Koalitsioonilepe sündimas

Möödunud nädalal tegi Reformierakonna Järvamaa juhatus kokkuvõtteid toimunud valimistest, koalitsooniläbirääkimised riigis kulgevad tempokalt ning Paides toimus rahumeelne linnapeavahetus. Reformierakond võitis valimised Riigis tervikuna oli selge Riigikogu valimiste võitja Reformierakond, Ida-Virumaa ja Tallinna toel suutis teisele kohale tulla Keskerakond, IRL tuli kolmandaks ja sotsid jäid neljandaks. Ainult Järva-ja Viljandimaal suutsid sotsid koguda 11219 häält Reformierakonna 11094 vastu ehk võita. Vahe ainult 125 häält ja ülekaal tulid täpsemalt vaadatuna Järvamaalt. Ei ole ka midagi imestada kui telerist ja raadiost tuli enne valimisi lakkamatult Sven Mikseri näo ja häälega reklaame. Seega odavalt need hääled just ei tulnud. Kolmanda tulemuse valimisringkonnas saavutas IRL kogudes 9413 häält ja neljandaks kukkus Keskerakond 5480 häälega. Meie valimisringkonnas oligi kõige suurem kaotaja Keskerakond, kellelt sotsid palju valijaid üle lõid. Reformierakond, IRL säilitasid ja parandasid oma positsioone. E-hääletus on populaarne Järva-ja Viljandimaal kasutas 22,5 protsenti hääletanutest elektroonilist võimalust, kokku 9227 inimest. Kasv on märkimisväärne. Näiteks Reformierakond sai 2007 a parlamendivalimistel 577 e-häält, aga nüüdsetel juba 5,2 korda rohkem ehk 2998 e-häält. Sotsidel oli e-hääli 2646, IRL-il 2320 ja Keskerakonnal 557. Uued saadikud Kindel on see, et Järvamaaga seotud saadikutest on uude Riigikogu koosseisu valitud Kaia Iva, Sven Mikser ja Tõnis Kõiv. Lahkuvas koosseisus oli Järvamaaga seotud saadikuid rohkem, seega nüüd on tööd rohkem. Meil Kaia Ivaga kui koalitsioonipartneritest erakonna liikmetel on niikuinii olnud pidevalt käed-jalad tööd täis seoses Järvamaa teemadega. Loodan nüüd Mikseri lisandumist, kuigi pessimistide arvates ei ole tal seni olnud aega Järvamaa jaoks ega ilmselt saa ka edaspidi olema. Saame näha. Koalitsiooniläbirääkimistest Reformierakonna ja IRL-i vahelised läbirääkimised koalitsioonilepingu sõlmimise üle toimuvad sõbralikus ja konstruktiivses õhkkonnas. Kuna on üldteada, et mida põhjalikumalt on läbi räägitud ja kokku lepitud enne lepingu sõlmimist, seda lihtsam on pärast mõlemal poolel lepingut täita. Õnneks annavad „tublid vaidlustajad“ lisaaega ja seega on täiesti reaalne, et uue nädala lõpuks on lepe koos. Vaatasime Reformierakonna juhatuses lepingu projekti üle. Kuigi märkusi jagus, oli kokkuvõttes tegu siiski juba päris hea leppe projektiga (läbirääkimised ei ole veel lõppenud, mõned osad leppes veel puudu jne). Aga ärme ruttame sündmuste kulust ette. Paide asjadest Paide sai uue linnapea, aga nagu väga ilmekalt näitas Järva Teataja karikatuur – ega midagi see vahetus Paide juhtimises ei muuda.  Jätkub keskerakondliku poliitika ajamine. Meeldetuletus Kaido Ivaski tulekust poliitikasse. 1999 a valimiste järgselt moodustati Paide linnas võimuliit Reformierakonna (7 kohta volikogus), Realistid (3 kohta) ja Tegutsevad Optimistid (1 koht ehk Jaan Kundla) baasil. Ära oli valitud volikogu esimees (reformikas Andres Taimla), aseesimees (Realist Andres Jalak) ning vaidlusi ei olnud linnapea isiku üle (selleks pidin teiseks perioodiks saama mina). Kuna aga ühehääleline enamus volikogus oleks pika-ajalise valitsemise juures keeruline olnud, opositsiooni jäänud Keskerakonda juhtis noorpoliitik Sven Mikser, soovisime laiendada kandepinda. Nii sündis ettepanek Isamaaliidule (3 kohta volikogus) ja valimisliidule Jalad Maas (1 koht volikogus). Pakkusin koalitsiooniläbirääkimistel välja, et Isamaaliit võiks saada nn kõva poole abilinnapea ja kandidaadiks võiks olla tollal ehitusfirmas Arte töötanud Kaido Ivask (osales ka volikogu valimistel, aga ei osutunud valituks). Isamaalased olid nõus ja juba samal õhtul rääkis sellest ka kohalik raadio. Ivask viskas veel pea paar aastat nalja, et tema kuulis esmakordselt oma abilinnapeaks saamisest raadiost ehk minu suust. Kui juba meenutamiseks läks siis järgmisena tasub meelde tuletada võimuliidu lõhkimineku lugu 2001 aastal. Jaan Kundla arvates ei olnud võimuliit täitnud talle lubatut ning visa nagu ta on, suutis ta endaga koos võimuliidust lahkuma meelitada veel ka Isamaaliidu ja Jalad Maas esindaja. Nii tekkis poolteist aastat enne 2002 valimisi olukord, kus Paides oli võimul vähemusvalitsus. Koalitsoonis oli 10 saadikut, opositsioonis oli 10 saadikut ning 1 saadik oli n ö vahepeal. Rein Zeemann oli selle lugupeetud voliniku nimi, kes aitas linna arengule niipalju kaasa, et saime vähemusvalitsusena siiski kõik olulised otsused vastu võtta. Nalja sai muidugi ka. Isamaliit läks volikogus opositsiooni, aga nad arvasid naiivselt, et nende poliitiline abilinnapea võiks ametisse edasi jääda. Riigi tasemel sellist naiivsust ei kohta, kui viimati sotsid läksid Riigikogus opositsooni, ei saanud ka Padar, Palo ega Pihl valitsuses jätkata. Demokraatia aabitsatõed. Paides läks 2001 aastal minu mäletamist mööda ikka paar kuud ära, üsna vastikut kuud, et demokraatia põhimõtted jõuaks Isamaaliiduni ja nende toetuseta jäänud abilinnapea lahkuks valitsusest. Huvitav on nüüd, kümme aastat hiljem vaadata, kas teadmine demokraatia algtõdedest ja poliitilisest kultuurist on olemas ja kolmas seni täitmata abilinnapea koht täidetakse keskerakondlasega. Nimedest juba räägitakse… Igal juhul soovin vähe, aga siiski uuenenud Paide võimukoalitsioonile edu. Püüdke anda oma parim, sest paidelased ei vääri vähemat.