Jahindusest Laupäevaakadeemiani

Kuigi läbivaks teemaks osutus jahiseadus, sai kaasa löödud nii Kuressaare kui Rae valla reformikate töös ning valitud Peetri alevi eestseisuse liikmeks. Aga kõigest järjekorras...  Teisipäevane blogipostitus rahast jahinduses tõi kaasa palju lugejaid (ca 1000) ja kommentaare, avalduse jahimeeste ja pressiteate omanike poolt. Kommentaaridele vastamine täitis märkimisväärse osa kogu nädala tööajast. Kuigi mitmed jahimehed heitsid ette minu arvutuste paikapidamatust, ei pakkunud keegi välja paremat arvutust. Tundub, et raha liikumine jahinduses on tabuteema. Kordan aga veelkord üle, et see ei saa niimoodi jääda. Kui sirutatakse käsi maksumaksja raha järele siis tuleb oma tulud-kulud avada. Neljapäevane koalitsiooni töörühma kohtumine andis lootust, et saame edasi liikuda. Sinimustvalge butiigireklaam Kuresaare peatänava ääres Kolmapäeval pidasime erakonnakaaslastega nõu kevadises Kuressaares. Päike siras taevas ja inimesed olid optimistlikud, nii linnapea, ettevõtjad kui juhuslikult kohatud inimesed. Kui saaks ühistranspordiga maalt (Saaremaa eri servadest) paremini linna siis oleks elu veelgi parem - arvas üks inimene. Teine jällegi, et töökohti võiks rohkem olla nii Kuressaares kui kogu Saaremaal. Eks ta ole, vaba liikumine ja töökohad ongi need kaks "võlusõna", mis inimesi liikvele ajavad. Kuressaares teatakse seda hästi, linnapea Mati Mäetalu sõnul on sihiks  aktiivne majandus-ja muu elu, et inimestel oleks põhjust rohkem tulla kui minna ja tegevust, sh tööd jaguks aastaringselt. Kolmapäeva õhtul kohtusid Peetri kõrtsis Reformierakonna Rae piirkonna inimesed ja arutasid  maailma asjade üle. Vallavanem Mart Võrklaev tutvustas värskeid arenguid vallas ning loomulikult oli jutuks ka valmistumine sügisesteks valimisteks.   Vello Vallimaa foto metssigade tekitatud kahjustusest Saaremaal Neljapäeval toimus juba postituse alguses mainitud koalitsiooni töörühma koosolek, kus arutasime uut jahiseadust. Täpsemalt küll ainult ulukikahjude kompenseerimise süsteemi, sest muudes küsimustes on asjad selged. Laua tagant tõusime teadmisega, et jahimehed võivad omale luua eraõigusliku reservfondi, kuhu nad ise raha koguvad ja kust ise ka väljamakseid teevad. On jätkuvalt ebaselge, kas ja kuidas saaks riik seda reservfondi toetada. Mingi hetkel tulevad riigiabi reeglid mängu. Kui põllumeestele maksta riigieelarvest (isegi kaudselt) kolme aasta arvestuses rohkem kui 7500 eurot siis tuleb taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Suhteliselt lihtne oleks nimetada metssiga kui põhiline põllukultuuridele kahju tekitaja väike-ulukiks ehk anda maaomanikule õigus küttimiseks. Sel juhul oleks metssigade ulukikahju maaomaniku vastutus ja keegi midagi ei hüvitaks. Arutelu jätkub. Neljapäeva õhtuks oli kokku kutsutud Peetri alevi üldkoosolek. Alevivanem Margus Laula andis ülevaate möödunud 12 kuu tegevustest, vallavanem Mart Võrklaev kõneles valla asjadest ning vastas peetrikate varasemalt saadetud ja kohapeal esitatud küsimustele. Lisaks uuendas üldkoosolek alevi eestseisust, valides kahe lahkunud liikme asemele uued, sh minu  Kelgumäe ja Mõigu kandi esindajana. Kogu eestseisusega saab tutvuda siit.   Kuna nii teisipäev, kolmapäev kui neljapäev olid kestnud õhtul kella üheksani siis lubasin omale reedel vabamat graafikut. Peale Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekut, kus andsime muuhulgas peaminister Andrus Ansipile mandaadi järjekordsele Euroopa Ülemkogule minekuks, muid töökohustusi endale ei võtnud. Tegelesin hoopis poja ja abikaasaga. Laupäevaakadeemia Kadrioru lossis. Foto: Marge Kõiv Laupäevast väärib märkimist huvitav Laupäevaakadeemia kogemus, mis meile Margega osaks sai. Nimelt on Kadrioru lossis väljas Helsingi Ateneumi kunstimuuseumi ja Kadrioru kunstimuuseumi koostöönäitus Vene realistliku kunsti suurnime Ilja Repini (1844-1930) loomingust ning seoses sellega toimuvad viiel laupäeval Laupäevaakadeemiad. Esimesel neist pidas näituse kuraator Linda Lainvoo tunniajalise loengu Ilja Repini tuntuimatest teostest. Laupäevaakadeemia oli igati väärt kogemus. Kaasahaarav loeng ja sügava sisuga maalid viisid mõtted argielust kaugele ning andsid probleemidele (või lahendustele) hoopis pikema mõõtme.