Rae noortele tuleb oma keskus

Rae vallavolikogu 15.novembri 2016 a istungi põhipunkt oli järgmise aasta eelarve, aga arutelu  toimus ka teistes küsimustes, sh noortekeskuse asutamise otsuse puhul. Isegi vaheaeg tuli võtta... Kõigepealt õnnitles volikogu esimees mind ja Helen Kübar’at, mul oli oktoobris ja Helenil novembris sünnipäev. Täname:) Seejärel vaba mikrofon. Uukkivi arupärimised, esimene  VOLISes olevate materjalide, sh volikogu päevakorra kohta, teine, jätkuarupärimine Peipsi sibula aktsiooni kohta ja kolmas SA Jüri kiriku fond kohta, millel tegevus puudub juba 2010 aastast. Uuemaa esitab eelnõu oma komisjoni töö korraldamiseks ja loeb selle seletuskirja volikogus ette. Volikogu kinnitas päevakorra ühehäälselt.

1. Ülevaade Rae valla 2016. aasta eelarve täitmisest

Ettekandja finantsjuht Tiit Keerma, esitab 10 kuu ülevaate. Tulude positsioonid on täidetud, kuludes on reeglina kokkuhoiud ehk vähem kulutatud.Põhitegevuse tulem on 4,8 mlj eurot, plaanitud aastatulem oli 2,5 mlj. Põhivara müük on läinud kaks korda paremini kui plaanitud, 1,2 mlj asemel teenitud üle 2 miljoni. Varane lumi jättis ca 0,5 mlj jäägi teedeehituse eelarves, lükkub järgmise aasta eelarvesse edasi. Laenulimiidist (10 mlj) kasutatakse ilmselt ära 6 mlj. Kulusid ei ole ületatud üheski positsioonis. Küsimus – kas alatäitmine on prognoosi viga või tuleb aasta lõpuks eelarve täis? Vastus – prognoosis viga ei ole, energiaressurssidest tulenevad põhilised kokkuhoiusummad, sest kui ilmaolud on soodsamad, kulub raha vähem. Küsimus – kas valla asutused saavad oma eelarve seas kulusid ümber tõsta? Vastus – küttekulude arvelt reeglina muid kulutusi teha ei saa, ainult erandjuhul. Küsimus – kas kultuurikeskuse juhataja suurem palk nõuab eelarve muutmist? Vastus – personalikulude kokkuhoiu arvelt on võimalik seda katta. Võtsime info teadmiseks.

2. Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2017 aastal. Ettekandja Mart Võrklaev: iga aasta lõpus vaatame struktuuri üle. Valitsuse ettepanek on luua juurde uus lastekaitse spetsialisti koht, kuna lapsi tuleb valda üha juurde. Valla teenused peavad nõuetele vastama. Lastekaitsel on tööd palju, näiteks lahutuste puhul. Teiseks vähendada hoolekandetöötajate arvu 2,5-lt 1,5-le, et parandada töökoormuse jaotust. Majandusametis kaks ametikohtade ümbernimetamist. Maa-ja Keskkonnaameti struktuuris 1 koht ära jätta (seoses töö ümberkorraldamisega on see hetkel täitmata ja ei plaanita ka täita), üks arhitekt tõsta tippspetsialistide gruppi. Üldplaneeringute arhitekt. Ülo Timuska kaasettekanne – 7.11.komisjoni koosolek. Küsimused, kuna ühe lastekaitse töötaja kohta arvestatakse 1000 – 1500 last siis peaks olema kuni 5 spetsialisti. Vallavalitsuse sõnul piisab praegu kolmest, kui vaja, tullakse uuesti volikogu ette. Sisekontrolli ametikoha loomise üle oli arutelu, vaja täiendavat sisendit vallavalitsusest. Komisjon tegi ettepaneku saata II lugemisele.

Küsimus – miks on vaja arhitekti osas muutust? Vastus – peaarhitekt on täna vallas olemas, teine arhitekt tuleb lapsepuhkuselt ja valla üldplaneeringu põhjaosa vajab muutmist. Elamuarendus, Rail Baltic jm mõjurid nõuavad planeeringu muutmist. Üldplaneeringu eestvedamine nõuab rohkem teadmisi ja pädevust. Lisavastus – seekord ei osta planeeringu tegemist mitte sisse vaid meie oma arhitekt viib protsessi läbi. Kulud ei suurene vaid kokkuvõttes tuleb odavam. 23.november kell 12.00 parandusettepanekute tähtaeg, saadetud II lugemisele.

