Töötus väheneb ja metsanduses on tulevikku

Teisipäeval otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu muuhulgas toetada keskkonnateadlikkuse projekte. Raha jagus igale maakonnale, sh Järvamaale 93 tuhat krooni ja Viljandimaale 351 tuhat krooni. Nii suur erinevus Järvamaa kahjuks ei tulenenud mitte rangetest hindajatest vaid lihtsalt projekte oli vähe esitatud. Järvamaa asetus Hiiumaa ja Saaremaa järel tagantpoolt kolmandaks maakonnaks toetatavate projektide rahalise mahu järgi. Enamus maakondadele jagus toetusraha sadades tuhandetes, Viljandimaa ei olnud sugugi erand. Teadmiseks tulevikku, et KIK-ist saab heade projektidega tunduvalt rohkem raha kui ainult osatakse küsida.

 

Kolmapäeval sõitsin peale paari opositsiooni populistliku seaduseelnõu Riigikogu menetlusest väljahääletamist Viljandimaale, Paistu valda. Jõudsin kohale just selleks ajaks kui volikogu oli päevakorra läbi arutanud ning aeg Eesti riigi eelarve, euro tuleku ja tööpuuduse vastu võitlemise meetmete üle mõtteid vahetada. Koos küsimuste-vastustega kulus ligi poolteist tundi. Hiljem pidasime volikogu esimehe Siim Sillamaa ja vallavanem Ene Saarega aru, kuidas edendada Holstre-Polli tervisekeskust ja sellega seonduvaid projekte. Tuleb tunnistada, et Paistu vallal on reaalselt mõtlevad juhid, kes siiski ei karda kodukandi tuleviku nimel ka julgemaid plaane pidada. Soovin edu ja püüan omalt poolt kaasa aidata.

   

Neljapäeval toimus Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena Inimarengu aruande arutelu. Seejärel jälle mitmed opositsiooni eelnõud, millest ühel olin ma sotsiaalkomisjoni poolne kaasettekandja. Sotsid nimelt kaevasid sahtlist välja ilmselt paar aastat vana eelnõu, millega soovisid suurendada töötutele makstavaid hüvitisi. Sama päeva seisuga raporteeris Töötukassa, et juba neljandat nädalat järjest töötute arv kahaneb. Järvamaal on viimase kuu jooksul registreeritud töötus vähenenud 3,79 % ja Viljandimaal isegi 5,09 %. Tänastele töötutele ei ole abi kunagi tulevikus makstavast suuremast hüvitisest vaid vaja on koolitust ja ümberõpet. Töötukassal peab olema raha, et maksta lisaks hüvitisele ka töötutele osutatavate teenuste eest. Pooled töötud ei oma keskharidust või ei ole lõpetanud kutseoskusi andvat kooli. Õppida on vaja, koolid lõpetada ja amet omandada siis on lootust tööd leida.

 

Reedel toimus Tartus Eesti Maaülikooli aulas Metsanduse visioonikonverents. Päevakava leiab siit.

Teises osas ütlesin Reformierakonna esindajana sõna sekka tuleviku metsapoliitikas koos Seedriga IRL-ist, Ratasega Keskerakonnast, Lahtveega rohelistest, Padariga sotsidest ja Rüütliga rahvaliidust. Lisaks vastustele etteantud neljal teemal huvitasid metsamehi teisedki küsimused. Näiteks, et mis saab füüsilisest isikutest metsaomanike kõrgest maksukoormast metsa majandamisel ja kuidas paremini kaitsta pärandkultuuri.

Päeva läbivalt kõlas, et kui metsa majandada (puid raiuda), kui puidust innovatiivseid (kõrge lisaväärtusega) tooteid teha siis on metsasektoril suur tulevik. Siis tasub noortel minna Eesti Maaülikooli haridust omandama, kus pakutava õppe rahvusvahelisusest annab märku soov magistriõpet inglise keeles anda. Ega tuleviku metsandus ei olegi ainult oma talu metsas nokitsemine.