Tänasest uues rollis ehk vallavolikogu esimehena
Tõnis Kõiv • October 16, 2018
Tänasest uues rollis ehk vallavolikogu esimehena
Loomulikult oli tänane Rae vallavolikogu istung minu jaoks eriti oluline, sest mind valiti volikogu esimeheks. Kuna volikogu juhtimise kõrvalt märkmeid teha on keerulisem kui volikogu liikmena siis on alates tänasest ülevaated ka veidi teistmoodi. Aga kõigest järjekorras...
Lilled sünnipäevalisele
Kõigepealt sai sünnipäevaline Velor Viitak lilled.
Seejärel sai sõna Rae valla valimiskomisjoni esimees Martin Minn, kes teatas, et Laine Randjärv on isikliku avalduse alusel volikogust lahkunud ning tema asemel on volikogu liikme kohale asunud Harri Ambur.
Kuna Laine Randjärv oli tulnud volikogu tänama siis ta selleks ka võimaluse sai – kandideerisin Eesti Kontserdi tegevjuhiks ja tõmban poliitikas otsad kokku, loobun aktiivse poliitika tegemisest. Praegusel volikogul on veel kolm aastat aega ja soovin jõudu tegutsemiseks. Olen olnud varasemalt abilinnapea ja linnapea ning nüüd ka volikogu esimees. Väärtuslik kogemus, aitäh selle võimaluse eest! Kutsun teid kõiki tulevastele kontsertidele ja loodan koostööd teha nii koolide kui kultuurmajaga. Tõin mõned koogid ka.
Volikogu aseesimees Agu Laius tänas Lainet volikogu nimel ja mina tänasin Lainet Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Seejärel jätkus vaba sõnavõtt ja sõna sai Raivo Uukkivi – kõigepealt andis teada, et kuna eelmises volikogus moodustasid 14 reformierakondlast fraktsiooni siis nüüd moodustavad 8 volikogu liiget fraktsiooni.
(TK: kommentaariks nii palju, et valla põhimäärus lubab fraktsiooni moodustada vähemalt kolmel volikogu liikmel. 8 liikme hulka kuuluvad kaks KE ja EKRE esindajat, kellel arusaadavalt puudub iseseisva fraktsiooni moodustamise võimalus. Sotside nimekirjas sai volikokku 4 saadikut, kellest vaid üks on jäänud erakonna liikmeks. Neist siis tuligi kokku kaheksa (KE, EKRE, SDE ja erakonnatud). Aga näiteks Isamaal on võimalik ka iseseisvalt fraktsioon luua ja ausalt valijatele silma vaadata).
Arupärimine teema kohta, mis oli arutusel eelarve-majanduskomisjonis, põllumajandusmaa müük. Eelmine rendileping lõppes 2015, aga niidetud on ka vahepeal. Sealt küsimused, kes on maad niitnud, kes lubas ja palju raha laekus.
Sisekontrolöri teemal uus küsimus. Teenus sisse ostetud, soovin ülevaadet täidetud ülesannetest.
Sotsiaalmeedias üleval olnud teema. Jüri terviseraja valgustuse automaatika on korrast ära, oleks vaja korda teha. Vandaalitsetud on ka seal, vaja korrastamist.
Karla küla bussipeatusega seotud arupärimine, küsimused sel teemal vallavalitsusele.
Volikogu aseesimees Agu Laius selgitab volikogu liikmetele, et soovist enne volikogu päevakorra arutelu sõna võtta tuleb teada anda enne istungi algust. Muidu läheb laadaks.
Päevakorra kinnitamine. Huvitava vahemärkusena on volikogu tehniline sekretär Marge, sest tavaliselt meid tehniliselt teenindav Merike on ära.
1. Volikogu esimehe valimine. Laius – kõigepealt lõime hääletuskomisjoni (mida aga tegelikult vaja ei läinudki). Seejärel oli kandidaatide esitamise kord:
Tarmo Gutmann esitas Reformierakonna fraktsiooni poolt kandidaadiks fraktsiooni esimehe ja sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimehe Tõnis Kõivu.
Raivo Uukkivi esitab fraktsiooni poolt – sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimehe Raul Siemi.
