Keskerakond neelab Rahvaliidu alla?!
Tõnis Kõiv • July 16, 2006
Keskerakond neelab Rahvaliidu alla?!
Keskerakond neelab Rahvaliidu alla
Keskerakond on oma loomisest saati väiksemaid erakondi endasse imenud. Karu kõhtu läksid nii Ettevõtjate Erakond, omaaegsed rohelised, Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond, mitmed vene rühmitused, kui ka viimati näiteks suurearvuline Pensionäride Erakond. Sel teel on hõlmatud uusi väiksemaid valijarühmi ja vähendatud konkurentide arvu oma häältesektoris. Tõele au andes tuleb märkida, et eks ole Keskerakonnast lahku ka löödud, aga midagi püsivat pole sellest sündinud. Aga nüüd ei ole isegi vaja selgeltnägija olla, et aru saada - Keskerakonna järgmiseks suuremaks sihiks on liita endaga Rahvaliit.
Rahvaliidu esimees on selle strateegilise eesmärgi teostumise nüüd Keskerakonna jaoks lihtsaks teinud, pannes sisuliselt ise Rüütli jätkamise nimel Rahvaliidu müüki.
Tema palvekirjas Savisaarele „teeb Rahvaliit Keskerakonnale ettepaneku alustada kõnelusi presidendivalimisteks ühise strateegia ja taktika kavandamiseks, mis looks hea aluse jätkuvale koostööle pärast 2007. aasta parlamendivalimisi”.
Et Rahvaliidul on oma presidendikandidaadi toetuseks hääli tarvis, on selgemast selgem. Ent vaatame lähemalt selle ettepaneku teist poolt, kus kirjas ettepanek luua juba enne valimisi Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon. Sisuliselt tähendab see ju seda, et järgmistel Riigikogu valimistel kandideerib üks partei vähem. Nii pole neil valijatel, kellele sümpatiseerib kas Keskerakond või Rahvaliit, enam vaja valimiskasti juures pead murda, kumma poolt siis hääl anda. Vahet pole, tegu on ju sisuliselt ühe ja sama erakonnaga. Piisab, kui annad hääle Keskerakonnale, nii oled juba toetanud ka Rahvaliitu. Sest pärast valimisi tehakse kõike koos ja hääl jääb nö peresse. Kui aga Keskerakond meeldib, aga ei meeldi Savisaare liigne venesõbralikkus – võid jälle rahulikult hääletada Rahvaliidu poolt. Tegemist saab olema sisuliselt valimisliidu ehk ühendatud anumatega.
Reiljan andis end Savisaare meelevalda
Alati on ilusa asja juures ka omad konksud. Selline ühendatud anumate olukord sobiks eesseisvatel valimistel Reiljani Rahvaliidule kindlasti rohkem kui Keskerakonnale. Hääled sisulise valimisliidu moodustanud erakondade vahel ühtlustuvad ikka samamoodi kui anumates vedelik – kõrgem ja madalam muutuvad üheks keskmiseks tasemeks. Täna on Keskerakonna toetus selgelt kõrgem, mistõttu just teda ähvardab häälte äravool Rahvaliidule. See tõenäosus on seda suurem, et kui tehing teoks saab, on just Rahvaliit (ja mitte musta töö tegija Keskerakond) viieks aastaks taas tähtis „presidendipartei”.
Oleks naiivne arvata, et Keskerakonnas seda rehkendust ei mõistetaks. Seepärast pole kahtlustki, mida küsib Savisaar Reiljanilt Rüütli toetamise eest vastutasuks. Mitte peaministriportfelli ja lõtva lubadust teha koalitsioon, millega Reiljan üritab Keskerakonnal veel enne kevadet kaks nahka üle kõrvade tõmmata (võtta nii president kui valimistel hääled), vaid tegelikku parteide liitmist ja endale selle gigantse ühendpartei juhi kohta.
Miks peakski Savisaar leppima vähemaga?
Seepärast võib olla päris kindel, et kui kokkulepe Rüütli toetamiseks kahe partei vahel sünnib, on sündinud ka leping uue partei – Keskerakonna ja Rahva Liidu – moodustamiseks.
Kas ka kirja kirjutajad nii mõtlesid või soovisid, mine võta kinni?! Aga välja paistab see küll nii, et Villu Reiljan pani Edgarile saadetud härda palvekirjaga Rahvaliidu müüki. Sellest lõksust pääsemiseks on Reiljanil ainult üks tee – lunastada 2001. aasta presidendivalimistel „Estonia” kontserdisaalis Keskerakonnale häälte eest antud lubadused. Maksta vana võlg – loobuda Rüütlist ja toetada presidendiks Savisaart ennast.
