Lilleoru kool võib saada toetust
Tõnis Kõiv • May 23, 2018
Lilleoru kool võib saada toetust
Rae vallavolikogu võttis kokku 2017 aasta, muutis mugavamaks huvialatoetuse saamise korda ning andis rohelise tule uue lasteaia loomiseks ja Lilleoru kooli rahastamiseks.
Kuna juba sel reedel tuleb hakata rakendama Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) siis on see toonud Youroffice büroole palju tööd. Ette on vaja valmistada dokumendid, läbi viia koolitused, allkirjastada lepingumuudatused jmt. Seetõttu jõudsin volikokku väikese hilinemisega, päevakorra kinnitamise arutelu ajaks.
Pildil vasakult Indrek Varik, lillede taga Tarmo Gutmann, Bärbel Salumäe ja Kalle Isand.
Ka sünnipäevalised olid juba lilled saanud, sealhulgas volikogu juhatanud Agu Laius, minu pinginaaber Aivo Hommik ja pildil olevad Tarmo Gutmann ja Bärbel Salumäe (tema sai tegelikult küll natuke hiljem, siis kui ta saabus). Osa lilli jäi andmata, sest volinikke ei tulnud kohale.
Vahetult peale mu kohalejõudmist tekkis diskussioon, kas revisjonikomisjoni aruannet arutada või võtta päevakorrast välja. Komisjoni aseesimees soovis eelnõu tagasi võtta, aga kuna eelnõu esitas komisjon, mitte selle aseesimees siis ei olnud see õiguslikult võimalik. Sellegipoolest tuli hääletada ja volikogu enamus (9) oligi seisukohal, et revisjonikomisjoni arutannet tuleb arutada, 4 oli vastu, 5 ei võtnud seisukohta.
Päevakord kinnitati ja hakkasime otsast pihta:
1. Ülevaade Rae valla 2018. aasta eelarve täitmisest. Valla finantsjuht Tiit Keerme: kolme kuu ülevaadet on raske teha, sest mitmed tulud ja kulud ei jagune kuude lõikes võrdselt. Tulumaksu laekumine on väga heas tõusutempos. Vähemalt 0,5 mlj eurot laekub aasta arvestuses rohkem. Maksumaksjate arv on kasvanud rohkem kui prognoositud. Ka maamaksu laekub hästi. Tööjõukulude kasutamine on plaanitud ulatuses. Majandamiskulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, sest ilm oli külm ja elektri hind on tõusnud. Investeeringute kulud on väiksed, sest on ettevalmistusstaadium. Ülelaekuv tulumaks võimaldab sel aastal võtta vähem uut laenu.
Küsimusi ei olnud, võtsime info teadmiseks.
2. Rae valla 2017. majandusaasta aruande kinnitamine. Ettekandeid alustas pearaamatupidaja Anneli Viimsalu – tegevusaruanne, raamatupidamisaruanne, audiitori aruanne ja vallavalitsuse otsus. Valla bilansimaht (v a AS Elveso) on kasvanud 2013 aastal 42 mlj-lt 2017 a 74 mlj-ni.
Jätkas valla finantsjuht Tiit Keerme: elanike arv on kasvanud alates 2013 aastast (13,8 tuh) 2018 a kevadeks 18,3 tuh.-ni. Kasvab ka maksumaksjate arv, 2018 a “jõnks” ülespoole. Laste arv kasvab ja vanuserühmade kaupa liigub kasvu suunas. Ettekandja Mart Võrklaev – 2017 tuli juurde 1200 elaniku, rekord. Valla jaoks suur väljakutse, et tagada teenused. Mõned näited eelmisest aastast: Lagedi lasteaed, Vaida põhikooli II etapp, Jüri tervisekeskuse projekteerimistööd (lepinguni jõudsid 2018 kevadel), Noortekeskuste tegevuse laiendamine, Peetri-Tallinna lõigul valmis kergliiklustee.
Edasise osas tuleb jätkuvalt arvestada suure elanike kasvuga. Uued lasteaiad ehitamisel, samuti kool.
Kaasettekanded, haridus-ja kultuurikomisjon Kaarel Kais: 10.mail oli koosolek, kohal 13-st 8, ühehäälselt toetas kinnitamist.
Keskkonnakomisjon, aseesimees Meelis Rosenfeld – 9.mail arutasime, 7 poolt ja 1 erapooletu, otsust toetada kinnitamist. Soovitused – ehitamine võiks olla ökonoomsem.
Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv – arutasime ühiselt eelarve-ja majanduskomisjoniga 10.mail. Meie komisjonist oli kohal 5 liiget. Kuulasime ettekandeid, küsisime ja saime vastuseid. Toimus lühike diskussioon, milles muuhulgas jõudsime järeldusele, et tegevusaruande tekst on subjektiivne, aga numbrid on objektiivsed. Seega võib täiesti vabalt olla numbritele erinevaid tõlgendusi. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjonile vallavalitsuse pakutud tõlgendus sobis ja seetõttu toetasime konsensuslikult kinnitamist volikogus.
Eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – konsensuslik otsus kinnitada.
Revisjonikomisjoni aseesimees Indrek Uuemaa – revisjonikomisjon arutas ja langetas hääletamise tulemusel otsuse toetada majandusaasta aruande vastuvõtmist.
Küsimus – mida revisjonikomisjoni aseesimees majandusaasta aruandes ei näinud?
Vastus – aruannet valla arengukava ja eelarve täitmise kohta.
Läbirääkimised, Raivo Uukkivi – tegelikult oli ärakuulamised, sest midagi muuta ei saa peale vallavalitsuse kinnitamist. Eelarve-ja majanduskomisjoni arutelu ajal puudus revisjonikomisjoni aruanne paberil, kuvati seinal. Mõned erisused siiski leidsin, pigem on tegu hinnangutega tegevusaruande tekstile. Mõned ebatäpsused ka numbrites, revisjonikomisjon oleks tegelikult võinud ise need asjad avastada.
Tiit Keerme – subjektiivseid asju ei hakka ümber lükkama, aga seadus käseb majandusaasta aruandest anda ülevaade inimesele, kes raamatupidamisaruandest aru saab. Üksikute numbrite kontekstist väljarebimisest suurt tulu ei tõuse.
Võrklaev – 2014 toimus kohtumine Kalle Küttisega HTM-ist, et arutada gümnaasiumiharidust Rae vallas. 2015 a otsustas HTM hoo maha võtta, telliti Geomeedialt uuring. Sealt selgus, et Jüri on riigigümnaasiumi jaoks õige koht. 2016 suvi allkirjastasin minister Jürgen Ligiga koostööleppe Jürisse riigigümnaasiumi rajamiseks. Valitsus vahetus, haridusministriks sai Reps ja Jüri kippus riigigümnaasiumite rajamise plaanist välja jääma, raha oli äkki puudu. Tallinnasse on vaja mitu riigigümnaasiumi teha. Reps on mingeid märke näidanud, et äkki ikka leiab lahenduse.
Volikogu kinnitas 13 poolthäälega 2017 a majandusaasta aruande.
3. Rae Vallavolikogu 16.09.2014 määruse nr 11 „Rae valla eelarvest perede toetamise kord“ muutmine.
Ettekandja Jens Vendel – teisel lugemisel olev eelnõu. Koduse mudilase ja huvitegevuse maksmise tingimusi muudame. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjon tegi parandusettepaneku, mida vallavalitsus toetas.
Kaasettekandja Tõnis Kõiv: sotsiaal-ja tervihoiukomisjon arutas eelnõud 2.mail 2018 toimunud koosolekul, kohal oli 11 liiget. Parandusettepanekute tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Komisjoni liige Anna Õuekallas, kes ise koosolekust osa võtta ei saanud, saatis oma kirjalikud tähelepanekud ja üks neist alusel otsustas komisjoni teha muudatusettepaneku – pikendada huvitegevuse toetuse taotluse esitamise tähtaega 15 päeva võrra. Ehk siis jooksva kalendriaasta eest saab esitada taotlust mitte 31.detsembrini vaid järgmise aasta 15.jaanuarini. Hüvitatavad kulud peavad olema tehtud perioodil jaanuarist detsembrini. Komisjoni ettepanek volikogule on eelnõu vastu võtta.
Küsimus – taotluste esitamise tähtaeg on lähedal, mis saab?
Vastus – kahe tähtaja asemel on vaid üks tähtaeg, aasta lõpp.
Küsimus – kuidas planeeritakse inimesi informeerida?
Vastus – juba homme läheb teade välja, lisaks ka info, et toetuse määr on tõusnud 150-lt 180 euro peale.
Sõnavõtt Uukkivilt – koduse mudilase toetus on maksumaksja raha raiskamine.
Sõnavõtt Uuemaalt – ainuke asi, millest ma saan aru, et nüüd peab lapsevanem ootama järgmise aasta jaanuarini et raha saada.
Vastus Võrklaevalt – kahjuks ei ole te eelnõust aru saanud. Lapsevanema jaoks läheb menetlus kiiremaks, sest raha saab tagasi taotleda kohe kui piirmäär täitub. Ei pea ootama järgmise aasta jaanuarini. Raha liikumine muutub kiiremaks.
Volikogu toetas 15 poolthäälega vastuvõtmist.
4. Rae Vallavolikogu 18. jaanuari 2011 määruse nr 49 “Koolieelse eralasteasutuse toetamise kord“ muutmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: seadus nõuab lasteaiakohta, mida võib teatud vanuses asendada hoiukohaga. Toetuse saamiseks leevendame kahe lapsevanema nõuet, edaspidi saab toetust, kui vähemalt 1 lapsevanem on valla maksumaksja. Bürokraatia vähendamise eesmärgil ei pea lapsevanem esitama dokumente, mida vald saab ise kätte.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – komisjon arutas 10.mail ja toetas konsensuslikult.
