Uuest jahiseadusest

Kolmapäevane õhtu Järvamaa jahimeestega kohtumisel Paides kestis kokku pea kolm tundi ja ebakindlust muutuste ees oli parasjagu.  Jahimeeste ja maaomanike esindajate vahel on läbirääkimised uue jahiseaduse üle kestnud neli aastat ning eelnõus lõpuks saavutatud kompromiss on õhkõrn. Kompromiss oli eelduseks eelnõu Vabariigi Valitsuses heakskiitmisel ja Riigikokku saatmisel. Nüüd on Riigikogu keskkonnakomisjoni ülesanne kompromissi silmas pidades eelnõud menetleda, paremaks muuta ja vastu võtta. RK Keskkonnakomisjon Erki Noole juhtimisel arutamas jahiseadust Eilsel kohtumisel olime ühel meelel, jahiseaduse puhul on õige lähtuda maaomanikust.  Suuri vaidlusi tekitasid aga maaomanike õiguste kasutamise küsimused  ja ulukikahju hüvitamise regulatsioon. Jahiseaduse kohaselt nimetatakse Jahimaaks jahiuluki vabaks elamiseks sobivat ja jahipidamiseks kasutatavat ala. Jahipiirkond on suurulukitele jahipidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipiirkonna kasutusõigus on õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret. Jahipiirkonnad moodustab ja jahipiirkonna kasutamise loa väljastab Keskkonnaamet. Luba on õigus taotleda isikul, kes on kas ise jahipiirkonnas asuva maa omanik või tal on leping mõne seal asuva maaomanikuga. Kui samas jahipiirkonnas taotleb luba mitu isikut siis eelistatakse seda, kellel on suurema pindala ulatuses maaomanik või maaomanikega kokkulepped.  Suur vaidlus käis kohtumisel selle üle, kas lähtuda pindalast või isikutest. Aga kui piirkonna suurus on 5000 hektarit (ja keegi ei vaidle selle üle) siis kuidas nüüd äkki pindalaarvestusest üle minna isikute arvestusele?! Sel juhul tuleks ju ka piirkonna suurust arvestada omanike arvust lähtuvalt, mis muidugi muudaks olukorra absurdiks. Ega siis loomad omanike juures ei ela, ikka metsas. Ka jahipiirkonna kasutamise loa kehtetuks tunnistamisel on aluseks maaomanike tahe. Selleks, et jahipiirkonna kasutajate vahetamine liiga kergekäeliselt ei sünniks, on seadusesse kirjutatude 2/3 nõue. Maaomanikele, kes taotlevad jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist, peab kuuluma vähemalt 2/3 jahipiirkonna pindalast, et oleks selgelt kvalifitseeritud enamuse otsus. Nii on tagatud jahimeeste õigused stabiilsemale tegutsemisele. Tänase eelnõu järgi antakse jahipiirkonna kasutusluba tähtajatult, mis on aga saanud palju kriitikat nii maaomanikelt kui jahimeestelt. On kaalumisel, et kasutusluba väljastada siiski tähtajaliselt, näiteks 10 aastaks, et mitte põlistada luba ja seada põhjendamatut piirangut omandiõigusele. Tähtajalisus annaks vajaliku kindlustunde nii maaomanikele kui jahimeestele. Ulukikahju hüvitamise regulatsioon lähtub eeldusest, et maaomanik ja jahipiirkonna kasutaja lepivad omavahel kokku ulukikahju tekkimise kompenseerimises. Kui aga leping puudub, siis näeb eelnõu ette vastavate tingimuste täitmisel kahju hüvitamise summas 100 eurot hektari kohta aastas. Jahimeeste arvates on summa liiga suur ja maaomanike arvates liiga väike. Summa on kompromiss maaomanike ja jahimeeste vahel, sihiks on siiski kahe poole vahelised kokkulepped. Seaduseelnõus on antud päris ranged tingimused, mille täitmisel on üldse põhjust ulukikahju hüvitamist nõuda. Maaomanik peab tegema ennetava teate, võtma kasutusele meetmed kahju tekkimise ärahoidmiseks ja peab olema lubanud omal maal jahipidamist. Lisaks on veel tervelt kaheksa põhjust, millal jahipiirkonna kasutaja ulukikahju hüvitama ei pea. Sellegipoolest kardavad jahimehed suuri ulukikahju nõudeid ees ootamas. Ilmselt aitab  hirme maandada eelnõu kohaselt keskkonnaministri poolt kehtestatav määrus, mis paneb paika kahju hindamise alused ja metoodika, hüvitatavate põllumajanduskultuuride ja okaspuude nimekirja, nõuded hindamisaktile, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra. Tõnis Kõiv RK Keskkonnakomisjoni liige   PS! 6.veebruari õhtusel jahimeestega kohtumisel oli kohal ka ERR-i Kesk-Eesti reporter Olev Kenk, kes tegi kohtumise põhjal uudisloo Hommikutelevisiooni. PPS! Maaomanike värskete seisukohtadega saab tutvuda siit