Viimsilaste 19 muret

Möödunud aasta viimastel kuudel saatsid mitmed viimsilased mulle murekirju erinevatel teemadel. Koondasin kõik probleemid ühte kirja ja andsin heas usus Viimsi vallavõimule, et nad teaksid midagi ette võtta.  Nemad aga otsustasid Delfi kaudu hoopis naeruvääristada oma inimeste muresid... 9.jaanuaril 2015 Viimsi vallavanemale ja volikogu esimehele lähetatud kirjas oli kokku 19 muret ja probleemi, mitte ainult 2-3, nagu võis aru saada vallavõimu poolt Delfile antud kommentaarist. Saadetud muresid kirja koondades püüdsin maksimaalselt säilitada algsete kirjade stiili ja sõnakasutust. Kirja terviktekst siis järgmine: Viimsi Vallavalitsus [email protected] [email protected] [email protected]                                         09.01.2015 nr 2-7/15-4/1 Lugupeetud vallajuhid Viimase paari kuu jooksul olen saanud Viimsi valla elanikelt mitmeid murettekitavaid kirju, kus kurdetakse erinevate häiringute üle. Mitmete lahendamine on omavalitsuse pädevuses, osad vajavad laiema arusaama juurutamist ühiskonnas ning mõned ehk isegi seaduste muutmist. Järgnevalt on esitatud koond inimeste murekirjadest, osadel juhtudel kirjaviis muutmata: Koer haugub ja on valmis ründama. Koeraomanik vastutab. Foto: I.Varik

• Inimesed võtavad koeri kas mängukanniks või valvuriks, söandamata neid õiges vanuses dresseerida. Tulemus – närvilised haukuvad koerad, kes lihtsalt mõttetult lõugavad ja häirivad ümbritsevaid naabreid. Olen mujal (eelkõige Saksamaal olles) tiheasustusega elamurajoonides sh toitlustamiskohtades  imestanud, kui hästi koerad kasvatatud on. Ilmselt teavad nad, millal võib ja peab haukuma. Olen ise ka üle 13 aasta toredat sõbralikku bassetit pidanud.

 

• Siinkohal ei oska kommenteerida, kas need on driftijad või muidu hullud auto- ja mootorrattaomanikud, kes suveöö vaikuses mööda Randvere teed forseeritud mootoritega kihutavad, metsa- ja koduloomi ning magavaid inimesi hirmutavad ja häirivad. Öösiti/ õhtuti häirivad mind driftijad, kes oma autodega Randvere teel kiiruskatseid teevad.

 

• Mootorrattad ja mopeedid tekitavad nii müra kui haisu ja panevad mind ikka ja jälle imestama, et kas neile sõidukitele ei kohaldu müra ja heitgaaside piiranguid? Kesklinna mürataustal pole nad ehk nii silma-/kõrva-/ninnatorkavad, aga Viimsis tunduvad need lausa võikad. Ühtlasi on mootorrataste puhul kiiruseületamine pigem reegel kui erand.

 

• Müraallikad – palju kurdetakse valju muusika üle ning inimeste allumatusele heakorra ja märkuste osas. Veel on mainitud ilutulestikke, mis on liig sagedad.

 

• Muuga sadamast levib paiguti ebameeldiv hais, mis häirib Haabneeme elanikke. Tõenäoliselt on selle allikaks kütuste ümberlaadimine. Ühtlasi on ka kurdetud sealt kostuva müra üle

 

• Rohuneeme teele võiks luua  bussipeatus „Tormilinnu“, kuna seal on liiklust, nii koolilaste, pensionäride kui ka linna tööle käivate inimeste näol.

 

• Muret-tekkitav on kaupluste ja kaubanduskeskuste kõrge müratase reklaamide ja muusika näol. See omab halba mõju töötajate tervisele ning võib olla madalate palkade kõrval üheks põhjuseks, miks seal töötajad pidevalt vahetuvad. Müra väsitab inimest.