Volikogu liige Meelis Rosenfeld esitab kandidaadiks aastatepikkuse kogemusega Agu Laiuse.
Nõusoleku küsimine – Kõiv ja Siem on nõus, aga Laius taandab oma kandidatuuri.
Seejärel saan lühidalt sõna – volikogu on rääkimise ja otsustamise koht. Volikogus ei ole juhuslikke inimesi, kõik on siia valitud. Koalitsiooni ülesanne on pakkuda lahendusi ja vastutada. Opositsiooni ülesanne on kritiseerida ja õigus esitada teistsuguseid lahendusi. Enamus juhtudel me oleme detailides erinevat meelt, aga lõpuks on ikka enamus otsuseid konsensuslikud. Nii ma tahangi volikogu juhtida, et me jõuaks põhiliselt ühele meelele.
Küsimus RE peasekretäri aja ning üle 14 a tagasi minuga koos töötanud inimese kohta? Vastuses rõhutasin, et Reform tegi 2017 läbi aegade parima tulemuse, kõik muu on vaht, mis vajub aegamööda maha. Olen oma elus teinud tööd paljudes kohtades ja paljude inimestega, nii 1996-ndal kui 2004 aastal, olen töötanud ka Agenoris, mille juhti küsija on erinevate nimedega kostitanud. Igaüks on teinud oma tööd ja mul ei ole põhjust midagi häbeneda ega peljata.
Küsimus - kas volikogu aseesimees võiks olla opositsioonist?
Vastus – täidame seadust.
Kandidaat Raul Siem ütleb oma kõnes, et ta on Tõnis Kõivu mõtetega nõus ning soovib samuti volikogu esimehena täita seadust.
Küsimusi teisele kandidaadile ei olnud.
Küll aga juhtis Raivo Uukkivi tähelepanu valla põhimääruse sõnastusele, mille kohaselt peab vallavolikogu esimehe valimised läbi viima valla valimiskomisjon, mitte volikogu moodustatud komisjon. Peale mõningast arupidamist kuulutas Agu Laius välja vaheaja ning sel ajal kui valla valimiskomisjon kogunes, saime Laine Randjärve toodud kooke maitsta. Väga head olid.
Vaheaeg lõppes kell 18.36 ja Agu Laius tänas Raivo Uukkivi tähelepanu juhtimise eest. Viimati valiti Rae vallas volikogu esimeest valimistevahelisel ajal 2010.aastal.
Valla valimiskomisjoni esimees Martin Minn tutvustas valimise korda ning Agu Laius kuulutas välja hääletamise vaheaja.
Laius jätkab istungiga 18.49 ja annab sõna valimiskomisjoni esimehele Martin Minn. Hääletus on lõppenud ning komisjoni asub hääli lugema. Hääled loetud ja valimiskomisjoni esimees läks otsust vormistama.
18.58 –sõna Minn – 21 sedelit välja antud. Kastis oli samuti 21 sedelit. Hääled jagunesid järgmiselt: Tõnis Kõiv – 14 poolt ja Raul Siem – 7 poolt.
Lillekimp volikogu aseesimehelt ja seejärel lühike tänukõne. Foto: Indrek Varik
Avaldasin volikogule tänu usalduse eest ning soovisin, et järgmised hääletused oleksid üksmeelsemad, jätkame koos!
Siit alates võtsin Agu Laiuselt istungi juhtimise teatepulga üle.
2. Eelarvestrateegia 2019-2023 a eelarvestrateegia kinnitamine. Põhiettekandja Tiit Keerma – tuli 4 parandusettepanekut ja vallavalitsuse poolt korrektuure ja parandusi. VV ettepanekutes 2 suuremat blokki, teed ja LED valgustite programmi jaotamine kahe aasta peale (ainult 2019 ei ole reaalne, jäi 40 %, 2020 60 %) ja sotsiaalmaja ehituse läks 1 mlj jagu välja, sest erasektori huvi on kasvanud üürimajade ehitamise vastu. Vald ei konkureeri erasektoriga.