Küsimus – kas kahe lapsevanema nõude kaotamine vähendab maksutulu?
Vastus – jah, võib vähendada, aga sellegipoolest on pakutav lahendus paindlik ja kokkuvõttes soodsam nii lapsele kui vallale.
Küsimus – kui palju käib meie lasteaedades lapsi, kelle üks lapsevanem ei ole valla elanik?
Vastus – neid andmeid vald ei kogu.
Volikogu toetas 18 poolthäälega vastuvõtmist.
5. Rae Vallavolikogu 17. jaanuari 2017 määruse nr 66 “Eraüldhariduskooli toetuse andmise kord“ muutmine. Ettekandja Jens Vendel: septembris 2018 on tegevust alustav esimene eraõiguslik põhikool – Lilleoru põhikool. Sügisel alustab seal liitklass (I-II klass) 10-12 lapsega. Kehtiva korra järgi toetame valda ümbritsevaid koole, aga mitte oma kooli.
Kaasettekanne Kaarel Kais: arutasime samal koosolekul. Tundub nagu põhimõtteline muudatus, suurt kulu ei kaasne, kõik olime poolt.
Küsimus – kas need 10 laste tulevad kõik Vaidast?
Vastus - ei, ikka laiem on huviliste ring. Tegemist on erilise kooliga.
Volikogu saalis tekitas elevust keegi Rita Triinu, kes oli kuidagi suutnud Volis.ee-sse siseneda ja soovis Rae vallavolikogu istungil sõna. Seda talle muidugi ei antud. Küll aga saadame infosüsteemi arendajale teate, et edaspidi selliseid asju ei juhtuks.
Volikogu toetas 17 häälega vastuvõtmist.
6. Teise kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide tegevuskulude katmine. Ettekandja Jens Vendel: Jõelähtme vald võitis Riigikohtus naaberomavalitsusi vaidluses, kas nad peavad vabade koolikohtade olemasolul maksma naaberomavalitsustes koolis käivate laste koolikulusid. Samas märkis kohus, et vallad võivad omavahel kokku leppida koolituskulude tasumisel. Rae vallast õpib väljaspool valda sadu õpilasi ja see on mõistlik. Tallinnale maksame näiteks 22 000 eurot kuus koolituskulusid. Vallavalitsus on seisukohal, et mõistlik on hariduskulusid naaberomavalitsustele maksta.
Kaasettekanne Kaarel Kais – samal koosolekul arutasime. Ettekanne, küsimused, vastused. Ühehäälselt toetasime.
Kaasettekanne Agu Laius – arutasime eelarve-ja majanduskomisjonis. Toetame eelnõu vastuvõtmist.
Volikogu võttis 17 poolthäälega otsuse vastu.
7. Rae valla asutuse Järveküla Lasteaed asutamine. Ettekandja Mart Võrklaev: tegemist on uue asutusega. Vald kahte lasteaeda ehitab ja alati on laual kaks variant, kas lisada olemasolevale või luua uus. Kahte ehitame, ca 300 lapsele, optimaalne maht ühe asutuse jaoks. Üks lasteaed 180 kohta koos köögiga ja teine 120-kohaline ilma köögita. Seegi rääkis ühise juhtimise kasuks. Asuvad samuti lähestikku. Aruheina ja Assaku on samuti ühise juhtimise all. Ühe maja nimeks saab Järveküla lasteaed ning teise maja osas nimekonkurss.
Kaasettekanne Kaarel Kais: komisjon leidis ühehäälselt, et tuleb toetada vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – kas volikogu otsuse preambulis viidatud viide koolieelse lasteasutuse seadusele on korrektne?
Vastus – vajab kontrollimist.
Vaheaeg.
Uus sõnastus volikogu otsuse pealkirjas, preambulis ja punktis 1.
Küsimus – kas ka Uuesalu lasteaed liita mõne teisega?
Vastus – mõeldav ja kaalutav.
Volikogu võttis otsuse vastu 18 poolthäälega.
8. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Rae vallas. Ettekandja Jens Vendel: II lugemisel oleva määruse eelnõuga. Sotsiaal-tervishoiukomisjon tegi parandusettepaneku, mida vallavalitsus toetas. Palume volikogul eelnõud toetada. Üks laps on kolmepoolsel hooldusel.
Kaasettekanne Tõnis Kõiv – komisjon arutas küsimust 2.mai koosolekul. Parandusettepanekuid ei laekunud. Ka selles punktis tegi koosolekul mitteosalenud Anna Õuekallas kirjaliku tähelepaneku, mille arutelu tulemusel otsustas komisjon teha parandusettepaneku eelnõu § 6 lõikesse 1. Uue sõnastuse kohaselt on selgemalt aru saada, et vallavalitsus lähtub teenuseosutaja valikul lapse heaolust ja põhjendab oma valikut. Komisjoni ettepanek eelnõu vastu võtta.
