Tõnis Kõiv

Maadlusest Wikileaksini

Tõnis KõivJanuary 31, 2011

Maadlusest Wikileaksini

II Maalehe Maadlusturniir Koerus, samuti järjekorras teine Paide Vallitorni külastus, Järvamaa mõisate edulugu ja loomulikult ka Wikileaks, need on nopped eelmise nädala teemadest. Kellaviietee ürituste sari jätkus kolmapäeval Ambla kultuurimajas. Kohale oli tulnud inimesi nii Ambla kui Albu valla küladest, nooremaid ja vanemaid. Kaks tundi möödus nagu lennates rääkides ja küsimustele vastates. Üllari töökohustuste ja Janno haiguse tõttu olime seekord Kristjaniga kahekesi. Laupäev oli järjekorras teine Vallitorni külastuse päev. Seekord oli tegemist eakama seltskonnaga, kes oli end tasuta Vallitorni külastusele registreerinud. Ilmselt tulenevalt isiklikest mälestustest ei soovinud mu külalised pikalt nõukogude aega kajastaval korrusel viibida. Siberisse viiv vagun koos juurde loetava teksti ja näidatava videoga olid ilmsed liiga valusad kuulata/vaadata. Milline kergendus oli astuda lifti ja sõita korrus kõrgemale ehk tänapäeva, märkides kahemõtteliselt: „aga siis ei olnud lifti…“ Laupäeval ja pühapäeval toimus Koerus II Maalehe Maadlusturniir. Esinduslik võistlus, kohal palju sportlasi ja nimekaid maadlushuvilisi, ala populariseerijaid. Mõned näited: õiguskantsler Indrek Teder, Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste, Nordea panga juhatuse liige Olavi Pakkonen, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. Loomulikult oli kohal maaspordikeskuse nõukogu esimees Johannes Kert, Järva maavanem Tiina Oraste ja mitmed kuulsad maadlusveteranid. Hoolimata tuisust ja kinnituisanud teedest muutus Koeru kaheks päevaks tõeliseks maadluskeskuseks. Vaata Maalehe galeriid Eriti tahan ära märkida Jüri Ilvese suurt panust. Ta on eestvedajana suutnud kaasata mitte ainult oma vennad ja vanemad vaid ka ühe mütsi alla saanud maadlusliidu, kaitseliidu, olümpiakomitee ja mitmeid ettevõtteid (Tallinna Sadam, Nordea pank jt). Loomulikult ei ole ta seda teinud üksi, ikka koos liitlaste ja abilistega. Mõnikord ei mõisteta, et suurvõistlused ei teki ise-enesest, neile eelneb aastatepikkune töö. Mul on olnud võimalus maaspordikeskuse tegemistega kursis olla ja neile jõudumööda kaasa aidata juba alates 2006 aastast. Olen olnud tunnistajaks, kuidas on paika pandud siht, kaasatud liitlasi, leitud toetajaid ja liigutud kindlalt edasi. Eks mõnikord ka aeglasemalt kui sooviks, aga ikka edasi. Soovin jõudu eestvedajatele ning aitan omalt poolt ikka kaasa. Järvamaa mõisad Möödunud nädalal jagas Kultuurkapital Aastapreemiad 2010 a eest. Järvamaal on põhjust uhke olla arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaatide üle. Restaureerimispreemia (3500 eurot) läks Jaan Jõgile - Laupa mõisa - mõisakoolile sobiva siira ja lihtsa, ent tundliku restaureerimistöö eest. Sisearhitektuuri preemia (3500 eurot) pälvis Leila Pärtelpoeg - Röa mõis - Röa pargipaviljoni sisearhitektuurse lahenduse - peene, mõtestatud ja elamusliku ruumi loomise ajaloolise mõisahoone rekonstrueerimise eest. Tunnustati (mitterahaliselt) Jaan Meikup`i - Röa mõisa tellija - inspireeriva kapriisi ning pühendunud kaasa mõtlemise eest Röa mõisahoone rekonstrueerimisel. Olles isiklikult tutvunud nii Laupa kui Röa mõisaga ja minu arvates on tõesti mõlemad igati tunnustamist väärt. Mõisad on kasutusotstarbelt erinevad, asukohast rääkimata, kuid mõlemal juhul märkab kohe renoveerimisel/taastamisel olnud soovi - teha parim võimalikust. Mõlemal juhul on see ka õnnestunud ning mitte ainult minu silma läbi vaid ka hinnatuna spetsialistide poolt. Järva Teatajast saab lugeda Väätsa mõisa valmimisest. Tuleb meelde, kuidas tollane vallavanem Kaja Sepp pingutas ja ka protestis kui Väätsa esimesest rahajaotusest Koigi ja Laupa kõrval välja jäi. Kaja Sepa visadus ja aktiivsus kandis vilja ning juba mõne aja pärast sai ka Väätsa toetuse osaliseks. Loodetavasti jagub eesootaval avamispeol tänu ka endisele vallavanemale mõisa renoveerimise projekti alustamise ja rahastamisotsuse välja võitlemise eest. Wikileaks Eestis. Postimehe vahendusel saime teada, et EV president Toomas H.Ilves on diplomaatidele avaldanud üsnagi ühemõtteliselt kriitilisi seisukohti Reiljani ja Savisaare suhtes (odavad populistid jmt). Kuigi tegelikult oleks hoopis suurem uudis olnud, kui Ilves oleks neid kiitnud. Wikileaksi kaudu avalikuks saanud presidendi seisukoht ühe või teise isiku suhtes ei ole ju tegelikult mingi saladus. Küll aga ei oleks Presidendile sobinud avalikult erakondade esimehi kritiseerida. Nüüd aga tuli asi avalikuks n ö tagaukse kaudu ja pigem kinnistas Ilvese niigi teada olevaid seisukohti kui avaldas midagi uut.