Volikogu esimehe kõne EV 103.aastapäeval
Tõnis Kõiv • February 24, 2021
Volikogu esimehe kõne EV 103.aastapäeval
23.02.2021 tähistas Rae vald EV 103.aastapäeva päikesetõusu lipuheiskamisega Jüri keskväljakul, Vabadussõja kangelaste ja aktiivsete ühiskonnategelaste haudadele mälestusküünla asetamisega, pidulik tseremooniaga Vabadussõja mälestusmärgi juures ja aktusega Rae kultuurimajas.
Aktust juhatas Toomas Tommyboy Tilk ja see oli (on) jälgitav kodusest arvutist ning aktusel pidasin Rae vallavolikogu esimehena aastapäevakõne ning vallavanem Madis Sarik andis üle fotokonkursi võitjate autasud.
Järgnevalt kõne tekst:
Rae kultuurikeskuses saalis, ülekande teel sinu kodus
Lugupeetud Rae valla kodanikud, austatud aukodanikud, daamid ja härrad, head külalised!
103.aastat tagasi, 1918.aasta veebruaris võttis Eesti Maapäeva Vanematenõukogu vastu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mis tähistas iseseisva Eesti riigi sündi. Manifest loeti avalikult ette kõigepealt Pärnus, seejärel Toris ja Viljandis ning Tallinnas ja Paides.
Käesoleval aastal toimub Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine meie presidendi poolt samuti Paides, ühes Manifesti ettelugemise linnas.
Mälestusplaadi avamine Paide Raekoja seinal, 2003. Foto: Järvamaa Südamaa
Loodetavasti asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid lilled Paide raekoja seinal asuva mälestusplaadi juurde, mis tähistab Iseseisvusmanifesti ettelugemist. Kindlasti aga viib riigipea lilled Vabadussõja kangelaste auks mälestusmärgi asemel ehitatud Paide Vana Rahvamaja juurde. Selle hoone säilitamise otsus oli üks mu esimestest otsustest tollal 26.aastasena, Eestimaa noorima linnapeana. Valikus oli kas lammutada või müüa erakätesse. Müümise otsuses oli lootust paremale tulevikule ja tulevik tuligi parem. Ostjaks osutus missioonitundega kohalik ettevõtja, kes on Paide Vana Rahvamaja tänaseks renoveerinud ja see rõõmustab paidelasi ja külalisi. Selle ettevõtja poeg muide on osaliselt Rae valla palgal, aidates meil infolehte teha.
On rõõm oma kunagise kodulinna üle, kus teenisin linnarahvast aastatel 1996-2004, olles taasiseseisvunud Eestis kõige kauem ametis olnud Paide linnapea.
Head kuulajad!
Meil igaühel on oma lugu ja neist lugudest kokku saab Eesti rahva lugu, siin maailma mõistes väikesel maalapil elavate inimeste ühine lugu. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on oma keel ja kultuur, me juhime ise oma elu ja suuname saatust just nii, nagu seadis sihi 103 aastat tagasi avaldatud manifest - Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres!
Kuigi meie ajaloos on olnud erinevaid aegu, siis viimased aastakümned on Eesti õigusriik ja me kuulume kultuurrahvaste perre ehk Euroopa Liitu. Euroopa rahvastega koos me ainult ei arenda oma keelt ja kultuuri, vaid ühendame end Euroopaga ka teistel viisidel, näiteks Rail Baltic nimelist raudteed ehitades või elektrivõrku Euroopa võrguga ühendades. Muu Euroopaga koos võitleme ka koroonakriisi vastu, sealhulgas viiruse levikut pidurdades ja inimeste kaitseks ühiselt vaktsineerimist läbi viies.
Koroonakriisist jagu saamiseks on vaktsiinidel suur lootus, aga loodetud mõju saab avalduda alles siis, kui suur hulk inimesi on vaktsineeritud. Toetan kahe käega vaktsineerimist EL-is heakskiidetud vaktsiinidega, sest need on välja töötatud parima teadmisega ja selleks, et aidata meil niipalju kui võimalik edasi elada seda elu, millega me oleme harjunud. Loodan, et vaktsineerimise tempo tõuseb märkimisväärselt ja kui eesliinitöötajad, õpetajad, riskirühmad on vaktsiini saanud, siis jõuaks kätte aeg, kus igaüks meist saaks end vaktsineerida. Minu arvates on vaktsineerimisel kahesugune tähendus, lisaks isiklikule kaitstusele on sel suur panus ühiskonna toimimisse. Ja kui keegi kahtlebki oma isiklikule heaolule mõeldes, siis kutsun üles kahtluse korral tuginema ühiskonna toimimise üldisele kasule ja leidma sellest vajalikku tuge vaktsineerimiseks. Lisaks lohutagu meid teadmine, et vaktsiinid on välja töötatud parimat teadmist kasutades ja kontrollitud samuti parima teadmise kohaselt.