Tõnis Kõiv
RK liige
Reformierakond
Postitatud 17.juulil 2006
Avaldatud: Postimees Online, 17.juuli 2006, Järva Teataja, 25.juuli 2006;
Keskerakond on oma loomisest saati väiksemaid erakondi endasse imenud. Karu kõhtu läksid nii Ettevõtjate Erakond, omaaegsed rohelised, Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond, mitmed vene rühmitused, kui ka viimati näiteks suurearvuline Pensionäride Erakond. Sel teel on hõlmatud uusi väiksemaid valijarühmi ja vähendatud konkurentide arvu oma häältesektoris. Tõele au andes tuleb märkida, et eks ole Keskerakonnast lahku ka löödud, aga midagi püsivat pole sellest sündinud. Aga nüüd ei ole isegi vaja selgeltnägija olla, et aru saada - Keskerakonna järgmiseks suuremaks sihiks on liita endaga Rahvaliit.
Rahvaliidu esimees on selle strateegilise eesmärgi teostumise nüüd Keskerakonna jaoks lihtsaks teinud, pannes sisuliselt ise Rüütli jätkamise nimel Rahvaliidu müüki.
Tema palvekirjas Savisaarele „teeb Rahvaliit Keskerakonnale ettepaneku alustada kõnelusi presidendivalimisteks ühise strateegia ja taktika kavandamiseks, mis looks hea aluse jätkuvale koostööle pärast 2007. aasta parlamendivalimisi”.
Et Rahvaliidul on oma presidendikandidaadi toetuseks hääli tarvis, on selgemast selgem. Ent vaatame lähemalt selle ettepaneku teist poolt, kus kirjas ettepanek luua juba enne valimisi Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon. Sisuliselt tähendab see ju seda, et järgmistel Riigikogu valimistel kandideerib üks partei vähem. Nii pole neil valijatel, kellele sümpatiseerib kas Keskerakond või Rahvaliit, enam vaja valimiskasti juures pead murda, kumma poolt siis hääl anda. Vahet pole, tegu on ju sisuliselt ühe ja sama erakonnaga. Piisab, kui annad hääle Keskerakonnale, nii oled juba toetanud ka Rahvaliitu. Sest pärast valimisi tehakse kõike koos ja hääl jääb nö peresse. Kui aga Keskerakond meeldib, aga ei meeldi Savisaare liigne venesõbralikkus – võid jälle rahulikult hääletada Rahvaliidu poolt. Tegemist saab olema sisuliselt valimisliidu ehk ühendatud anumatega.
Reiljan andis end Savisaare meelevalda
Alati on ilusa asja juures ka omad konksud. Selline ühendatud anumate olukord sobiks eesseisvatel valimistel Reiljani Rahvaliidule kindlasti rohkem kui Keskerakonnale. Hääled sisulise valimisliidu moodustanud erakondade vahel ühtlustuvad ikka samamoodi kui anumates vedelik – kõrgem ja madalam muutuvad üheks keskmiseks tasemeks. Täna on Keskerakonna toetus selgelt kõrgem, mistõttu just teda ähvardab häälte äravool Rahvaliidule. See tõenäosus on seda suurem, et kui tehing teoks saab, on just Rahvaliit (ja mitte musta töö tegija Keskerakond) viieks aastaks taas tähtis „presidendipartei”.
Oleks naiivne arvata, et Keskerakonnas seda rehkendust ei mõistetaks. Seepärast pole kahtlustki, mida küsib Savisaar Reiljanilt Rüütli toetamise eest vastutasuks. Mitte peaministriportfelli ja lõtva lubadust teha koalitsioon, millega Reiljan üritab Keskerakonnal veel enne kevadet kaks nahka üle kõrvade tõmmata (võtta nii president kui valimistel hääled), vaid tegelikku parteide liitmist ja endale selle gigantse ühendpartei juhi kohta.
Miks peakski Savisaar leppima vähemaga?
Seepärast võib olla päris kindel, et kui kokkulepe Rüütli toetamiseks kahe partei vahel sünnib, on sündinud ka leping uue partei – Keskerakonna ja Rahva Liidu – moodustamiseks.
Kas ka kirja kirjutajad nii mõtlesid või soovisid, mine võta kinni?! Aga välja paistab see küll nii, et Villu Reiljan pani Edgarile saadetud härda palvekirjaga Rahvaliidu müüki. Sellest lõksust pääsemiseks on Reiljanil ainult üks tee – lunastada 2001. aasta presidendivalimistel „Estonia” kontserdisaalis Keskerakonnale häälte eest antud lubadused. Maksta vana võlg – loobuda Rüütlist ja toetada presidendiks Savisaart ennast.
Tõnis Kõiv
RK liige
Reformierakond
Postitatud 17.juulil 2006
Avaldatud: Postimees Online, 17.juuli 2006, Järva Teataja, 25.juuli 2006;