Töökohtadest, Ilvesest ja Oviirist

Esmaspäev algas maailmavaatelise küsimusega, kas töötul on vaja uut töökohta või kauem kestvat toetust. Riigikogu muutis presidendi valimise seadust ning see tõi kaasa arutelu, kas ja kuidas peaks Eesti saama järgmise presidendi. Riigikontrolör Mihkel Oviir pidas Riigikogu ees kõne ning loomulikult ei möödunud see elavate vastukajadeta. Pikemalt kõigest allpool Esmaspäeval tuli Keskerakond välja ideega pikendada töötutoetuse maksmist mõne kuu võrra. Üks põhilistest põhjendustest oli, et muidu ei ole pika-ajalisel töötul mingit põhjust enam Töötukassas arvel olla, kui toetust ei saa. Kuigi esmaspäev on kiire koosolekute päev tuli sellegipoolest leida aeg vastuse koostamiseks ja avalikult väljaütlemiseks, milline on Reformierakonna seisukoht. Reformierakonna poliitika on suunatud sellele, et inimesed leiaksid võimalikult kiiresti uue töökoha ehk püsiva sissetuleku. Töötukassas arvelolemise ainukeseks põhjuseks ei tohiks olla ainult toetuse saamine. Töötukassa tegevuse peaeesmärgiks on töötutele erinevate teenuste nagu näiteks individuaalne nõustamine , koolitus, palgatoetus jne pakkumine ning eesmärgiks on inimese uuesti tööle naasmine. Toetuse maksmine on vaid üks osa teenuste paketis. Samuti garanteerib Töötukassas arvelolek inimesele riigi poolt tasutava ravikindlustuse. Ka värskelt Nobeli majanduspreemia saanud teadlased väitsid, et mida rohkem ja pikemalt makstakse toetusi, seda kauem töötus püsib. Reformierakonna arvates tuleb peatähelepanu suunata töötutele osutatavatele teenustele, mis aitavad inimestel uut tööd leida. Tagatipuks on OECD Eesti sotsiaalpoliitika analüüsis välja toonud, et ei ole mõistlik maksta korraga mitmeid toetusi. Ehk siis tuleks abivajajale maksta pigem suuremat toimetulekutoetust kui korraga toimetulekutoetust ja töötutoetust. Toetuste ristmaksmine ei aita inimest toetuste saamise ringist välja ja uuesti tööturule tagasi. Esmaspäeva õhtupoolikuks püüdsin kokku saada Järvamaalt valitud Riigikogu liikmeid, et otsesõnu küsida, kas ühised edasised sammud Türi kolledzi eest võitlemisel on võimalikud, aga kolleegide tiheda päevakava tõttu see nii operatiivselt ei õnnestunud. Juba teisipäeval aga saime kohe peale istungi lõppu kohvikus kokku (Marrandi, Iva, Sarapuu ja allakirjutanu) ja vahetasime mõtteid edasiste sammude osas. Varasemalt olin koridoris n ö kokku jooksnud Jaan Kundlaga, kes ühisele arutelule küll teatud põhjustel tulla ei soovinud, kuid sellegipoolest oli valmis kaasa lööma. Arusaadav, et erinevate poliitikute seisukohad „süüdlaste“ suhtes olid ja on erinevad, aga samas ei olnud sugugi keeruline leida ühisosa selles, et Türil keskkonnaalase hariduse jätkamine on tähtis mitte ainult Türile vaid kogu maakonnale. Leppisimegi kokku, et koondame lähiajal oma ühised seisukohad ja edastame Tartu Ülikoolile. Kolmapäeval võtsime Riigikogus vastu presidendi valimise seaduse muutmise seaduse. Nüüd valitakse tuleb presidendi valimiseks kokkukutsutavasse Valimiskokku valijamees valida kohaliku omavalitsuse volikogus ühes voorus, kusjuures igal volinikul on üks hääl. Muudatus tagab, et suuremates omavalitsustes, kus on vaja valida mitu valijameest, saab ka opositsioon esindatud. Kokku 9 linnal + Viimsi vallal on rohkem kui üks valijamees. Praktiliselt seda seadust suure tõenäosusega niipea vaja ei lähe, sest olen veendunud – järgmine president valitakse ära Riigikogu poolt. Juba 2006 aastal oli Riigikogu väga lähedal presidendi äravalimisele, kandidaat kogus tervelt 65 saadiku toetuse. Äravalimiseks oli vaja 68-t. Tol ajal ei lubanud Keskerakond ja Rahvaliit oma saadikutel sedeleidki välja võtta. 