3. Rae valla 2017. aasta eelarve kinnitamine. Ettekandja finatsjuht Tiit Keerma – eelarve koosneb viiest osast:1. tulud, 2.kulud, 3.investeeringud, 4.finantseerimistegevus ja 5.likviidsete varade muutus. Eelarve lühikokkuvõte: kulud kokku 33,395 mlj, tulud 30,002 mlj, laenu tagasimakse 1,818 mlj. Vajadus uue laenu võtmiseks 5,2 mlj. Põhilised investeeringud Lagedi lasteaed, Järveküla lasteaed ja kergliiklusteede ehitus. Tulumaksu osakaal kõikidest tuludest 68,2 %. Elanikke on rohkem 920, maksumaksjaid 466. Keskmine maksumaksja tulu kasvab 5 % (2016 a 7,5 %). Kasvavad tulud majandustegevusest ja toetusfond kasvab tänu laste arvu kasvule (hariduskulude toetus). Põhitegevuse kuludes on suuremad muutused personalikuludes. Õpetajatele valla poolt juurdemaks 40.- ühes kuus, et suurendada õpetaja ameti konkurentsivõimet. Üldine personalikulu kasv on 5 %. Majanduskulude kasv 4,4 %. Kaasettekanne Ülo Timuskalt – kuulasime ettekande ära, põhjalikku arutelu ei tekkinud, oli paar jooksvat küsimust. Ettepanek saata II lugemisele.                     Küsimus – mis saab võlguolevast maamaksust?

Vastus – riik kogub, vald saadab andmed. Sisse saab nõuda riik. Küsimus – miks numbrid ettekande esilehel ja hilisematel erinesid? Vastus- esilehel olnud numbrites olid sees ka laenuraha numbrid, hiljem eraldi. Minust paremal Peetri Seltsi esimees Kuldar Mets 2014 a veebruaris Peetris liuvälja lumest puhastamas. Hea, et me ei pea talgute korras kõnniteid puhastama. (minu) küsimus – kas Peetri kõnniteede lumest puhastamine on rahaga kaetud? Vastus – rahas ei ole küsimus, seoses uue teenusepakujaga võib olla kohti, mida hooldaja veel ei tea. Kui on probleem siis tuleb pöörduda otse teehooldaja ([email protected]) või valla spetsialisti poole ([email protected]) Küsimus – mis on MTÜ Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu rahaeraldise sisu? Vastus – sisu mõistmiseks tuleb alustada arengukavast  ja strateegiast, sest konkreetse eraldise sisu tuleneb sealt. Alates 2006 a sama summa, suunatud 100 % Jüri Gümnaasiumi keskkonnahariduse arendamisele. Sõnavõtud eelarve eelnõu juurde, mis opositsiooni poolelt keskendusid ühele rahaeraldisele, mis moodustab alla 0,1 % eelarve kogumahust. Aga ülejäänud 99,9 % eelarvest?  Eelarve saadeti II lugemisele,  parandusettepanekute tähtaeg on 23.november kell 12.00.

4. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe – 10 aastat menetletud üldplaneering kehtestati Osaplaneeringutega lubasime hiljem üldplaneeringut muuta. Nüüd siis valmistasimegi ette Põhja piirkonna üldplaneeringu koostamise algatamise. Täpsustada ära kolme asumi Peetri aleviku, Järveküla ja Rae küla keskused, elamute jaotused, sotsiaalse taristu asukohad, teedevõrk, puhkealad jmt. Töökorralduslikult hakkame ise tegema (arhitekt Stina Metsis), on mõistlikum. Kaasettekanne Aleksander Torjus – 8.novembril kuulasime ära ettekande, Rae külavanema kaudu laekunud kolm ettepanekut, oli redaktsiooniline parandus. Arutasime lennujaama, maantee müra, müratõkkeseinte vajadust, nende kõrguseid. Ühistranspordi ja parkimise üle arutasime. Tööstust on Rae vallas palju, suurendada tuleks meie kandis bürooruumide osakaalu. Komisjon ühehäälselt vastuvõtmise poolt. Hääletuse tulemusel otsus 19 poolthäälega vastu võetud.