Volikogu võttis 18 poolthäälega otsuse vastu.
9. Rae valla sportlaste ja võistkondade tunnustamine rahaliste kingitustega. Ettekandja Jens Vendel – 2005 aastast toetuse eraldamise korraga antud vallavalitsusele ülesanne. Seaduse järgi volikogu ainupädevus. Eelnõuga sätestame toetuste piirmäärad. Toetust plaanis maksta 1x aastas. Kriteeriumid vaja täpsemaks seada. Ettepanek suunata II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 30.mai 12.00.
Kaasettekanne Kaarel Kais – samal koosolekul arutasime, kui seni on olnud, võiks jääda. Samas aga eelnõu veel päris valmis ei ole. Vaja veel tööd teha.
Küsimus – miks on eelnõus sõna “kingitus”?
Vastus – maksunduslik valik.
Küsimus – mis need alad on, kus harrastajaid väga vähe on?
Vastus – neid alasid on tegelikult palju, eks igaüks ise mõtleb.
Küsimus – kui suured on toetused praegu?
Vastus – aastaeelarve on paarkümmend tuhat.
Küsimus – palju on sportlasi kokku, kes võistlevad?
Vastus – neid andmeid ei ole käepärast, saab volikokku või komisjoni kaasa võtta.
Sõnavõtt Aivo Hommik – kergejõustikus korraldatakse näiteks kahed meistrivõistlused. Ühel ala osaleb kaks võistlejat, ja üks neist on alati teine. Nüüd saame hakata toetust maksma neile.
Saatsime II lugemisele, aga arvestades volinike reaktsioone siis siit tuleb veel hulganisti lugemisi.
10. Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni aktist kontrolliküsimuse „Toetused kolmandale sektorile aastal 2017“ teostatud kontrollimise kohta. Ettekandja aseesimees Indrek Uuemaa – mõnikord on vallavolikogu liige Indrek Varik väga täpne ja jälgib valla põhimäärust, teinekord jälle mitte. Käesolev akt ei ole hea, seda ei ole ettekandja arvates volikokku toodud viisil nagu peaks. Akt ei ole küps volikogus hääletamiseks, vastuvõtmiseks. Revisjonikomisjonis ei olnud vallavalitsuse seisukohta. Kolm valla asutuse juhti on esitanud seletuskirja komisjonile, aga peaks esitama kas vallavanem või vähemalt abivallavanem. Muutmist vajab toetamise määrus. Teen ettepaneku saata komisjoni tagasi, et arutada uuesti.
Küsimus – milline on komisjoni seisukoht eelnõu kohta?
Vastus - komisjon ei saanudki oma seisukohta esitada, sest vallavalitsuse seisukohta ei esitatud.
Küsimus – kuulasin komisjoni ettekandjat ja ei saanud midagi aru? Kuidas sa need puudused tuvastasid?
Vastus – lugesin valla põhimäärust. Osalesin koosolekul.
Küsimus – kes on eelnõu volikogule esitanud ja mis ettepanekuga?
Vastus – eelnõu esitas revisjonikomisjon, arutades eelnevalt kahel korral (aprillis ja mais) akti üle, kuulanud ära kaks määratud kontrollijat ja nende aruanded. Volikogul on vabadus otsustada. Kolme toetusi saanud isiku kohta tehti eraldi uurimine, tulemused esitati komisjonile ning sealt eelnõu tuleneski.
Küsimus – kirik on alati taotluse esitanud, kas seekord ei olnud?
Vastus – jah, 2017 a kohta ei olnud.
Küsimus – kas kriitiliselt esinev aseesimees on esitanud kirjalikult oma arvamuse eelnõu juurde?
Vastus – valla põhimäärus ei näe ette, et komisjoni liige peaks esitama täiendavaid dokumente. Ei ole esitanud.
Küsimus – kuidas sai võimalikuks, et ettekande teeb isik, kes ei ole kontrolliga seotud?
Vastus – komisjoni aseesimees asendab esimeest valla põhimääruse kohaselt. Aseesimees viibis nendel koosolekutel kohal, kus akti arutati. Järelikult peab olema kursis.
Volikogu katkestas eelnõu arutelu, küsimuse arutelu jätkub järgmisel istungil.
11. Rae Vallavolikogu 07. novembri 2017 otsuse nr 18 „Volikogu alatise majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine. Ettekandja Agu Laius: eelarve-ja majanduskomisjoni liige Krister Parbo on esitanud palve komisjonist tagasiastumiseks ja esitas asemele Marina Klauson. Volinik Uukkivi esitas ettepaneku kandidaadiks Margus Valgma. Sotside kohaliku organisatsiooni ettepanek on toetada Klausonit.
Uukkivi – sotsid ei tähenda midagi, Valgma on volikogu liige ja soovib komisjoni.