Parafraseerides Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere poolt hiljuti öeldut, et mida raskem on elu, seda rohkem on usaldust tarkade inimeste vastu, et mida raskemad (suuremad) on piirangud, seda rohkem peaks olema usaldust ühise tarkuse vastu. Ja seda ühist tarkust saab teadlastelt mitte sotsiaalmeedia gruppidest või lausa vandenõuteoreetikutelt.
Head kuulajad!
Meie oma vallavanem Madis Sarik sai isiklikult tunda koroonaviiruse maitset ja saab kinnitada, et see ei ole lihtsalt tavaline nohu või kurguvalu vaid tõsine asi. Igaüks meist saab viiruse leviku tõkestamisele kaasa aidata kandes maski, desinfitseerides käsi ja hoidudes füüsilistest kontaktidest. Maski kandmine on selle kõige juures on väiksematest pingutustest, mida igaüks meist teha suudab. Kasvõi selleks, et tõestada endale ja näidata teistele, et sa hoolid. Hoolid eelkõige teistest, sest mask kaitseb rohkem teisi kui sind ennast. Ennast me kaitseme käte puhastamisega ja füüsiliste kontaktide vähendamisega, kusjuures viimased ei tähenda suhtlemise vähendamist. Suhtlema ikka peab, veel rohkemgi peab, sest pidev kodus töötamine ja distantsi hoidmine on ka vaimselt väga väsitav.
Möödunud nädalavahetusel külastasime abikaasaga Tartu ülikooli kunstikogust koostatud näitust ja kõige muu huvitava kõrval ei jäänud märkamata ka ülikooli rektorit kuni 2019.aastani teeninud ametiraha väljapanek. Mäletatavasti avaldasin aasta tagasi idee, et ka Rae vallavanem (kui ametikoht, mitte kui selle konkreetne täitja) vajab ametiraha. Kuigi vastukaja oli üldiselt positiivne, siis koroonaviirusega võitlemise aastal on olnud palju muid ja tunduvalt akuutsemaid tegevusi, millele aega ja raha kulutada. Terved majandusharud on saanud kannatada, inimesed on kaotanud töökoha, vähenenud või lausa kadunud on sissetulekud. Seetõttu ei ole ma pidanud õigeks selle idee realiseerimisega edasi tegeleda. Tartu Ülikool tellis rektorile uue ametiketi rahvusülikooli 100.ndaks juubeliks. Rae valla 155.aastapäev on juba käesoleval sügisel ja ilmselt selleks ajaks ei jõua, aga selles olen ma küll kindel, et Rae valla 160.aastapäevaks saab vallavanemal ametikett olema.
Daamid ja härrad!
Eesti Vabariigi sünnipäeval on hea vaadata aastale tagasi ja tõdeda, et Rae vald on viimase aasta jooksul kasvanud Harjumaa suuruselt kolmandaks omavalitsuseks Tallinna ja Saue valla järel. Meie elanikkonna kiire kasv on jätkunud ja see tähendab, et jätkub ka surve üha kasvatada avalike teenuste, see on eelkõige lasteaiakohtade, aga ka koolikohtade pakkumist. Me saame kasvava nõudlusega hakkama, kuigi see nõuab vallale kuuluvate maade müümist, laenu võtmist ja pingutust eelarve koostamisel, et rahastada uusi koole ja lasteaedu, aga ka uute töötajate palkamist nii asutustesse kui vallavalitsusse.
Rae vallas elab rohkem kui 21 tuhat toredat inimest, enamuses noored ja tööealised. Tahaks kiita ja tunnustada igaüht, alates meie vallas sündinust ja üles kasvanust kuni alles hiljuti Rae valda kolinuga. Kuid päris kõiki ju ära märkida ei jõua. Seetõttu tõstan esile neid, kes on möödunud aasta jooksul silma paistnud.
