Krimmile võib järgneda Donetsk
Tõnis Kõiv • October 14, 2014
Krimmile võib järgneda Donetsk
Vene riigiduuma saadikute arvamusavaldused Saksamaa initsiatiivil toimunud kohtumisel ei anna kahjuks põhjust loota sõjalise sekkumise lõpetamisele ja rahvusvahelise õiguse järgimisele Ukraina suhtes...
Kõigepealt tuleb tunnustada Saksa poliitikute (nii Norbert Lammert kui Angela Merkel jt) püüdlusi hoida vaatamata suurtele erimeelsustele kontakte Vene poliitikutega. Kui enam rääkida ei suudeta, jäävad alles ainult väga halvad valikud.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei saa Euroopas olla mingeid mõjusfääre ehk ühelgi riigil ei ole õigust sekkuda teise riigi siseasjadesse. Sellegipoolest räägib Vene pool oma olematust „õigusest“ Ukraina suhtes, millel ei ole ega saagi olla mitte mingisugust seaduslikku alust.
Hääletamine IPU-s toimub suuliselt ehk läbi mikrofoni tuleb öelda oma eelistused. E-hääletust ei ole.
Kuigi lõviosa kohtumisel osalenud riikide esindajatest tunnustasid Ukraina suveräänsust, tähtsustasid 26.oktoobri parlamendivalimisi ja rõhutasid sõjalise tegevuse lõpetamise olulisust siis Venemaa on kardinaalselt teisel seisukohal. Neile ei valmistanud mingit raskust nimetada järjest Krimmi, Donetskit ja Kosovod, pidada neid võrreldavaks ja nõuda neile ühetaolist kohtlemist.
Seega ei saa välistada Venemaa plaani rikkuda järjekordselt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning korraldada Donetskis samalaadne referendumi farss kui Krimmis toimus. Vaba ja demokraatlik maailm ei saa mitte kuidagi aktsepteerida arvamusavaldust, mida inimestelt küsitakse sõjaolukorras, ebaseaduslike relvarühmituste liikmete viibimisel valimisjaoskondade ümber ja sees nagu me Krimmis nägime.
Saksa Bundestagi spiiker Norbert Lammerti kutsel Genfis IPU 131. Pea-assamblee ajal toimunud kohtumisel osalesid lisaks Ukraina ja Venemaa esindajatele ka Poola, Balti riikide, Georgia ja Valgevene parlamentide esindajad.