Investeeringute kava 53 mlj. Seda katavad vara müük, sihtfinantseerimised ja laen. Abirahaga ehitamisel kehtib klausel, et kui abiraha ei saa, jääb ehitamine ära.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansip – arutelu toimus 3.10.18, kuulasime vallavalitsuse ettekannet ning võtsime info teadmiseks.
Haridus-ja kultuurikomisjoni esindajana tegi kaasettekande Aivo Hommik – komisjoni arutelu toimus 4.10.2018. Ära kuulanud ettekande, otsustasime toetada eelnõu vastuvõtmist.
Kaasettekanne sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv –- komisjoni koosolek toimus 2.10.2018, kohal oli 9 ja puudus 4 liiget. Kuulasime Tiit Keerma ettekannet ning keskendusime oma valdkonna arengutele. Parandusettepanekuid ei teinud, toetame vastuvõtmist.
Juhtivkomisjon Majandus-ja eelarvekomisjon, kaasettekanne aseesimees Raivo Uukkivi - olime viimane arutaja, olime teiste komisjonide ettepanekuteks valmis. Aga neid ei tulnud. Kuulasime vallavalitsuse ettekannet, küsisime liikumisuuringu kohta ja saime selle. Palusime lisada vanuselise struktuuri illustreeriv joonis, seegi on lisatud. Tegime ettepaneku korrigeerida sõnastust lühemaks, täpsemaks. Toetame vastuvõtmist.
Volikogu võttis määruse vastu ehk kinnitas eelarvestrateegia aastateks 2019-2023.
3. Rae VV ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2019 aastal. Ettekandja Priit Põldmäe andis ülevaate muudatustest. Nt vähendada üldplaneeringu arhitekti ametikohta 0,5 peale, saame sellega hakkama. Planeerimisprotsessi samapalju mahtu juurde. Haridus-ja sotsametisse juurde võtta uus töötaja (erivajadustega inimeste jaoks). Elanike kasvust tulenevalt on suurenenud ka raamatupidaja järele vajadus, üks koht juurde.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt – ühehäälselt toetati. Jäi üles küsimus, et valla veebis oli märgitud töötajate arvuks 69, kui lisandub 2,5, siis ei tule summa kokku.
Vastus – 17.04.2018 on muudetud struktuuri ja sealt alates töötajate arv 70. Nüüd klapib.
Küsimus – milles seisnevad muudatused planeerimisprotsessis.
Vastus – uus seadus näeb ette laiemat kaasamist. Lisaks naabritele ka need, kellel võiks olla huvi. Elanikud osalevad rohkem.
4. Aruküla tee 25 korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine. Abivallavanem Priit Põldmäe – Jüri tervisekeskuse ehitamiseks ostis vald korterid ära ja need on vaja lõpetada. Riik on loonud KÜ, seegi vaja lõpetada.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt – komisjonis keegi vastu ei olnud. Sõnastust saaks paremaks teha küll. Õigusakt peab olema selges keeles.
Volikogu otsustas peale lühikest arutelu täiendada eelnõud kahe sõnaga “korteriühistu nimega”, mille järel oli suur enamus volinikest eelnõu vastuvõtmisega nõus.
5. Põllumajandusmaa rendile andmine enampakkumise korras. Abivallavanem Priit Põldmäe – maa oli mõeldud ringraja rajamiseks, aga see projekt ei õnnestunud. Maa tuli vallale tagasi ja kasutusleping lõppenud. Anda enampakkumisel rendile. Komisjon tegi ettepaneku lühemaks rendiperioodiks (3a). Oleme varasemalt andnud 5-ks aastaks, esimestel aastatel korjata kive, väetada, et hakkaks ära tasuma. Seetõttu on 5 a parem ja motivatsioon paremat hinnapakkumist teha. Hetkel planeerimislahendust, ideed ei ole ja seega 5 a takistuseks ei saa. Kes on vahepeal harinud – viimane rentnik ei harinud, vahepeal ei ole keegi harinud. 2018 oli erakorraline suvi, pöörduti valla poole palvega teha sealt heina. Vallavalitsus tegi enampakkumise, kaasati suuremad põllumajandustootjad. 4500 eurot oli parim hind ja selle raha eest müüsimegi.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt – komisjonis jäi palju küsimusi õhku, aga nüüd andis abivallavanem kõik vastused ära. Komisjon ei pane kätt ette ka 5 aastale.
