogu aeg. Elu käib, vabad inimesed toimetavad vabal maal. 

Sügisel saab valida uue Rae vallavolikogu koosseisu. Mul saab just täpselt oktoobris täis 10 aastat igast Rae vallavolikogu istungist ülevaate koostamisest ja blogis avaldamisest.  Üpris ainukordne kogu Eestis. Kas see jätkub ka uues koosseisus, ei sõltu ainult minust. 

Aga siiski, kuidas edasi? 

Ei saa mööda vaadata uudistest, mis tekitavad ebakindlust, kõhklusi ja kartuseid. Ma ei hakka neid kirjeldama, et mitte võimendada. Paratamatult tekib küsimus, mida ette võtta? Mida igaüks meist teha saab? 

Muudame seda, mida me saame muuta ning ärme püüa muuta seda, mida me muuta ei saa ning jätkugu meil tarkust neil kahel vahet teha. Kindlasti me saame ära teha n ö oma osa ehk teha oma tööd nii hästi kui võimalik, hoida oma kodu korras ja hoida vaim tugevana. Me ei saa ega tohi lasta negatiivsetel, ärevust tekitavatel uudistel oma elu seisma jätta. Peame olema valmis erinevateks kriisideks, omama kriisivaru ning tegutsemisplaani, aga siiski jääma rahulikuks.

Eesti riigi ja teistegi Euroopa riikide poliitikud teevad oma osa, st seisavad euroopalike väärtuste eest ning ei sõlmi ega lase sõlmida kokkuleppeid, mis viivad uue sõjani. 

On paratamatu, et kogu Euroopa peab rohkem raha kulutama kaitsele ja kui just midagi väga ära kärpida ei soovita, siis tuleb kõigil maksta rohkem makse. Kui me tahame olla kaitstud, siis tuleb maksud ära maksta, sest ilma rahata kaitsekulutusi ei saa suurendada. 

Rasketel aegadel tuleb omavahel vähem tülitseda. Kutsun üles olema sõbralikumad üksteise vastu, ka siis kui oleme erinevatel arvamustel, sest Eesti on ainuke, mille eest ma väljas oleme. Räägime vähem nõrkustest, märkame rohkem tugevusi ning toetume rohkem neile. 

Eestis on elu ju tegelikult päris hea või teistpidi – kuskil mujal ei ole parem kui Eestis. Lühiajaliselt on muidugi tore viibida päikeselises ja soojas Hispaanias, aga on sealgi omad probleemid. Suvel läheb väga kuumaks ning lisaks veel ootamatult saabuvad ekstreemsed ilmaolud, mis kahjustavad vara ning hukkuvad inimesedki. Ameerikaski on omad võlud ja valud, aga kindlasti on elamine seal kallim, aga avalik taristu tunduvalt kehvema kvaliteediga. Üks on aga igal pool selge, et me oleme igal pool mujal külalised, kelle üle on hea meel siis kui nad tulevad ja kui lähevad. Võõras ühiskonnas elatise teenimine on veelgi keerulisem, eestluse hoidmine seda enam. 

Ei ole kuskil parem kui koduses Eestis, kus on hea taristu, kvaliteetsed era-ja avalikud teenused, kogukonnatunne, eesti keel ja eesti inimesed ehk üldiselt kõrge elukvaliteet. 

Daamid ja härrad! 

Täna on pidupäev, kus me tunneme rõõmu oma riigi üle, heiskame sinimustvalge lipu, sööme kiluleiba ja kamavahtu, mälestame vabaduse eest võidelnuid, sammume koos Kaitseliitlastega, jälgime Kaitseväe paraadi. Õhtul aga saame rõõmu tunda presidendi vastuvõtu külaliste üle, kuulata presidendi kõnet ja nautida kontserti-etendust. Kui aga joome kohvi piimaga ehk espresso machiatot, siis tunneme rõõmu, et erinevalt Itaaliast meie tarbijakaitseamet ei tegele Tommy Cashi laulusõnadega, vaid ikka päris probleemidega.

Kui aga juba söödud-joodud, siis on paras teha jalutuskäik õues, sest liikumine on tervise ja heaolu pant. Me elame vabas Eestis. 

Lõpetuseks Elva lasteaia õpetaja Riina Roolehe sõnadega:

Õnn elada väikeses Eestis, 

Ja mõelda suurelt:

„Õnne elamiseks, Eesti!“

Väikeselt ja suurelt.

Head Eesti vabariigi sünnipäeva! Palju õnne meile kõigile!  

Fotod: Marge Kõiv ja Ott Kattel.