Rae vallavolikogu on andnud tänukirja Maria Tiro´le pikaaegse pühendunud ja tulemusliku töö eest Jüri Gümnaasiumi juhtimisel ja Rae valla hariduselu edendamisel.
Rae vallavalitsus on andnud tänukirjad veel mitmele Jüri Gümnaasiumi õpetajale: Kristi Vimberg, Sirle Reinholm, Pille Raudam, Riina Muul, Gerly Leibenau, Veronika Koppel, Rita Jõerüüt, Annelore Hirschon, Meri Freimann, Annika Allikson, Laur Leetjõe, Triin Kütt, õppedirektor Anne Kloren, IKT juht Igor Sentsukov, aga ka administraator Evi Orumets.
Tänu on ära teeninud Vaida põhikooli töötaja Evi Sõrmus, valla endine peaarhitekt Siim Orav, Jüri Tervisekeskuse töötaja Tiiu Villemson, Rae huvialakooli õppejuht Kaidi Merzin, Lagedi kooli juht Imbi Orav, Rae kultuurikeskuse perenaine Virve Sepp.
Rae vallavolikogu võttis eelmisel aasta vastu hariduse-ja noorsootöö arengukava ja selle ettevalmistamise eest on tänu väärt Siiri Laid, Maria Tiro, Gerly Lehe, Carmen Pilve, Nele Pilman, Helen Siska ja Merle Toompark.
Johannes Tõrs kõnelemas Vabadussõja ausamba juures 23022021
Valla tänu on kuhjaga ära teeninud Johannes Tõrs, kes on väga pühendunult töötanud Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi arendamisel ja kel lisaks ka ilus juubel oli.
Lisaks oma valla tunnustusele leiavad Rae valla inimesed märkamist terve Harjumaa poolt. Harjumaa teenetemärgi 2020.aastal sai valla hariduse peaspetsialist Marju Randlepp.
Harjumaa sädeinimeseks valiti 2020.aastal Rae valla Kurna külavanem Aivar Aasamäe.
Parimaks siseturvalisusse panustavaks organisatsiooniks kogu Harjumaal on Rae Noortekeskus ja nominentide hulgas oli ka Uuesalu külaselts.
Nüüd veel mõned Harjumaa tunnustuste nominendid, kes on samuti äramärkimist ja tänu väärt. Üks Harjumaa Aasta panustaja nominentideks oli Anneli Seppen, Aasta teo nominendiks Peetri park, Aasta terviseteo nominentideks Jüri Gümnaasiumi Liikuma kutsuv kool ja Keegliga sõbraks, Tervisetegija nominendiks Võsukese lasteaed,
LEADER projekti parima elukeskkonna projekti nominendiks oli Peetri pargi skatepark ja parimaks LEADER koostööprojekt - Leader liigub Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallas. Projekti eesmärgiks on populariseerida ja tutvustada Harjumaa erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks ja üks projekti partneritest Navicup on teinud vahva mobibitelefoni rakenduse. Soovitan alla laadida ja avastada palju huvitavat infot Rae valla kohta. Eriti kasulik uuematele Rae valla kodanikele, aga avastamisrõõmu on seal ka vanematele olijatele.
Suur tänu Rae valla parimate lasteaiaõpetajate, klassiõpetajate, põhikooli õpetajate, klassijuhatajate, noorõpetajate, gümnaasiumiõpetajate ja huviharidusõpetajate konkursil nomineeritutele ja eriti suur tänu võitjatele. Ei lähe meelest siinsamas saalis kõlanud abivallavanem Jens Vendeli üllatuslaul ega ammugi mitte Koit Toomega ühislaulmine. Praegune vaimselt raske aeg kutsub eriti head sõna ütlema, kiitma ja tunnustama, seda nii lasteaias kui koolis, aga ka muudes eluvaldkondades. Hea sõna aitab alati.
Suur tänu kõigile, kes on möödunud 12 kuu jooksul panustanud Rae valla ellu. Meil on veel mitmeid ja mitmeid tublisid inimesi, kes teevad oma tööd hästi ja südamega, kuid keda ma praegu nimeliselt ei nimetanud. Suur tänu sulle hea raekas! Suur tänu panustamise eest Rae valla ellu!
Head Eesti Vabariigi aastapäeva, elagu Eesti! Elagu Rae vald!