Küsimus – punktis 2 on piirang, et enampakkumisel saab osaleda vaid Rae vallas tegutsev põllumajandustootja? Miks?
Vastus – tehtud sarnaselt eelnevatele, on selline tava, et eelistada oma tootjaid, anda neile võimalusi. Kaudselt maksutulu meile.
Küsimus – et varem on tehtud, ei maksa midagi. Raha vaja ju teenida?
Vastus – need põhjendused just kõlasid, miks on eelistatud Rae vallas tegutsev ettevõtja.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansipilt – komisjon arutas eelnõud ning toetas ühehäälselt vastuvõtmist.
Sõnavõtt Raivo Uukkivilt – minevikus on jah Rae valla tootjat eelistatud, aga praegu on see valla põhimäärusega vastuolus. Ettepanek võtta välja Rae valla tootja eelistamine.
Vallavalitsus on seisukohal, et ei ole põhimäärusega vastuolus, võib nii ja teisiti. Volikogu otsustamise koht.
Küsimus – kas Raasiku valla tunnustatud põllumajandustootja saab osaleda?
Vastus – jah, saab, sest tegutseb Rae vallas.
Sõnavõtt Raivo Uukkivilt – jään oma ettepaneku juurde võtta Rae vallas tegutsev eelnõust välja.
Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – toetan ettepanekut võtta välja “Rae vallas tegutsev”
Sõnavõtt Aivo Hommik – ei tasu karta mujalt tulijaid ega piirata vaba konkurentsi. Näide Suure-Jaanist, kus Hollandi investor tuli ja on väga korralik omanik juba 15 a.
Panin hääletusele parandusettepaneku ning volikogu enamus toetas sõnade “Rae vallas tegutsev” väljajätmist. Seejärel võttis volikogu suure häälteenamusega eelnõu vastu.
6. Põllumehe maaüksuse võõrandamine avalikul enampakkumisel. Abivallavanem Priit Põldmäe – kinnistu asub Maxima vastas, teisel pool teed. Selle vastu on huvi tuntud. Alghind 12.- m2. Otstarve äri-ja tootmismaa. Komisjoni tehti ettepanek seletuskirjas täpselt lahti kirjutada, et 1 euro tuleb maksta infrastruktuuri tasu, kirjutatud.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt- komisjon toetas eelnõu vastuvõtmist.
Küsimus – kas Rae valla ettevõtlusolukord niivõrd hea, et saame lisaks müümisele veel ka sotsiaalobjektide jaoks raha küsida?
Vastus – planeerimisprotsessis oleme lähtunud sellest, lähtume valla arengukavast ehk võimekusest iga kinnistu juurde teid ja taristut rajada. Ettevõtjad aitavad taristut rajada, aga kulutavad ka hoolega oma kinnistut arendades.
Volikogu võttis suure häälteenamusega eelnõu vastu.
7. Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine. Abivallavanem Priit Põldmäe – tegemist on meie riigigümnaasiumi jaoks mõeldud maaga ning sel eesmärgil koostatud planeeringuga. Ettevalmistused on nii kaugele jõudnud, et võib kehtestada.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimehelt Andrus Ansipilt – 3. okt koosolekul arutasime, tegime mõned pisimärkused, millega on arvestatud. Toetasime ühehäälselt vastuvõtmist.
Küsimus – kas Talli tee läheb laiemaks kui täna?
Vastus – seal on ette nähtud bussitasku rajamine ja parkimine ka eraldi. Spetsialistid on niimoodi arvanud, et neist kahest piisab tänase tee laiuse säilitamiseks.
Ja volikogu saigi läbi. Jätkus veel intervjuu andmine Harju Elu ajakirjanikule Reformierakonnast, RK valimistest ning sekka ka Rae vallavolikogu asjadest. Eks saab näha, mis siis lehte jõuab (järgmisel päeval avaldus Harju Elus intervjuu, kuhu oli enamus öeldust ka jõudnud, aitäh Andres Tohver!).