Laius – komisjoni esimehena pean täitma seadust, mis nõuab valimistel osalenud poliitiliste jõudude esinduse proportsionaalset esindatust komisjonis. Arutage veel.
Volikogu katkestas lugemise.
Istung lõppes 21.20.
Pildil vasakult Indrek Varik, lillede taga Tarmo Gutmann, Bärbel Salumäe ja Kalle Isand.
Ka sünnipäevalised olid juba lilled saanud, sealhulgas volikogu juhatanud Agu Laius, minu pinginaaber Aivo Hommik ja pildil olevad Tarmo Gutmann ja Bärbel Salumäe (tema sai tegelikult küll natuke hiljem, siis kui ta saabus). Osa lilli jäi andmata, sest volinikke ei tulnud kohale.
Vahetult peale mu kohalejõudmist tekkis diskussioon, kas revisjonikomisjoni aruannet arutada või võtta päevakorrast välja. Komisjoni aseesimees soovis eelnõu tagasi võtta, aga kuna eelnõu esitas komisjon, mitte selle aseesimees siis ei olnud see õiguslikult võimalik. Sellegipoolest tuli hääletada ja volikogu enamus (9) oligi seisukohal, et revisjonikomisjoni arutannet tuleb arutada, 4 oli vastu, 5 ei võtnud seisukohta.
Päevakord kinnitati ja hakkasime otsast pihta:
1. Ülevaade Rae valla 2018. aasta eelarve täitmisest. Valla finantsjuht Tiit Keerme: kolme kuu ülevaadet on raske teha, sest mitmed tulud ja kulud ei jagune kuude lõikes võrdselt. Tulumaksu laekumine on väga heas tõusutempos. Vähemalt 0,5 mlj eurot laekub aasta arvestuses rohkem. Maksumaksjate arv on kasvanud rohkem kui prognoositud. Ka maamaksu laekub hästi. Tööjõukulude kasutamine on plaanitud ulatuses. Majandamiskulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, sest ilm oli külm ja elektri hind on tõusnud. Investeeringute kulud on väiksed, sest on ettevalmistusstaadium. Ülelaekuv tulumaks võimaldab sel aastal võtta vähem uut laenu.
Küsimusi ei olnud, võtsime info teadmiseks.
2. Rae valla 2017. majandusaasta aruande kinnitamine. Ettekandeid alustas pearaamatupidaja Anneli Viimsalu – tegevusaruanne, raamatupidamisaruanne, audiitori aruanne ja vallavalitsuse otsus. Valla bilansimaht (v a AS Elveso) on kasvanud 2013 aastal 42 mlj-lt 2017 a 74 mlj-ni.
Jätkas valla finantsjuht Tiit Keerme: elanike arv on kasvanud alates 2013 aastast (13,8 tuh) 2018 a kevadeks 18,3 tuh.-ni. Kasvab ka maksumaksjate arv, 2018 a “jõnks” ülespoole. Laste arv kasvab ja vanuserühmade kaupa liigub kasvu suunas. Ettekandja Mart Võrklaev – 2017 tuli juurde 1200 elaniku, rekord. Valla jaoks suur väljakutse, et tagada teenused. Mõned näited eelmisest aastast: Lagedi lasteaed, Vaida põhikooli II etapp, Jüri tervisekeskuse projekteerimistööd (lepinguni jõudsid 2018 kevadel), Noortekeskuste tegevuse laiendamine, Peetri-Tallinna lõigul valmis kergliiklustee.
Edasise osas tuleb jätkuvalt arvestada suure elanike kasvuga. Uued lasteaiad ehitamisel, samuti kool.
Kaasettekanded, haridus-ja kultuurikomisjon Kaarel Kais: 10.mail oli koosolek, kohal 13-st 8, ühehäälselt toetas kinnitamist.
Keskkonnakomisjon, aseesimees Meelis Rosenfeld – 9.mail arutasime, 7 poolt ja 1 erapooletu, otsust toetada kinnitamist. Soovitused – ehitamine võiks olla ökonoomsem.
Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Tõnis Kõiv – arutasime ühiselt eelarve-ja majanduskomisjoniga 10.mail. Meie komisjonist oli kohal 5 liiget. Kuulasime ettekandeid, küsisime ja saime vastuseid. Toimus lühike diskussioon, milles muuhulgas jõudsime järeldusele, et tegevusaruande tekst on subjektiivne, aga numbrid on objektiivsed. Seega võib täiesti vabalt olla numbritele erinevaid tõlgendusi. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjonile vallavalitsuse pakutud tõlgendus sobis ja seetõttu toetasime konsensuslikult kinnitamist volikogus.
Eelarve-ja majanduskomisjoni esimees Agu Laius – konsensuslik otsus kinnitada.
Revisjonikomisjoni aseesimees Indrek Uuemaa – revisjonikomisjon arutas ja langetas hääletamise tulemusel otsuse toetada majandusaasta aruande vastuvõtmist.