PS! Kõne veebis vaatamiseks, algus 3:25 ja lõpp 15:50.
Lehvigu lipud igas kodus!
Hetk lipuheiskamisest Jüris, foto:O.Kattel
Varahommikused lipuheiskajad Kivistik, Laid, Lasn ja Sarik. Foto:O.Kattel
Suur tänu korraldajad Kadri, Toomas ja Virve! Foto:O.Kattel
Rae kultuurikeskuses saalis, ülekande teel sinu kodus
Lugupeetud Rae valla kodanikud, austatud aukodanikud, daamid ja härrad, head külalised!
103.aastat tagasi, 1918.aasta veebruaris võttis Eesti Maapäeva Vanematenõukogu vastu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mis tähistas iseseisva Eesti riigi sündi. Manifest loeti avalikult ette kõigepealt Pärnus, seejärel Toris ja Viljandis ning Tallinnas ja Paides.
Käesoleval aastal toimub Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine meie presidendi poolt samuti Paides, ühes Manifesti ettelugemise linnas.
Mälestusplaadi avamine Paide Raekoja seinal, 2003. Foto: Järvamaa Südamaa
Loodetavasti asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid lilled Paide raekoja seinal asuva mälestusplaadi juurde, mis tähistab Iseseisvusmanifesti ettelugemist. Kindlasti aga viib riigipea lilled Vabadussõja kangelaste auks mälestusmärgi asemel ehitatud Paide Vana Rahvamaja juurde. Selle hoone säilitamise otsus oli üks mu esimestest otsustest tollal 26.aastasena, Eestimaa noorima linnapeana. Valikus oli kas lammutada või müüa erakätesse. Müümise otsuses oli lootust paremale tulevikule ja tulevik tuligi parem. Ostjaks osutus missioonitundega kohalik ettevõtja, kes on Paide Vana Rahvamaja tänaseks renoveerinud ja see rõõmustab paidelasi ja külalisi. Selle ettevõtja poeg muide on osaliselt Rae valla palgal, aidates meil infolehte teha.
On rõõm oma kunagise kodulinna üle, kus teenisin linnarahvast aastatel 1996-2004, olles taasiseseisvunud Eestis kõige kauem ametis olnud Paide linnapea.
Head kuulajad!
Meil igaühel on oma lugu ja neist lugudest kokku saab Eesti rahva lugu, siin maailma mõistes väikesel maalapil elavate inimeste ühine lugu. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on oma keel ja kultuur, me juhime ise oma elu ja suuname saatust just nii, nagu seadis sihi 103 aastat tagasi avaldatud manifest - Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres!
Kuigi meie ajaloos on olnud erinevaid aegu, siis viimased aastakümned on Eesti õigusriik ja me kuulume kultuurrahvaste perre ehk Euroopa Liitu. Euroopa rahvastega koos me ainult ei arenda oma keelt ja kultuuri, vaid ühendame end Euroopaga ka teistel viisidel, näiteks Rail Baltic nimelist raudteed ehitades või elektrivõrku Euroopa võrguga ühendades. Muu Euroopaga koos võitleme ka koroonakriisi vastu, sealhulgas viiruse levikut pidurdades ja inimeste kaitseks ühiselt vaktsineerimist läbi viies.
Koroonakriisist jagu saamiseks on vaktsiinidel suur lootus, aga loodetud mõju saab avalduda alles siis, kui suur hulk inimesi on vaktsineeritud. Toetan kahe käega vaktsineerimist EL-is heakskiidetud vaktsiinidega, sest need on välja töötatud parima teadmisega ja selleks, et aidata meil niipalju kui võimalik edasi elada seda elu, millega me oleme harjunud. Loodan, et vaktsineerimise tempo tõuseb märkimisväärselt ja kui eesliinitöötajad, õpetajad, riskirühmad on vaktsiini saanud, siis jõuaks kätte aeg, kus igaüks meist saaks end vaktsineerida. Minu arvates on vaktsineerimisel kahesugune tähendus, lisaks isiklikule kaitstusele on sel suur panus ühiskonna toimimisse. Ja kui keegi kahtlebki oma isiklikule heaolule mõeldes, siis kutsun üles kahtluse korral tuginema ühiskonna toimimise üldisele kasule ja leidma sellest vajalikku tuge vaktsineerimiseks. Lisaks lohutagu meid teadmine, et vaktsiinid on välja töötatud parimat teadmist kasutades ja kontrollitud samuti parima teadmise kohaselt.