Vallamajast lahkusin kell 20.29.
PS! Lõpetuseks rõhutan, et siin kirjutatu on minu subjektiivne meenutus volikogust, see ei ole stenogramm ega protokoll.
Lilled sünnipäevalisele
Kõigepealt sai sünnipäevaline Velor Viitak lilled.
Seejärel sai sõna Rae valla valimiskomisjoni esimees Martin Minn, kes teatas, et Laine Randjärv on isikliku avalduse alusel volikogust lahkunud ning tema asemel on volikogu liikme kohale asunud Harri Ambur.
Kuna Laine Randjärv oli tulnud volikogu tänama siis ta selleks ka võimaluse sai – kandideerisin Eesti Kontserdi tegevjuhiks ja tõmban poliitikas otsad kokku, loobun aktiivse poliitika tegemisest. Praegusel volikogul on veel kolm aastat aega ja soovin jõudu tegutsemiseks. Olen olnud varasemalt abilinnapea ja linnapea ning nüüd ka volikogu esimees. Väärtuslik kogemus, aitäh selle võimaluse eest! Kutsun teid kõiki tulevastele kontsertidele ja loodan koostööd teha nii koolide kui kultuurmajaga. Tõin mõned koogid ka.
Volikogu aseesimees Agu Laius tänas Lainet volikogu nimel ja mina tänasin Lainet Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Seejärel jätkus vaba sõnavõtt ja sõna sai Raivo Uukkivi – kõigepealt andis teada, et kuna eelmises volikogus moodustasid 14 reformierakondlast fraktsiooni siis nüüd moodustavad 8 volikogu liiget fraktsiooni.
(TK: kommentaariks nii palju, et valla põhimäärus lubab fraktsiooni moodustada vähemalt kolmel volikogu liikmel. 8 liikme hulka kuuluvad kaks KE ja EKRE esindajat, kellel arusaadavalt puudub iseseisva fraktsiooni moodustamise võimalus. Sotside nimekirjas sai volikokku 4 saadikut, kellest vaid üks on jäänud erakonna liikmeks. Neist siis tuligi kokku kaheksa (KE, EKRE, SDE ja erakonnatud). Aga näiteks Isamaal on võimalik ka iseseisvalt fraktsioon luua ja ausalt valijatele silma vaadata).
Arupärimine teema kohta, mis oli arutusel eelarve-majanduskomisjonis, põllumajandusmaa müük. Eelmine rendileping lõppes 2015, aga niidetud on ka vahepeal. Sealt küsimused, kes on maad niitnud, kes lubas ja palju raha laekus.
Sisekontrolöri teemal uus küsimus. Teenus sisse ostetud, soovin ülevaadet täidetud ülesannetest.
Sotsiaalmeedias üleval olnud teema. Jüri terviseraja valgustuse automaatika on korrast ära, oleks vaja korda teha. Vandaalitsetud on ka seal, vaja korrastamist.
Karla küla bussipeatusega seotud arupärimine, küsimused sel teemal vallavalitsusele.
Volikogu aseesimees Agu Laius selgitab volikogu liikmetele, et soovist enne volikogu päevakorra arutelu sõna võtta tuleb teada anda enne istungi algust. Muidu läheb laadaks.
Päevakorra kinnitamine. Huvitava vahemärkusena on volikogu tehniline sekretär Marge, sest tavaliselt meid tehniliselt teenindav Merike on ära.
1. Volikogu esimehe valimine. Laius – kõigepealt lõime hääletuskomisjoni (mida aga tegelikult vaja ei läinudki). Seejärel oli kandidaatide esitamise kord:
Tarmo Gutmann esitas Reformierakonna fraktsiooni poolt kandidaadiks fraktsiooni esimehe ja sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimehe Tõnis Kõivu.
Raivo Uukkivi esitab fraktsiooni poolt – sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni aseesimehe Raul Siemi.
Volikogu liige Meelis Rosenfeld esitab kandidaadiks aastatepikkuse kogemusega Agu Laiuse.
Nõusoleku küsimine – Kõiv ja Siem on nõus, aga Laius taandab oma kandidatuuri.
