Riigikogul uus juhatus
Tõnis Kõiv • March 21, 2013
Riigikogul uus juhatus
Kevade teisel päeval valisid Riigikogu liikmed salajasel hääletusel omale uue juhatuse. Kõigepealt Riigikogu esimehe valik ja siis ase-esimeeste valik. Seekord oli kahele ase-esimehe kohale kolm kandidaati, kelle vahel hääled jaotusid eriti üllatuslikult...
Vastvalitud Riigikogu esimehe Ene Ergma tänukõne
Et Ene Ergmast saab uuesti Riigikogu esimees oli muidugi mõnda aega tagasi juba teada. Kuluaarides visati juba möödunud jõulude ajal nalja, et kui Parts tagasi ei astu siis ei ohusta keegi Ergma positsiooni. Parts on edasi minister ja Ergma valiti ainukese kandidaadina uuesti parlamendi spiikriks. Opositsioon seekord oma kandidaati ei esitanud vaid ütles Keskerakonna suu läbi, et nemad toetavad Ergma jätkamist. Tema poolt antud 81 häält (vastu 13 ja rikutuid 6) lubadust ka kinnitas. Mida keskerakondlased vastu said?
See selgus ase-esimeeste valikul. Keskerakond esitas Jüri Ratase, Reformierakond Laine Randjärve ja sotsid Eiki Nestori.
Lihtsa matemaatika kohaselt oleks koalitsiooni hääled pidanud tulema Randjärvele (33+22=55), Keskerakonna omad Ratasele (21) ja sotside, demokraatide omad Nestorile (19+5=24). Kokku tuleb sada, sest IRL-i fraktsiooni esinaine puudus istungilt.
Kogu Riigikogu juhatus pildil: Laine Randjärv, Ene Ergma ja Jüri Ratas
Tegelik jaotus tuli aga hoopis järgmine: Randjärv 38, Ratas 31, Nestor 28, rikutuid 3. Koalitsiooni poolelt läks nii palju hääli Ratasele ja osa isegi Nestorile (täielik kaos IRLis?!), et see ei saa olla juhuslik. Ilmselt oli Keskerakonnal koalitsioonipartneriga kokkulepe, et kui üks toetab Ergmat siis teine Ratast. Eks oma osa mängis ka KE lahke pakkumine mitte tekitada ööistungit eesootavas Põhikooli-ja Gümnaasiumiseaduse muudatuste menetlemisel. Hoolimata eeltoodust tundub aga kõige tõenäolisem, et IRL soovis lihtsalt n ö tagasi teha Kama eest, püüdes eelnevalt muljet jätta, et tegelikult hoopis meie teeme teisi kokkuleppeid. Reformierakondlastele aga lihtsalt valetasid, et ei võtnud Keskerakonna pakkumist vastu.
Kuigi öeldakse, et kättemaks ja viha ei ole poliitikas head liitlased siis ilmselt just need saidki kaalukeeleks. Keskerakonnast vabade demokraatide kättemaksusoov oli liiga väike, et Ratasele saatuslikuks saada, IRL-i oma aga piisav, et Jürit uuesti ase-esimeheks aidata.
Kokkuvõttes ei muutunud väga midagi. Riigikogu juhatus jätkab vanas koosseisus ja me saime järjekordse kinnituse, et IRL-is on rohkem respublikat kui isamaad. Elame selle teadmisega nüüd siis edasi!
Vastvalitud Riigikogu esimehe Ene Ergma tänukõne
Et Ene Ergmast saab uuesti Riigikogu esimees oli muidugi mõnda aega tagasi juba teada. Kuluaarides visati juba möödunud jõulude ajal nalja, et kui Parts tagasi ei astu siis ei ohusta keegi Ergma positsiooni. Parts on edasi minister ja Ergma valiti ainukese kandidaadina uuesti parlamendi spiikriks. Opositsioon seekord oma kandidaati ei esitanud vaid ütles Keskerakonna suu läbi, et nemad toetavad Ergma jätkamist. Tema poolt antud 81 häält (vastu 13 ja rikutuid 6) lubadust ka kinnitas. Mida keskerakondlased vastu said?
See selgus ase-esimeeste valikul. Keskerakond esitas Jüri Ratase, Reformierakond Laine Randjärve ja sotsid Eiki Nestori.
Lihtsa matemaatika kohaselt oleks koalitsiooni hääled pidanud tulema Randjärvele (33+22=55), Keskerakonna omad Ratasele (21) ja sotside, demokraatide omad Nestorile (19+5=24). Kokku tuleb sada, sest IRL-i fraktsiooni esinaine puudus istungilt.
Kogu Riigikogu juhatus pildil: Laine Randjärv, Ene Ergma ja Jüri Ratas
Tegelik jaotus tuli aga hoopis järgmine: Randjärv 38, Ratas 31, Nestor 28, rikutuid 3. Koalitsiooni poolelt läks nii palju hääli Ratasele ja osa isegi Nestorile (täielik kaos IRLis?!), et see ei saa olla juhuslik. Ilmselt oli Keskerakonnal koalitsioonipartneriga kokkulepe, et kui üks toetab Ergmat siis teine Ratast. Eks oma osa mängis ka KE lahke pakkumine mitte tekitada ööistungit eesootavas Põhikooli-ja Gümnaasiumiseaduse muudatuste menetlemisel. Hoolimata eeltoodust tundub aga kõige tõenäolisem, et IRL soovis lihtsalt n ö tagasi teha Kama eest, püüdes eelnevalt muljet jätta, et tegelikult hoopis meie teeme teisi kokkuleppeid. Reformierakondlastele aga lihtsalt valetasid, et ei võtnud Keskerakonna pakkumist vastu.
Kuigi öeldakse, et kättemaks ja viha ei ole poliitikas head liitlased siis ilmselt just need saidki kaalukeeleks. Keskerakonnast vabade demokraatide kättemaksusoov oli liiga väike, et Ratasele saatuslikuks saada, IRL-i oma aga piisav, et Jürit uuesti ase-esimeheks aidata.
Kokkuvõttes ei muutunud väga midagi. Riigikogu juhatus jätkab vanas koosseisus ja me saime järjekordse kinnituse, et IRL-is on rohkem respublikat kui isamaad. Elame selle teadmisega nüüd siis edasi!