Mulgimaa tulevikust

Reedel osalesin EV president Toomas H Ilvese kutsel Halliste Põhikooli saalis toimunud arutelul Mulgimaa tuleviku üle. Esikõnelejateks olid president Toomas H Ilves, majandusteadlane Andres Arrak, meediategelane Tiina Kaalep, ajaloolane Mati Lauri ja keeleteadlane Karl Pajusalu, arutelu juhtis raadiohääl Märt Treier. Kohale oli kutsutud saalitäis huvilisi, omavalitsusjuhte, ettevõtjaid, kultuuritegelasi jne. Üle kolme tunni kestnud arutelu oli päris sisukas. Algatuseks rääkis president Ilves ajaloost, kuidas mulgid olid ühed esimesed Eestimaal, kes end vabaks ostsid. Eks suhtumine neisse oli võrreldav suhtumisega tänapäeva uusrikastesse. Ei saanud üle ega ümber ka haldusterritoriaalse reformi teemadest, mis tekitas minul küsimuse, et kas Mulgimaa piir eraldab või siiski ainult märgistab?! Kas ühistegevus on ainult siis võimalik, kui ühe omavalitsusega tegemist?! Kui jah siis miks ilma ei ole?! Ajaloolane Mati Lauri tõi välja kolm märksõna minevikust, mis on tegelikult vägagi aktuaalsed ka olevikus ning tulevikus. Esimene märksõna - ettevõtlikkus. Mulkide jõukus tekkis just ettevõtlikkuse, teistmoodi  ja ise tegemise kaudu. Nad hakkasid lina kasvatama, sest sellest teenis suuremat tulu.  Teine märksõna - koostöö. Kui mulgid nägid, et linakasvatusest saab suuremat tulu kui lisada rohkem väärtust. Nii nad koostöös linavabriku ehitasidki. Ilma keisri, presidendi või kellegi kolmanda käsuta. Ja jõukus üha kasvas. Kolmas märksõna - haridus. Väidetavalt oli esimene eesti soost Tartu Ülikooli tudeng just mulgist Jürgensoni nimeline noormees. Haridusse investeerimine on alati olnud lapsevanema parim panus oma järeltulija tuleviku kindlustamiseks. Keeleteadlane Karl Pajusalult saime teada, et keeleoskus on väga oluline, juba lasteaiast alates oleks vajalik õppida teist keelt. Mulgimaal peaks iga laps oskama lisaks mulgi keelt, aga arenguks on tarvilik siiski võõrkeel. Ajalooliselt on mulgid suhelnud lõuna ja läänega ning seetõttugi keeleoskus hädatarvilik. Huvitav fakt, et nurmenukk on mulgi keeles taevavõtmed nagu saksagi keeles (Himmelschlüssel). Tiina Kaalepi arvates algab külas uus elu, kui küla kesktänav ära asfalteeritakse. Järgmisena on väga oluline kohviku olemasolu, kus inimesed saavad koos käia, küla-asju arutada. Maal elades tuleb kodu all mõista laiemalt kogu küla. Kui näiteks külas põleb maja maha siis on kogu küla huvides mitte jätta poolpõlenud ahervaret alles vaid kasvõi talgute korras plats puhtaks teha. Kui kooliõpilastelt küsida, kes on olulised inimesed vallas siis saab vastuseks vallavanema nime ja kõik. Kahjuks ei peeta kohalikke ettevõtjaid olulisteks inimesteks, kuigi nad ju seda on. Andres Arraku arvates on ääremaalisus mõtlemise viis. Ei ole vaja end ääremaaks mõelda. Inimesed kipuvad linnaelu puhul arvestama ainult plusse ja maaelu puhul ainult miinuseid. Tegelikus elus aga eksisteerivad alati mõlemad. Vägagi kasulik ja soovitatav algatus on OTT (otse tootjalt tarbijale). Kui nüüd üldmuljena kõneleda Mulgimaa tulevikust siis arvan, et mulkide eneseteadvuse kasv toob kaasa ka parema elu. Ettevõtluse arendamisel tuleb silmas pidada lihtsat tõde  - mida hindab kohalik, seda hindab ka võõras.  Ajaloolised märksõnad ettevõtlikkus, koostöö ja haridus on aktuaalsed kogu aeg. Väga tähtis on avatus - Mulgimaa piirid ei tohiks kedagi ega midagi eraldada, vaid ainult märgistada. Kõik võiksid kanda mulgi mustreid märkmikel, telefonidel, autodel, rääkimata sellest, et kogu Mulgimaa võiks olla selgelt äratuntav mustrite kasutamise kaudu (täna ei ole, kui sildid Mulgimaa piiridel ja mõned bussipeatused välja arvata). Sel nädalal avatud Google tänavavaade on mõistlik Mulgimaa kasuks tööle rakendada.  Et igal teenusepakkuja kodulehel oleks viide Google tänavavaatesse, millele eelneb kodulehe olemasolu ja järgneb valmidus suhelda võimalike klientidega mitmes keeles jne. Üks igavesti tore konverents oli! Suur tänu korraldajatele! PS! Öösel olin tunnistajaks tõsisele draamale, kus sakslased kodustaadionil jalgpallilahingu kaotasid. Hoolimata lõpptulemusest mängisid sakslased väga head jalgpalli, lausa lust oli vaadata. Chelseal ei olnud ka muidugi viga:) PPS! Lõuna-Mulgimaa ajalehe juunikuu 2012 a numbris on ülaltoodud tekst avaldamist leidnud.