Seejärel saan lühidalt sõna – volikogu on rääkimise ja otsustamise koht. Volikogus ei ole juhuslikke inimesi, kõik on siia valitud. Koalitsiooni ülesanne on pakkuda lahendusi ja vastutada. Opositsiooni ülesanne on kritiseerida ja õigus esitada teistsuguseid lahendusi. Enamus juhtudel me oleme detailides erinevat meelt, aga lõpuks on ikka enamus otsuseid konsensuslikud. Nii ma tahangi volikogu juhtida, et me jõuaks põhiliselt ühele meelele.
Küsimus RE peasekretäri aja ning üle 14 a tagasi minuga koos töötanud inimese kohta? Vastuses rõhutasin, et Reform tegi 2017 läbi aegade parima tulemuse, kõik muu on vaht, mis vajub aegamööda maha. Olen oma elus teinud tööd paljudes kohtades ja paljude inimestega, nii 1996-ndal kui 2004 aastal, olen töötanud ka Agenoris, mille juhti küsija on erinevate nimedega kostitanud. Igaüks on teinud oma tööd ja mul ei ole põhjust midagi häbeneda ega peljata.
Küsimus - kas volikogu aseesimees võiks olla opositsioonist?
Vastus – täidame seadust.
Kandidaat Raul Siem ütleb oma kõnes, et ta on Tõnis Kõivu mõtetega nõus ning soovib samuti volikogu esimehena täita seadust.
Küsimusi teisele kandidaadile ei olnud.
Küll aga juhtis Raivo Uukkivi tähelepanu valla põhimääruse sõnastusele, mille kohaselt peab vallavolikogu esimehe valimised läbi viima valla valimiskomisjon, mitte volikogu moodustatud komisjon. Peale mõningast arupidamist kuulutas Agu Laius välja vaheaja ning sel ajal kui valla valimiskomisjon kogunes, saime Laine Randjärve toodud kooke maitsta. Väga head olid.
Vaheaeg lõppes kell 18.36 ja Agu Laius tänas Raivo Uukkivi tähelepanu juhtimise eest. Viimati valiti Rae vallas volikogu esimeest valimistevahelisel ajal 2010.aastal.
Valla valimiskomisjoni esimees Martin Minn tutvustas valimise korda ning Agu Laius kuulutas välja hääletamise vaheaja.
Laius jätkab istungiga 18.49 ja annab sõna valimiskomisjoni esimehele Martin Minn. Hääletus on lõppenud ning komisjoni asub hääli lugema. Hääled loetud ja valimiskomisjoni esimees läks otsust vormistama.
18.58 –sõna Minn – 21 sedelit välja antud. Kastis oli samuti 21 sedelit. Hääled jagunesid järgmiselt: Tõnis Kõiv – 14 poolt ja Raul Siem – 7 poolt.
Lillekimp volikogu aseesimehelt ja seejärel lühike tänukõne. Foto: Indrek Varik
Avaldasin volikogule tänu usalduse eest ning soovisin, et järgmised hääletused oleksid üksmeelsemad, jätkame koos!
Siit alates võtsin Agu Laiuselt istungi juhtimise teatepulga üle.
2. Eelarvestrateegia 2019-2023 a eelarvestrateegia kinnitamine. Põhiettekandja Tiit Keerma – tuli 4 parandusettepanekut ja vallavalitsuse poolt korrektuure ja parandusi. VV ettepanekutes 2 suuremat blokki, teed ja LED valgustite programmi jaotamine kahe aasta peale (ainult 2019 ei ole reaalne, jäi 40 %, 2020 60 %) ja sotsiaalmaja ehituse läks 1 mlj jagu välja, sest erasektori huvi on kasvanud üürimajade ehitamise vastu. Vald ei konkureeri erasektoriga.
Investeeringute kava 53 mlj. Seda katavad vara müük, sihtfinantseerimised ja laen. Abirahaga ehitamisel kehtib klausel, et kui abiraha ei saa, jääb ehitamine ära.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansip – arutelu toimus 3.10.18, kuulasime vallavalitsuse ettekannet ning võtsime info teadmiseks.