Küsimus – mida revisjonikomisjoni aseesimees majandusaasta aruandes ei näinud?
Vastus – aruannet valla arengukava ja eelarve täitmise kohta.
Läbirääkimised, Raivo Uukkivi – tegelikult oli ärakuulamised, sest midagi muuta ei saa peale vallavalitsuse kinnitamist. Eelarve-ja majanduskomisjoni arutelu ajal puudus revisjonikomisjoni aruanne paberil, kuvati seinal. Mõned erisused siiski leidsin, pigem on tegu hinnangutega tegevusaruande tekstile. Mõned ebatäpsused ka numbrites, revisjonikomisjon oleks tegelikult võinud ise need asjad avastada.
Tiit Keerme – subjektiivseid asju ei hakka ümber lükkama, aga seadus käseb majandusaasta aruandest anda ülevaade inimesele, kes raamatupidamisaruandest aru saab. Üksikute numbrite kontekstist väljarebimisest suurt tulu ei tõuse.
Võrklaev – 2014 toimus kohtumine Kalle Küttisega HTM-ist, et arutada gümnaasiumiharidust Rae vallas. 2015 a otsustas HTM hoo maha võtta, telliti Geomeedialt uuring. Sealt selgus, et Jüri on riigigümnaasiumi jaoks õige koht. 2016 suvi allkirjastasin minister Jürgen Ligiga koostööleppe Jürisse riigigümnaasiumi rajamiseks. Valitsus vahetus, haridusministriks sai Reps ja Jüri kippus riigigümnaasiumite rajamise plaanist välja jääma, raha oli äkki puudu. Tallinnasse on vaja mitu riigigümnaasiumi teha. Reps on mingeid märke näidanud, et äkki ikka leiab lahenduse.
Volikogu kinnitas 13 poolthäälega 2017 a majandusaasta aruande.
3. Rae Vallavolikogu 16.09.2014 määruse nr 11 „Rae valla eelarvest perede toetamise kord“ muutmine.
Ettekandja Jens Vendel – teisel lugemisel olev eelnõu. Koduse mudilase ja huvitegevuse maksmise tingimusi muudame. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjon tegi parandusettepaneku, mida vallavalitsus toetas.
Kaasettekandja Tõnis Kõiv: sotsiaal-ja tervihoiukomisjon arutas eelnõud 2.mail 2018 toimunud koosolekul, kohal oli 11 liiget. Parandusettepanekute tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Komisjoni liige Anna Õuekallas, kes ise koosolekust osa võtta ei saanud, saatis oma kirjalikud tähelepanekud ja üks neist alusel otsustas komisjoni teha muudatusettepaneku – pikendada huvitegevuse toetuse taotluse esitamise tähtaega 15 päeva võrra. Ehk siis jooksva kalendriaasta eest saab esitada taotlust mitte 31.detsembrini vaid järgmise aasta 15.jaanuarini. Hüvitatavad kulud peavad olema tehtud perioodil jaanuarist detsembrini. Komisjoni ettepanek volikogule on eelnõu vastu võtta.
Küsimus – taotluste esitamise tähtaeg on lähedal, mis saab?
Vastus – kahe tähtaja asemel on vaid üks tähtaeg, aasta lõpp.
Küsimus – kuidas planeeritakse inimesi informeerida?
Vastus – juba homme läheb teade välja, lisaks ka info, et toetuse määr on tõusnud 150-lt 180 euro peale.
Sõnavõtt Uukkivilt – koduse mudilase toetus on maksumaksja raha raiskamine.
Sõnavõtt Uuemaalt – ainuke asi, millest ma saan aru, et nüüd peab lapsevanem ootama järgmise aasta jaanuarini et raha saada.
Vastus Võrklaevalt – kahjuks ei ole te eelnõust aru saanud. Lapsevanema jaoks läheb menetlus kiiremaks, sest raha saab tagasi taotleda kohe kui piirmäär täitub. Ei pea ootama järgmise aasta jaanuarini. Raha liikumine muutub kiiremaks.
Volikogu toetas 15 poolthäälega vastuvõtmist.
4. Rae Vallavolikogu 18. jaanuari 2011 määruse nr 49 “Koolieelse eralasteasutuse toetamise kord“ muutmine. Ettekandja abivallavanem Jens Vendel: seadus nõuab lasteaiakohta, mida võib teatud vanuses asendada hoiukohaga. Toetuse saamiseks leevendame kahe lapsevanema nõuet, edaspidi saab toetust, kui vähemalt 1 lapsevanem on valla maksumaksja. Bürokraatia vähendamise eesmärgil ei pea lapsevanem esitama dokumente, mida vald saab ise kätte.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – komisjon arutas 10.mail ja toetas konsensuslikult.
Küsimus – kas kahe lapsevanema nõude kaotamine vähendab maksutulu?
