Uusi töökohti ei looda Brüsselis

Euroopa mõttekoja Friends of Europe korraldatud ümarlaual jäi vahepeal mulje, et kõik halb tuleb Brüsselist ja hea otsustatakse rahvusriikides. Tegelikult on paljudel juhtudel täpselt vastupidi, mõned näited...Paljud riigid on hädas kõrge tööpuudusega, eriti noorte hulgas ning nii mitmedki vaatavad ootavalt Brüsseli suunas. Ümarlaual toimunud sõnavõtjatest hurjutas päris mitu sõnavõtjat Euroopa Komisjoni, et miks midagi ette ei võeta tööpuuduse lahendamiseks. Tegelikult aga ei ole uute töökohtade loomine otseselt Euroopa Liidu ülesanne. EL peab tagama ühisturu toimimise, peab looma raamistiku ja tingimused, et eraettevõtlus saaks liikmesriikides areneda  ja uusi töökohti luua. Uusi töökohti loob eraettevõtlus ning majanduskasv toob kaasa töötuse vähenemise. Eestis on tööpuudus läbi teinud tubli languse, viimastel andmetel on registreeritud töötus vaid 5,7%. Vähenemist jätkab ka mitteaktiivsete noorte arv, jõudes kolme viimase kvartali madalaimale tasemele. Pikaajalise töötuse määr on üle viie kvartali esmakordselt langenud. Oluliselt on vähenenud pikaajaliste töötute arv, langedes kvartaliga 10 000 võrra.  Euroopa vajab rohkem siseturgu, et võidelda tööpuuduse vastu. Näiteks kui ühendame mõttes ja otsustes toimiva digitaalse ühisturu ja noorte tööpuuduse, siis esimest arendades jõuame ka teisega lahendusteni. Hoolimata Euroopa Komisjoni algatustest ja pingutustest on siiski e-majanduse võimalused paljudes riikides kasutamata, siseriiklikud reeglid kas loomata, liiga jäigad või vanamoodsad. Eestis kasutatakse digitaalset allkirja igapäevaselt, aga mõnda teise riiki saadetaval dokumendil seda kasutada ei saa. E-arveid ei saa laialdaselt kasutada. Digitaalse isikutunnistuse aktsepteerimine annaks juurde tohutult võimalusi e-teenuste arendamiseks. Kui Eestis on võimalik ettevõte asutada paarikümne minutiga ilma ühegi ametniku juurde minemata siis miks peaks mujalgi ettevõtlusega alustamine keerulisem olema. Näiteid võib veel palju tuua, aga on selge, et eriti noorte jaoks on e-maailmas tohutu potentsiaal. Vaja vaid avardada võimalusi nende kasutamiseks, noortel endil endale töökoha loomiseks (30 000 uut töökohta aastas ja EL-i SKP kasv 4 % võrra tooks kaasa ühtse digitaalse turu arendamine). Ümarlaual esinenud üle Euroopa tegutsevate ettevõtjate sõnul ei olegi nii väga uusi regulatsioone vaja. Isegi see oleks suur edasiminek, kui kõik Euroopa riigid täidaksid olemasolevaid ühisturu reegleid ühtemoodi. Kasinusmeetmete ja kasvu-abinõude vahel ei ole vastuolu. Üle jõu käivate kulutuste kärpimine on hädavajalik, sest ilma uut kestlikku majanduskasvu ei tule. Nii Eesti kui Läti on head näited, kus majanduskasv on mitte ainult taastunud vaid üks ELi kõrgemaid. Mitmed teisedki riigid on oma otsustes Eesti ja Läti teed minemas. Ilma ülejõu käivate kulutuste kärpimiseta ei ole Euroopal aga lootustki uuele majanduskasvule. Friends of Europe korraldas 11.oktoobril Brüsselis esindusliku ümarlaua teemal Seisakust pääsemine. Esinejate hulgas oli Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, Euroopa Nõukogu eesistuja Herman Van Rompuy, EK volinikud Joaquin Almunia, Androulla Vassiliou, Karel De Gucht, samuti Euroopa parlamendi, rahvusparlamentide, ettevõtlusorganisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad nii Euroopast kui mujalt maailmast. PS! Seekord oli Brüsselis palju sinimustvalget. Pissiv poisike oli riietatud husaari rõivastesse, meile nii meeldivas värvikombinatsioonis. Lennujaama lae all kõrguv reklaam näitas, et Brüsseli lennufirma äriklient tukastab sinimustvalge teki all. Tore:)