Haridus-ja kultuurikomisjoni esindajana tegi kaasettekande Aivo Hommik – komisjoni arutelu toimus 4.10.2018. Ära kuulanud ettekande, otsustasime toetada eelnõu vastuvõtmist.
Kaasettekanne sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv –- komisjoni koosolek toimus 2.10.2018, kohal oli 9 ja puudus 4 liiget. Kuulasime Tiit Keerma ettekannet ning keskendusime oma valdkonna arengutele. Parandusettepanekuid ei teinud, toetame vastuvõtmist.
Juhtivkomisjon Majandus-ja eelarvekomisjon, kaasettekanne aseesimees Raivo Uukkivi - olime viimane arutaja, olime teiste komisjonide ettepanekuteks valmis. Aga neid ei tulnud. Kuulasime vallavalitsuse ettekannet, küsisime liikumisuuringu kohta ja saime selle. Palusime lisada vanuselise struktuuri illustreeriv joonis, seegi on lisatud. Tegime ettepaneku korrigeerida sõnastust lühemaks, täpsemaks. Toetame vastuvõtmist.
Volikogu võttis määruse vastu ehk kinnitas eelarvestrateegia aastateks 2019-2023.
3. Rae VV ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2019 aastal. Ettekandja Priit Põldmäe andis ülevaate muudatustest. Nt vähendada üldplaneeringu arhitekti ametikohta 0,5 peale, saame sellega hakkama. Planeerimisprotsessi samapalju mahtu juurde. Haridus-ja sotsametisse juurde võtta uus töötaja (erivajadustega inimeste jaoks). Elanike kasvust tulenevalt on suurenenud ka raamatupidaja järele vajadus, üks koht juurde.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt – ühehäälselt toetati. Jäi üles küsimus, et valla veebis oli märgitud töötajate arvuks 69, kui lisandub 2,5, siis ei tule summa kokku.
Vastus – 17.04.2018 on muudetud struktuuri ja sealt alates töötajate arv 70. Nüüd klapib.
Küsimus – milles seisnevad muudatused planeerimisprotsessis.
Vastus – uus seadus näeb ette laiemat kaasamist. Lisaks naabritele ka need, kellel võiks olla huvi. Elanikud osalevad rohkem.
4. Aruküla tee 25 korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine. Abivallavanem Priit Põldmäe – Jüri tervisekeskuse ehitamiseks ostis vald korterid ära ja need on vaja lõpetada. Riik on loonud KÜ, seegi vaja lõpetada.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt – komisjonis keegi vastu ei olnud. Sõnastust saaks paremaks teha küll. Õigusakt peab olema selges keeles.
Volikogu otsustas peale lühikest arutelu täiendada eelnõud kahe sõnaga “korteriühistu nimega”, mille järel oli suur enamus volinikest eelnõu vastuvõtmisega nõus.
5. Põllumajandusmaa rendile andmine enampakkumise korras. Abivallavanem Priit Põldmäe – maa oli mõeldud ringraja rajamiseks, aga see projekt ei õnnestunud. Maa tuli vallale tagasi ja kasutusleping lõppenud. Anda enampakkumisel rendile. Komisjon tegi ettepaneku lühemaks rendiperioodiks (3a). Oleme varasemalt andnud 5-ks aastaks, esimestel aastatel korjata kive, väetada, et hakkaks ära tasuma. Seetõttu on 5 a parem ja motivatsioon paremat hinnapakkumist teha. Hetkel planeerimislahendust, ideed ei ole ja seega 5 a takistuseks ei saa. Kes on vahepeal harinud – viimane rentnik ei harinud, vahepeal ei ole keegi harinud. 2018 oli erakorraline suvi, pöörduti valla poole palvega teha sealt heina. Vallavalitsus tegi enampakkumise, kaasati suuremad põllumajandustootjad. 4500 eurot oli parim hind ja selle raha eest müüsimegi.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt – komisjonis jäi palju küsimusi õhku, aga nüüd andis abivallavanem kõik vastused ära. Komisjon ei pane kätt ette ka 5 aastale.
Küsimus – punktis 2 on piirang, et enampakkumisel saab osaleda vaid Rae vallas tegutsev põllumajandustootja? Miks?