Vastus – jah, võib vähendada, aga sellegipoolest on pakutav lahendus paindlik ja kokkuvõttes soodsam nii lapsele kui vallale.
Küsimus – kui palju käib meie lasteaedades lapsi, kelle üks lapsevanem ei ole valla elanik?
Vastus – neid andmeid vald ei kogu.
Volikogu toetas 18 poolthäälega vastuvõtmist.
5. Rae Vallavolikogu 17. jaanuari 2017 määruse nr 66 “Eraüldhariduskooli toetuse andmise kord“ muutmine. Ettekandja Jens Vendel: septembris 2018 on tegevust alustav esimene eraõiguslik põhikool – Lilleoru põhikool. Sügisel alustab seal liitklass (I-II klass) 10-12 lapsega. Kehtiva korra järgi toetame valda ümbritsevaid koole, aga mitte oma kooli.
Kaasettekanne Kaarel Kais: arutasime samal koosolekul. Tundub nagu põhimõtteline muudatus, suurt kulu ei kaasne, kõik olime poolt.
Küsimus – kas need 10 laste tulevad kõik Vaidast?
Vastus - ei, ikka laiem on huviliste ring. Tegemist on erilise kooliga.
Volikogu saalis tekitas elevust keegi Rita Triinu, kes oli kuidagi suutnud Volis.ee-sse siseneda ja soovis Rae vallavolikogu istungil sõna. Seda talle muidugi ei antud. Küll aga saadame infosüsteemi arendajale teate, et edaspidi selliseid asju ei juhtuks.
Volikogu toetas 17 häälega vastuvõtmist.
6. Teise kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolide tegevuskulude katmine. Ettekandja Jens Vendel: Jõelähtme vald võitis Riigikohtus naaberomavalitsusi vaidluses, kas nad peavad vabade koolikohtade olemasolul maksma naaberomavalitsustes koolis käivate laste koolikulusid. Samas märkis kohus, et vallad võivad omavahel kokku leppida koolituskulude tasumisel. Rae vallast õpib väljaspool valda sadu õpilasi ja see on mõistlik. Tallinnale maksame näiteks 22 000 eurot kuus koolituskulusid. Vallavalitsus on seisukohal, et mõistlik on hariduskulusid naaberomavalitsustele maksta.
Kaasettekanne Kaarel Kais – samal koosolekul arutasime. Ettekanne, küsimused, vastused. Ühehäälselt toetasime.
Kaasettekanne Agu Laius – arutasime eelarve-ja majanduskomisjonis. Toetame eelnõu vastuvõtmist.
Volikogu võttis 17 poolthäälega otsuse vastu.
7. Rae valla asutuse Järveküla Lasteaed asutamine. Ettekandja Mart Võrklaev: tegemist on uue asutusega. Vald kahte lasteaeda ehitab ja alati on laual kaks variant, kas lisada olemasolevale või luua uus. Kahte ehitame, ca 300 lapsele, optimaalne maht ühe asutuse jaoks. Üks lasteaed 180 kohta koos köögiga ja teine 120-kohaline ilma köögita. Seegi rääkis ühise juhtimise kasuks. Asuvad samuti lähestikku. Aruheina ja Assaku on samuti ühise juhtimise all. Ühe maja nimeks saab Järveküla lasteaed ning teise maja osas nimekonkurss.
Kaasettekanne Kaarel Kais: komisjon leidis ühehäälselt, et tuleb toetada vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – kas volikogu otsuse preambulis viidatud viide koolieelse lasteasutuse seadusele on korrektne?
Vastus – vajab kontrollimist.
Vaheaeg.
Uus sõnastus volikogu otsuse pealkirjas, preambulis ja punktis 1.
Küsimus – kas ka Uuesalu lasteaed liita mõne teisega?
Vastus – mõeldav ja kaalutav.
Volikogu võttis otsuse vastu 18 poolthäälega.
8. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord Rae vallas. Ettekandja Jens Vendel: II lugemisel oleva määruse eelnõuga. Sotsiaal-tervishoiukomisjon tegi parandusettepaneku, mida vallavalitsus toetas. Palume volikogul eelnõud toetada. Üks laps on kolmepoolsel hooldusel.
Kaasettekanne Tõnis Kõiv – komisjon arutas küsimust 2.mai koosolekul. Parandusettepanekuid ei laekunud. Ka selles punktis tegi koosolekul mitteosalenud Anna Õuekallas kirjaliku tähelepaneku, mille arutelu tulemusel otsustas komisjon teha parandusettepaneku eelnõu § 6 lõikesse 1. Uue sõnastuse kohaselt on selgemalt aru saada, et vallavalitsus lähtub teenuseosutaja valikul lapse heaolust ja põhjendab oma valikut. Komisjoni ettepanek eelnõu vastu võtta.
Volikogu võttis 18 poolthäälega otsuse vastu.