Parafraseerides Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere poolt hiljuti öeldut, et mida raskem on elu, seda rohkem on usaldust tarkade inimeste vastu, et mida raskemad (suuremad) on piirangud, seda rohkem peaks olema usaldust ühise tarkuse vastu. Ja seda ühist tarkust saab teadlastelt mitte sotsiaalmeedia gruppidest või lausa vandenõuteoreetikutelt.
Head kuulajad!
Meie oma vallavanem Madis Sarik sai isiklikult tunda koroonaviiruse maitset ja saab kinnitada, et see ei ole lihtsalt tavaline nohu või kurguvalu vaid tõsine asi. Igaüks meist saab viiruse leviku tõkestamisele kaasa aidata kandes maski, desinfitseerides käsi ja hoidudes füüsilistest kontaktidest. Maski kandmine on selle kõige juures on väiksematest pingutustest, mida igaüks meist teha suudab. Kasvõi selleks, et tõestada endale ja näidata teistele, et sa hoolid. Hoolid eelkõige teistest, sest mask kaitseb rohkem teisi kui sind ennast. Ennast me kaitseme käte puhastamisega ja füüsiliste kontaktide vähendamisega, kusjuures viimased ei tähenda suhtlemise vähendamist. Suhtlema ikka peab, veel rohkemgi peab, sest pidev kodus töötamine ja distantsi hoidmine on ka vaimselt väga väsitav.
Möödunud nädalavahetusel külastasime abikaasaga Tartu ülikooli kunstikogust koostatud näitust ja kõige muu huvitava kõrval ei jäänud märkamata ka ülikooli rektorit kuni 2019.aastani teeninud ametiraha väljapanek. Mäletatavasti avaldasin aasta tagasi idee, et ka Rae vallavanem (kui ametikoht, mitte kui selle konkreetne täitja) vajab ametiraha. Kuigi vastukaja oli üldiselt positiivne, siis koroonaviirusega võitlemise aastal on olnud palju muid ja tunduvalt akuutsemaid tegevusi, millele aega ja raha kulutada. Terved majandusharud on saanud kannatada, inimesed on kaotanud töökoha, vähenenud või lausa kadunud on sissetulekud. Seetõttu ei ole ma pidanud õigeks selle idee realiseerimisega edasi tegeleda. Tartu Ülikool tellis rektorile uue ametiketi rahvusülikooli 100.ndaks juubeliks. Rae valla 155.aastapäev on juba käesoleval sügisel ja ilmselt selleks ajaks ei jõua, aga selles olen ma küll kindel, et Rae valla 160.aastapäevaks saab vallavanemal ametikett olema.
Daamid ja härrad!
Eesti Vabariigi sünnipäeval on hea vaadata aastale tagasi ja tõdeda, et Rae vald on viimase aasta jooksul kasvanud Harjumaa suuruselt kolmandaks omavalitsuseks Tallinna ja Saue valla järel. Meie elanikkonna kiire kasv on jätkunud ja see tähendab, et jätkub ka surve üha kasvatada avalike teenuste, see on eelkõige lasteaiakohtade, aga ka koolikohtade pakkumist. Me saame kasvava nõudlusega hakkama, kuigi see nõuab vallale kuuluvate maade müümist, laenu võtmist ja pingutust eelarve koostamisel, et rahastada uusi koole ja lasteaedu, aga ka uute töötajate palkamist nii asutustesse kui vallavalitsusse.
Rae vallas elab rohkem kui 21 tuhat toredat inimest, enamuses noored ja tööealised. Tahaks kiita ja tunnustada igaüht, alates meie vallas sündinust ja üles kasvanust kuni alles hiljuti Rae valda kolinuga. Kuid päris kõiki ju ära märkida ei jõua. Seetõttu tõstan esile neid, kes on möödunud aasta jooksul silma paistnud.
Rae vallavolikogu on andnud tänukirja Maria Tiro´le pikaaegse pühendunud ja tulemusliku töö eest Jüri Gümnaasiumi juhtimisel ja Rae valla hariduselu edendamisel.