2011 a augustis aga on lootust, et praegune president Toomas H. Ilves kogub jätkamiseks vajalikud toetushääled Riigikogus kokku. Reformierakond ja IRL saavad suure tõenäosusega kahe peale enamuse Riigikogus ning mõlemad erakonnad toetavad Ilvese jätkamist. Lisame siia juurde veel sotsid ja peakski äravalimiseks vajalik 68 häält koos olema. Reformierakond ütles Toomas H. Ilvese jätkamise toetamise välja juba aasta tagasi ning meie arvates jagab president Ilves meiega samu väärtusi. Presidendi arusaamad näiteks energiapoliitikast kattuvad Reformierakonna omadega. Ilves ütles juba 2007a energiafoorumil välja, et Eesti energiasüsteemid peavad saama sõltumatuks Venemaast. Reformierakond on sama meelt, vt erakonna energeetikaprogrammi . Ilves on oma kõnedes väljendanud, et Eestis peab saama põhjamaade tasemel kvaliteetset haridust. Täpselt sama meelt on Reformierakond, et Eestist peab saama Põhjamaade tiiger ja selleks on vaja Eesti haridus viia Põhjamaade tipptasemele. Vt erakonna haridusprogrammi  Oleme presidendiga ühte meelt selleski, et Põhiseaduse muutmistega ei mängita, et sinna ei saa sisse kirjutada päevapoliitilisi küsimusi nagu näiteks eelarve tasakaalu nõuet. Õhtuses Foorumi saates sai kõigest eeltoodust ka räägitud. Kolmapäeval oli Riigikogu ees Riigikontrolör Mihkel Oviir, kelle esinemist kiitsid mitmedki kolleegid nii küsimustes kui sõnavõttudes. Mina juhtisin Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneledes tähelepanu sellele, et Riigikontrolli audititest ootaks rohkem sisulisi analüüse ja ka ettepanekuid tulevikus ette võetavate muudatuste kohta, kasvõi uusi ideidki. Auditite vormile on Riigikontroll viimasel aastal kõvasti rõhku pannud ning tõesti, auditeid on kerge lugeda ning erinevad pealkirjad on löövad. Vormi arendamine aga ei tohi tulla sisu kvaliteedi arvelt. Kogu kõnet saab lugeda siit . Neljapäeval toimus muuhulgas sotsiaalkomisjoni avalik istung, kus arutelu all oli ravimipoliitika. Riigikogu valgesse saali oli kutsutud palju erinevaid osapooli ning öeldi välja mitmeid erinevaid tõdesid. Kõigepealt jäi kõlama, et kõiges on „süüdi“ apteekrid, sest nemad müüvad inimestele kalleid originaalravimeid, aga mitte odavamaid koopiaid. Oma osa said ka arstid, sest nemad kirjutavad retseptile just konkreetse ravimi, aga mitte toimeaine, mille tulemusel ostab patsient apteegist just täpselt arsti soovitatud rohu. Konkurentsiameti arvates tuleks käsimüügiravimid üldse tavapoodidesse müüki panna, sest nii peaks konkurentsi tingimustes hind langema. Apteekrid jällegi vastu, et siis pannakse enamus maa-apteeke kinni. Ravimiameti arvates ei ole uute apteekide loomise piirang oma eesmärki täitnud, sest apteeke on ikkagi maal vähemaks jäänud. Õnneks (või kahjuks) ei oska keegi prognoosida, mitu apteeki üldse maal veel oleks, kui mingit eriregulatsiooni ei kehtiks. Kaks tundi läks kui lennates ning koosoleku lõpuks oli sama selge kui alguses, et teema on keeruline, väga mitmete tahkudega ning mingit lihtsat lahendust ei paista kuskilt. Kui siis ainult see võiks aidata kui e-tervise süsteem kenasti käivitub, on arstil ja apteekril rohkem võimalusi patsiendi (rahalist) seisukorda arvestades soodsamaid ravimeid välja kirjutada/soovitada. Reedese päeva aga võtsin tööst vabaks ja veetsin koos perega, tähistamaks viiekümnendate aastate algust. Väga tore päev oli. Kusjuures ka laupäev oli väga ilus päev, aga ega siis kõike ei pea ega saagi siia kirjutada. PS! Praegu ei hakka pikemalt avama Koerus ja Paides podisevat poliitkatelt, lugege kas  Järva Teatajat või Janno Lehemetsa blogi