9. Rae valla sportlaste ja võistkondade tunnustamine rahaliste kingitustega. Ettekandja Jens Vendel – 2005 aastast toetuse eraldamise korraga antud vallavalitsusele ülesanne. Seaduse järgi volikogu ainupädevus. Eelnõuga sätestame toetuste piirmäärad. Toetust plaanis maksta 1x aastas. Kriteeriumid vaja täpsemaks seada. Ettepanek suunata II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 30.mai 12.00.
Kaasettekanne Kaarel Kais – samal koosolekul arutasime, kui seni on olnud, võiks jääda. Samas aga eelnõu veel päris valmis ei ole. Vaja veel tööd teha.
Küsimus – miks on eelnõus sõna “kingitus”?
Vastus – maksunduslik valik.
Küsimus – mis need alad on, kus harrastajaid väga vähe on?
Vastus – neid alasid on tegelikult palju, eks igaüks ise mõtleb.
Küsimus – kui suured on toetused praegu?
Vastus – aastaeelarve on paarkümmend tuhat.
Küsimus – palju on sportlasi kokku, kes võistlevad?
Vastus – neid andmeid ei ole käepärast, saab volikokku või komisjoni kaasa võtta.
Sõnavõtt Aivo Hommik – kergejõustikus korraldatakse näiteks kahed meistrivõistlused. Ühel ala osaleb kaks võistlejat, ja üks neist on alati teine. Nüüd saame hakata toetust maksma neile.
Saatsime II lugemisele, aga arvestades volinike reaktsioone siis siit tuleb veel hulganisti lugemisi.
10. Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni aktist kontrolliküsimuse „Toetused kolmandale sektorile aastal 2017“ teostatud kontrollimise kohta. Ettekandja aseesimees Indrek Uuemaa – mõnikord on vallavolikogu liige Indrek Varik väga täpne ja jälgib valla põhimäärust, teinekord jälle mitte. Käesolev akt ei ole hea, seda ei ole ettekandja arvates volikokku toodud viisil nagu peaks. Akt ei ole küps volikogus hääletamiseks, vastuvõtmiseks. Revisjonikomisjonis ei olnud vallavalitsuse seisukohta. Kolm valla asutuse juhti on esitanud seletuskirja komisjonile, aga peaks esitama kas vallavanem või vähemalt abivallavanem. Muutmist vajab toetamise määrus. Teen ettepaneku saata komisjoni tagasi, et arutada uuesti.
Küsimus – milline on komisjoni seisukoht eelnõu kohta?
Vastus - komisjon ei saanudki oma seisukohta esitada, sest vallavalitsuse seisukohta ei esitatud.
Küsimus – kuulasin komisjoni ettekandjat ja ei saanud midagi aru? Kuidas sa need puudused tuvastasid?
Vastus – lugesin valla põhimäärust. Osalesin koosolekul.
Küsimus – kes on eelnõu volikogule esitanud ja mis ettepanekuga?
Vastus – eelnõu esitas revisjonikomisjon, arutades eelnevalt kahel korral (aprillis ja mais) akti üle, kuulanud ära kaks määratud kontrollijat ja nende aruanded. Volikogul on vabadus otsustada. Kolme toetusi saanud isiku kohta tehti eraldi uurimine, tulemused esitati komisjonile ning sealt eelnõu tuleneski.
Küsimus – kirik on alati taotluse esitanud, kas seekord ei olnud?
Vastus – jah, 2017 a kohta ei olnud.
Küsimus – kas kriitiliselt esinev aseesimees on esitanud kirjalikult oma arvamuse eelnõu juurde?
Vastus – valla põhimäärus ei näe ette, et komisjoni liige peaks esitama täiendavaid dokumente. Ei ole esitanud.
Küsimus – kuidas sai võimalikuks, et ettekande teeb isik, kes ei ole kontrolliga seotud?
Vastus – komisjoni aseesimees asendab esimeest valla põhimääruse kohaselt. Aseesimees viibis nendel koosolekutel kohal, kus akti arutati. Järelikult peab olema kursis.
Volikogu katkestas eelnõu arutelu, küsimuse arutelu jätkub järgmisel istungil.
11. Rae Vallavolikogu 07. novembri 2017 otsuse nr 18 „Volikogu alatise majandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine. Ettekandja Agu Laius: eelarve-ja majanduskomisjoni liige Krister Parbo on esitanud palve komisjonist tagasiastumiseks ja esitas asemele Marina Klauson. Volinik Uukkivi esitas ettepaneku kandidaadiks Margus Valgma. Sotside kohaliku organisatsiooni ettepanek on toetada Klausonit.
Uukkivi – sotsid ei tähenda midagi, Valgma on volikogu liige ja soovib komisjoni.
Laius – komisjoni esimehena pean täitma seadust, mis nõuab valimistel osalenud poliitiliste jõudude esinduse proportsionaalset esindatust komisjonis. Arutage veel.
Volikogu katkestas lugemise.
Istung lõppes 21.20.