Rae vallavalitsus on andnud tänukirjad veel mitmele Jüri Gümnaasiumi õpetajale: Kristi Vimberg, Sirle Reinholm, Pille Raudam, Riina Muul, Gerly Leibenau, Veronika Koppel, Rita Jõerüüt, Annelore Hirschon, Meri Freimann, Annika Allikson, Laur Leetjõe, Triin Kütt, õppedirektor Anne Kloren, IKT juht Igor Sentsukov, aga ka administraator Evi Orumets.
Tänu on ära teeninud Vaida põhikooli töötaja Evi Sõrmus, valla endine peaarhitekt Siim Orav, Jüri Tervisekeskuse töötaja Tiiu Villemson, Rae huvialakooli õppejuht Kaidi Merzin, Lagedi kooli juht Imbi Orav, Rae kultuurikeskuse perenaine Virve Sepp.
Rae vallavolikogu võttis eelmisel aasta vastu hariduse-ja noorsootöö arengukava ja selle ettevalmistamise eest on tänu väärt Siiri Laid, Maria Tiro, Gerly Lehe, Carmen Pilve, Nele Pilman, Helen Siska ja Merle Toompark.
Johannes Tõrs kõnelemas Vabadussõja ausamba juures 23022021
Valla tänu on kuhjaga ära teeninud Johannes Tõrs, kes on väga pühendunult töötanud Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi arendamisel ja kel lisaks ka ilus juubel oli.
Lisaks oma valla tunnustusele leiavad Rae valla inimesed märkamist terve Harjumaa poolt. Harjumaa teenetemärgi 2020.aastal sai valla hariduse peaspetsialist Marju Randlepp.
Harjumaa sädeinimeseks valiti 2020.aastal Rae valla Kurna külavanem Aivar Aasamäe.
Parimaks siseturvalisusse panustavaks organisatsiooniks kogu Harjumaal on Rae Noortekeskus ja nominentide hulgas oli ka Uuesalu külaselts.
Nüüd veel mõned Harjumaa tunnustuste nominendid, kes on samuti äramärkimist ja tänu väärt. Üks Harjumaa Aasta panustaja nominentideks oli Anneli Seppen, Aasta teo nominendiks Peetri park, Aasta terviseteo nominentideks Jüri Gümnaasiumi Liikuma kutsuv kool ja Keegliga sõbraks, Tervisetegija nominendiks Võsukese lasteaed,
LEADER projekti parima elukeskkonna projekti nominendiks oli Peetri pargi skatepark ja parimaks LEADER koostööprojekt - Leader liigub Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallas. Projekti eesmärgiks on populariseerida ja tutvustada Harjumaa erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks ja üks projekti partneritest Navicup on teinud vahva mobibitelefoni rakenduse. Soovitan alla laadida ja avastada palju huvitavat infot Rae valla kohta. Eriti kasulik uuematele Rae valla kodanikele, aga avastamisrõõmu on seal ka vanematele olijatele.
Suur tänu Rae valla parimate lasteaiaõpetajate, klassiõpetajate, põhikooli õpetajate, klassijuhatajate, noorõpetajate, gümnaasiumiõpetajate ja huviharidusõpetajate konkursil nomineeritutele ja eriti suur tänu võitjatele. Ei lähe meelest siinsamas saalis kõlanud abivallavanem Jens Vendeli üllatuslaul ega ammugi mitte Koit Toomega ühislaulmine. Praegune vaimselt raske aeg kutsub eriti head sõna ütlema, kiitma ja tunnustama, seda nii lasteaias kui koolis, aga ka muudes eluvaldkondades. Hea sõna aitab alati.
Suur tänu kõigile, kes on möödunud 12 kuu jooksul panustanud Rae valla ellu. Meil on veel mitmeid ja mitmeid tublisid inimesi, kes teevad oma tööd hästi ja südamega, kuid keda ma praegu nimeliselt ei nimetanud. Suur tänu sulle hea raekas! Suur tänu panustamise eest Rae valla ellu!
Head Eesti Vabariigi aastapäeva, elagu Eesti! Elagu Rae vald!
PS! Kõne veebis vaatamiseks, algus 3:25 ja lõpp 15:50.
Lehvigu lipud igas kodus!
Hetk lipuheiskamisest Jüris, foto:O.Kattel
Varahommikused lipuheiskajad Kivistik, Laid, Lasn ja Sarik. Foto:O.Kattel
Suur tänu korraldajad Kadri, Toomas ja Virve! Foto:O.Kattel