Palju maksab metsas mädanev puit?

Möödunud nädalal arutleti Postimehe veergudel tõusvate küttepuu hindade üle ning toodi välja erinevaid põhjuseid. Täiesti tähelepanu alt välja jäi aga üks fakt ja selle muutmiseks ettevõetud seadusemuudatus Suvekuudest hoolimata tuleb teateid, et küttepuud on hinnas ja kodumaine taastuv kütus – eestimaine küttepuu on juba kallinenud ning ilmselt kallineb veelgi. Lootust annab aga seadusemuudatus, mis peaks julgustama erametsaomanikke saega metsa minema. Eesti metsast on optimaalne aastas raiuda umbes 12,5 miljonit tihumeetrit puitu, aga raiutakse keskmiselt ainult 7,7 mlj. Aastast 2003 on raeimahud langenud ning meie metsades on aasta-aastast rohkem puitu, mis lihtsalt ära mädaneb. Ca 5 miljoni tihumeetri mahus jääb igal aastal metsa majandamata. Nn surnud puud metsas aitavad kaasa kahjurite levikule ning arusaadavalt ei mõju see hästi ka kasvavale metsale. Asjaga käib kaasas ka majanduslik aspekt – kui metsa ei majanda, siis sellelt ka tulu ei teeni ning üleküpsenud metsa väärtus langeb. Lisaks veel asjaolu, et turul on puitu vähem ja selle hind kõrgem. Hea uudis küttepuu ostjatele Puuduoleva metsamaterjali turuletoomiseks ja muuhulgas küttepuu hinnatõusu surve vähendamiseks muudeti Reformierakonna algatusel hiljaaegu tulumaksuseadust. Nüüd saavad erametsaomanikud metsa müügi korral kasutada kolmeaastast maksustamisperioodi ehk kanda enne tulumaksu maksmist kuludesse metsa ülestöötamise, väljavedamise, aga ka uue metsa istutamise kulu. Metsa majandamine muutub ka väikese metsatuka omanikule kasulikumaks ja tekib suurem huvi vanad puud maha võtta, uued asemele istutada. See omakorda teeb rõõmu nendele, kes puitu, sealhulgas küttepuid osta tahavad. Küttepuu hinda Eesti turul mõjutavad eriti just väikesed tegijad, sest neil on ka kogused väikesed nagu koduõuele puuriida soovijad enamasti vajavad. Suured metsa ülestöötlejad on suutelised müüma suuri koguseid (laevatäis) rahvusvahelisel turul (Skandinaavia, Ühendkuningriigid jt) ja seal on juba teised hinnamõjutajad. Näiteks tõstab Saksamaa otsus loobuda tuumaenergiast muuhulgas ka puidu hinda. Oma majapidamise tarvis talvepuu ostja kogus on väike ja ei ole nii palju mõjutatud riikidevahelistest arengutest. Maasikad on tarbepuiduga sarnased Loodan, et kaks nädalat tagasi vastu võetud seadusemuudatus on erametsaomanikele teada ning juba mõjutab innukamalt metsa majandama. Kui turule jõuab lisakogus küttepuid, surub see ka küttepuu hinda alla. Igal aastal jääb metsast raiumata 5 miljonit tihumeetrit puitu. See on mitu korda rohkem kui meie kodumajapidamised aastas ära kütta jõuavad. Ilmselt meile kõigile meeldivad maasikad. Eriti maitsvad on suvel, otse taimedelt nopitud marjad. Me ei mõista maasikakasvatajat, kes jätab küpse punase maasika varre küljest noppimata ja laseb väärt marja mädanema minna. Maasikakasvataja kannatab majanduslikku kahju, sest mädanenud marjad ei kõlba süüa ega müüa, nende eest ei saa raha. Kindlasti ei peaks ka metsaomanik laskma oma küpset metsa mädanema minna ning loodetavasti innustab seadusemuudatus neid metsa senisest julgemini majandama. Artikkel on muudetud kujul avaldatud tänases Postimehes.