Haisuvana ja Mürakaru

Möödunud nädalal toimunut kirjeldades saab kirjutada nii haisust kui mürast ning samuti jäätmete maksustamisest ning julgeolekuolukorrast.  Aga mis või kes on "Haisuvana" ja "Mürakaru"? Nii kui kuskil hais jutuks tuleb ja mina seltskonnas viibin, siis pöörduvad pilgud kohe minu peale.  Kõige värskem näide neljapäevasest Riigikogu Keskkonnakomisjoni külastusest Ragn Sellsi jäätmekütuse tehasesse kui jutuks tuli tehasest leviv hais ja töötajate tervis.  Ehk  siis mina kui "Haisuvana" pean ju teadma:) Rainer Vakra sai Agu Remmelgalt koti, prügikoti Õnneks ei ole Suur-Sõjamäel asuva jäätmekütuse tehase haisuga probleeme, sest lähim elurajoon asub ca 1 km kaugusel ning nii kaugele sealt hais ei levi. Küll on aga põhjust tähelepanu all hoida töötajate tervist, sest territooriumil on õhus nii haisu kui tolmu. Ettevõttel on plaanis investeerida sadakond tuhat eurot, et tootmises olev saastunud õhk kokku koguda ja ära puhastada. Järgmisena külastatud Iru prügipõletusjaamas oli haisu veelgi vähem, sest protsess kinnisem.   Põhiliselt käisime mõlemas kohas siiski mitte haisu pärast vaid uurimas, kuidas oleks võimalik jäätmete põletamist maksustada. Jäätmehierarhia kohaselt on jäätmete energeetiline taaskasutus küll parem kui ladestamine, aga siiski kehvem kui ringlussevõtt. Seega tuleb soodustada jäätmete sorteerimist ja liigiti kogumist ning maksustada sorteerimata prügi ahju ajamine. Saime hea ülevaate ning ettevalmistused jätkuvad. IRU prügipõletusjaama operaatori tool oli päris mugav:) Reoveesette käitlemisel tekkiv hais oli üheks probleemiks teisipäeval Riigikogusse kokku kutsutud pürolüüsi teemalisel nõupidamisel. TTÜ teadlased ja erinevad eksperdid arutasid, kas ja kuidas saaks pürolüüsi meetodit Eestis katsetada, et hinnata selle uudse tehnoloogia sobivust meie tingimustesse. Olen jätkuvalt seda meelt, et olukord, kus kümned tuhanded inimesed elavad reoveesette käitlusest leviva häiriva haisu käes, ei saa kestma jääda.  Nõupidamise tulemusel tuli ühist teadmist juurde ning  tegeleme teemaga edasi. Külalistele jagati nii õhupalle, komme kui infot, vastavalt soovidele. Teisipäeval tähistas Riigikogu oma 95.ndat sünnipäeva ning loss oli rahvast täis. Oli minulgi võimalus tunnikese Reformierakonna fraktsioonis külastajaid tervitada, nendest Ansipiga pilte teha ning erinevatel teemadel juttu puhuda. Samuti tegin giidina Toompea lossis ekskursiooni, mis on üks tore tava pakkuda külalistele tavapärasest erinevat juttu lossist ja selle ajaloost ning tavadest. Kolmapäeval toimus Riigikogus Pakendiseaduse muudatuste teine lugemine. Varasemalt päris palju kirgi üles kütnud eelnõu arutelu möödus rahulikult. Ilmselt on osapooled leppinud, et pakendikonteinereid tuleb senisest rohkem välja panna, et kontroll tootjavastutusorganisatsioonide üle läheb suuremaks ja läbipaistvus kasvab. Inimese jaoks toob see kaasa käepärasema võimaluse pakendijäätmete ära andmiseks, mis soodustab koduses majapidamises pakendi ja paberi eraldi sorteerimist. Jüriöö teatevõistluse start antud, andsin vahetuse üle punase särgiga noormehe järel:) Kolmapäev oli jüripäev ning traditsiooniliselt tähistatakse seda Jüris. Võtsin  võistkonnaga "Paremal jooksukursil  - Reformierakond" osa Jüriöö jooksust, kus 6-liikmeline võistkond (4 meest ja 2 naist) pidid teatejooksuna läbima kokku ca 1,5 km. Meie võistkond jooksujärjestuses (Tõnis Kõiv, Gerli Nurms, Aarne Kütt, Aivar Sõerd, Maarja Kõrv, Arto Aas) saavutas oma jooksus teise koha, aga veelgi tähtsam oli hea enesetunne sportlikust õhtupoolikust hästikorraldatud üritusel Jüris. Suur tänu Rae vallale!   Riigikogu ELAKi komisjon president Toomas H Ilvese juures Kadriorus. Foto: T.Vares Reedel kohtus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon president Toomas H Ilvesega ning arutasime loomulikult julgeolekuolukorda. Kuulsime hilisemalt Lennart Meri konverentsil presidendi suust kõlanud seisukohti juba varem ja saime vaid rõõmustada, et meil on võimekas president. Väikese rahva teevad suureks inimesed. Eestile on tohutu kasu sellest, et Toomas H Ilvese mõtted leiavad avaldamist selliste väljaannetes kui The Wall Street Journal, Financial Times, The New York Times. Eriti raskel ajal on see hindamatu väärtusega ja praegu on välis-ja julgeolekupoliitikas just selline aeg. Toomas H Ilves on hea president.

Postimees võttis tänuväärselt uuesti teemaks suvel jõustuva Korrakaitseseaduse ja seekord haukuvate koerte võtmes. Laupäevases Postimehes anti hea ülevaade, mida peab inimene tegema, kes end naabri haukuvast koerast häiritud tunneb. Juhtkiri tabas minu arvates hästi ära põhilise probleemi, milleks on ikkagi inimene, mitte koer. Ega koer ei haugu lihtsalt niisama, oma lõbuks. Koer väljendab ennast haukudes ja ta muutub ajas üha rohkem oma peremehe nägu. Haugub peremees, haugub ka koer ning vastupidi. Kindlasti ei muuda seadus koerte käitumist, küll aga annab võimaluse häiritud inimestele koeraomanikelt muutusi nõuda. Elu muutub paremaks siis kui me ise selle nimel pingutame. Korrakaitseseadus annab inimestele võimaluse seista oma õiguste eest ning nõuda häirimise lõpetamist. Kindlasti juhtub sekka ka narruste nõudjaid, aga üldiselt on inimesed siiski mõistlikud ja targad.  Olen inimesi häiriva müraga tegelenud juba aastaid, pakkudes lahendusi erinevatele olukordadele ning aidates hädasolijaid, mõned on mind seetõttu ka Mürakaruks nimetanud:) Siinkohal on paslik meelde tuletada, mida arvab asjast tuntud luuletaja Contra!

  PS! Nädalavahetusel pakkusid kodused aiatööd palju rõõmu, lisaks naabrimees Raimondi juubeli (60) tähistamine ja pühapäevane tervisekõnd Peetri kooli eest. Soojendus enne 5 km kõnni starti, foto: M.Laula