Vastus – tehtud sarnaselt eelnevatele, on selline tava, et eelistada oma tootjaid, anda neile võimalusi. Kaudselt maksutulu meile.
Küsimus – et varem on tehtud, ei maksa midagi. Raha vaja ju teenida?
Vastus – need põhjendused just kõlasid, miks on eelistatud Rae vallas tegutsev ettevõtja.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Andrus Ansipilt – komisjon arutas eelnõud ning toetas ühehäälselt vastuvõtmist.
Sõnavõtt Raivo Uukkivilt – minevikus on jah Rae valla tootjat eelistatud, aga praegu on see valla põhimäärusega vastuolus. Ettepanek võtta välja Rae valla tootja eelistamine.
Vallavalitsus on seisukohal, et ei ole põhimäärusega vastuolus, võib nii ja teisiti. Volikogu otsustamise koht.
Küsimus – kas Raasiku valla tunnustatud põllumajandustootja saab osaleda?
Vastus – jah, saab, sest tegutseb Rae vallas.
Sõnavõtt Raivo Uukkivilt – jään oma ettepaneku juurde võtta Rae vallas tegutsev eelnõust välja.
Sõnavõtt Meelis Rosenfeld – toetan ettepanekut võtta välja “Rae vallas tegutsev”
Sõnavõtt Aivo Hommik – ei tasu karta mujalt tulijaid ega piirata vaba konkurentsi. Näide Suure-Jaanist, kus Hollandi investor tuli ja on väga korralik omanik juba 15 a.
Panin hääletusele parandusettepaneku ning volikogu enamus toetas sõnade “Rae vallas tegutsev” väljajätmist. Seejärel võttis volikogu suure häälteenamusega eelnõu vastu.
6. Põllumehe maaüksuse võõrandamine avalikul enampakkumisel. Abivallavanem Priit Põldmäe – kinnistu asub Maxima vastas, teisel pool teed. Selle vastu on huvi tuntud. Alghind 12.- m2. Otstarve äri-ja tootmismaa. Komisjoni tehti ettepanek seletuskirjas täpselt lahti kirjutada, et 1 euro tuleb maksta infrastruktuuri tasu, kirjutatud.
Kaasettekanne eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimehelt- komisjon toetas eelnõu vastuvõtmist.
Küsimus – kas Rae valla ettevõtlusolukord niivõrd hea, et saame lisaks müümisele veel ka sotsiaalobjektide jaoks raha küsida?
Vastus – planeerimisprotsessis oleme lähtunud sellest, lähtume valla arengukavast ehk võimekusest iga kinnistu juurde teid ja taristut rajada. Ettevõtjad aitavad taristut rajada, aga kulutavad ka hoolega oma kinnistut arendades.
Volikogu võttis suure häälteenamusega eelnõu vastu.
7. Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine. Abivallavanem Priit Põldmäe – tegemist on meie riigigümnaasiumi jaoks mõeldud maaga ning sel eesmärgil koostatud planeeringuga. Ettevalmistused on nii kaugele jõudnud, et võib kehtestada.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimehelt Andrus Ansipilt – 3. okt koosolekul arutasime, tegime mõned pisimärkused, millega on arvestatud. Toetasime ühehäälselt vastuvõtmist.
Küsimus – kas Talli tee läheb laiemaks kui täna?
Vastus – seal on ette nähtud bussitasku rajamine ja parkimine ka eraldi. Spetsialistid on niimoodi arvanud, et neist kahest piisab tänase tee laiuse säilitamiseks.
Ja volikogu saigi läbi. Jätkus veel intervjuu andmine Harju Elu ajakirjanikule Reformierakonnast, RK valimistest ning sekka ka Rae vallavolikogu asjadest. Eks saab näha, mis siis lehte jõuab (järgmisel päeval avaldus Harju Elus intervjuu, kuhu oli enamus öeldust ka jõudnud, aitäh Andres Tohver!).
Vallamajast lahkusin kell 20.29.
PS! Lõpetuseks rõhutan, et siin kirjutatu on minu subjektiivne meenutus volikogust, see ei ole stenogramm ega protokoll.