 

• Viimsi vallas asuva Haabneeme keskuse puhul on kurdetud räpasuse üle. Peateid kõrvale jättes on sealne lähiümbrus üsna koristamata. Talveperioodil hoolitsetakse sõiduteede eest, kuid kõnniteed on pahatihti kehvasti hooldatud ja libedad. Ühtlasi pole valla bussipeatustes suitsetamist keelavaid märke.

 

• Kui Tallinna linnas on paneelmajade rõdudel grillimine keelatud, siis Haabneemes mitte. See soodustab hiliseid grillpidusid rõdul, mis häirib naabreid lisaks mürale ka grillitossu ja rõdudel suitsetavate inimeste tõttu.

 

• Laste mänguväljakute planeerimisel võiks pidada mõningast distantsi elamutest, sest tegu on siiski müraallikaga, mis liigse läheduse puhul häirib teisi elanikke.

 

• Kurdetud on Viimsi Kooli algklasside maja mittetoimiva alarmi üle, mis kipub asjatult undama.

 

• Tammneeme elanikud on väljendanud rahulolematust tuulegeneraatori asukoha üle küla keskel.

 

• Muru niitmist võiks ajaliselt reguleerida, et oleks võimalik suveperioodi õhtutundidel rahu nautida.

 

• Ühistranspordis telefonist valjult muusika kuulamine või kohatult vali lobisemine.

 

• Haabneeme randa kiputakse oma autoga pea merepiirini välja sõitma ning osaliselt prügikastide nappuse tõttu jäetakse palju rämpsu endast maha, sealhulgas ohtlikku klaastaarat. Ühtlasi oleks hea kui rannas oleks eraldi koerasõbralik ala, et neljajalgsed sõbrad mänguhoos ei hirmutaks või häiriks teisi rannalisi.

 

• Seljandiku maaüksuse omanik Randvere külas piiras mereäärse jalgtee võrkaiaga, nüüd on mereääres jalutamine võimatu. Nii Viimsi vallavalitsus kui Harju Maavalitsus on olukorrast teadlikud, ja lubasid selle lahendada juba möödunud veebruariks. Seni pole olukord muutunud.

 

• Muuga külas puuduvad tervise- ja kergliiklusrajad. Ettepanek oleks rajada terviserada Kabelikivist kuni Niinepuu tee muulini ja kergliiklusrada Muugalt Randvereni.

 

• Raudteelt tulenev mürasaaste võiks olla reguleeritud nõnda, et see öisel ja õhtusel ajal elanikke ei häiriks.

 

• Prügilate tekitamine väljaspool oma krunti sh. metsa alla.

  Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenevalt lai otsustuspädevus kohaliku elu korraldamisel. Paljud eelnimetatud muredest on lahendatavad omavalitsuse tasandil, seda eelkõige töökorralduslike meetmetega. Niisamuti soovitan Viimsi vallal luua häiringute vastu võitlemise juhend, mis omavalitsuse kodulehel avaldatuna aitab kõigepealt inimestel endil häiringu olemasolus selgusele jõuda. Kui häiring on olemas siis omavalitsuse ametniku abil saavutada häiringu lõppemine. Palun alljärgnevalt kirjeldatud probleemidesse tõsiselt suhtuda, teha kõik endast olenev nende lahendamiseks ning palun ka tagasisidet omavalitsuse poolsete sammude kohta. Lugupidamisega Tõnis Kõiv Riigikogu liige   PS! Ma jätkuvalt loodan, et vald võtab kasutusele minu poolt juba sügisel saadetud häiringutega võitlemise juhendi ehk annab oma elanikele võimaluse hinnata häiringu olemust ja adekvaatselt reageerida. Omavalitsuse ülesanne on oma inimesi aidata.      Viimsi Rannarahva muuseumis 19.jaanuaril 2015 algusega kell 19.00