5. Rae valla asutuse „Rae Noortekeskus“ asutamine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – uued noortetoad avatakse Peetris ja Vaidas. Asutuse loomisel hakkab noortetööd korraldama Rae Noortekeskus. MTÜ pakutav teenus on liiga bürokraatlik ja ei paku piisavat kindlustunnet. Seoses Rae valla noorte arvu väga kiire kasvuga, tuleb noorsootöösse ja noorte tegevustesse rohkem panustada ja investeerida. Sellised eesmärgid said püstitatud ka äsja uuendatud valla arengukavas. Vallavalitsuse nägemusel on seda otstarbekam teha läbi allasutuse loomise, kus allasutuse juht koostöös vallavalitsusega saab koostada pikemaks perioodiks arengukava noorsootöö korraldamiseks, korraldada paidlikumat noortekeskuste tööd, kasutada selleks erinevaid ruume, on võimalik noorsotöötajatele maksta motiveerivamat palka ning ühtlustada seda teiste haridusvaldkonna palkadega. Kui varasema MTÜ oli põhjenduseks toetuste taotlemine mujalt kui vallaeelarvest siis tegelikult see osakaal on ca tuhat eurot aastas.

Kaasettekanne Kaarel Kais – 8.nov arutasime, 8 liiget 13st oli kohal. Jens Vendel pidas ettekande, küsimused said vastatud ja komisjon toetas ühehäälselt. Küsimus – kirjas, et Rae valla asutus või all-asutus? Vastus – all-asutus on kõnekeele väljend, korrektne on Rae valla asutus. Küsimus -  miks ümberkorraldus vajalik on? Vastus – ei ole ühtegi ratsionaalset põhjendust, miks peaks seal MTÜ vahel olema. Lisavastus – MTÜ abil on tegevusel mõtet kui MTÜ-l on suutlikkus kaasata lisavahendeid. Elu on näidanud, et MTÜ ei ole olnud suutlik lisaraha kaasamisel. Arutelu otsuse preambula põhimäärusega kooskõla üle. Vaheaeg 5 min ja seejärel otsustati lisada täiendav viide põhimäärusele. Küsimus – kuidas noortevolikogu on käivitunud? Vastus – käib eeltöö VOLIS-e täiendamiseks, et saaks valimised läbi viia. Ei sõltu Rae vallast. Sõnavõtt – valla asutuse asemel võiks luua SA. Hääletuse tulemusel võeti otsus vastu. Poolt 12, vastu 3 ja erapooletuid 1.

6. Korteriomandite võõrandamine avalikul enampakkumisel. Ettekandja Mart Võrklaev: ei ole suudetud senise hinnaga müüa, alghinna vähendamine 15 %, püüame uue alghinnaga müüa. Kaasettekanne Ülo Timuska – komisjonis tuli ettepanek ümardada müügihinda allapoole, ühe korteri osas alandada 10 000 euroni. Volikogu toetas.

7. Jüri alevikus Aruküla tee 25 asuvate korteriomandite omandamine. Ettekandja vallavanem Mart Võrklaev – Euroopa Liidu abirahast toetatava Jüri Tervisekeskuse maja korterite teema. Vald on pidanud läbirääkimisi korterite ostuks aasta aega. HIndamisakti alusel on hinnaks 87 tuhat eurot. Omanikud müüa ei taha, kaasnevad kolimiskulud, ebamugavused. Sealt tuli kokkuleppehind 100 000.- Kaasettekanne Ülo Timuska – muutmiseks ega vastuolemiseks ühtegi ettepanekut ei tehtud, ühehäälselt toetasime. Volikogu toetas.

8. Tänukirja andmine. Volikogu otsustas nelja külavanema ettepanekul anda tänukiri. Tänukiri antakse üle Rae valla 150.aastapäeva tähistamisel 26.novembril 2016 Jüri pallihallis.
9. Tänukirja andmine. Volikogu otsustas kahe volikogu liikme ettepanekul anda tänukiri. Tänukiri antakse üle Rae valla 150.aastapäeva tähistamisel 26.novembril 2016 Jüri pallihallis.