Kes kandideerib Toomas H Ilvese vastu?

Laupäeval lisandus Reformierakonna ja sotside rivvi ka IRL, otsustades toetada praeguse presidendi Toomas H.Ilvese jätkamist uuel ametiajal. Nüüd on kolm parlamendierakonda ühel meelel ja Riigikogu suudab käituda Põhiseaduse sätete kohaselt ehk valida presidendi ära. Varuvarianti ehk valijameeste kogu seekord ilmselt vaja ei lähe. Mis valikud on Keskerakonnale jäänud?! Edgar Savisaar vastaskandidaadiks?! Selge, et Keskerakond Ilvest ei toeta. Savisaar mäletab hästi Ilvese hukkamõistvaid sõnu Venemaalt pärit raha kasutamise kohta. Parlamendierakond ei saa kindlasti omale lubada seisukoha puudumist järgmise presidendi osas ja seega on oodata Keskerakonna kandidaati. Kes see võiks küll olla?! Kui nüüd soovitada siis minu arvates võiks Edgar Savisaar ise lasta ennast presidendikandidaadiks nimetada. Tema vastastele paistab see muidugi mõeldamatu valikuna, aga pooldajatele sugugi mitte. „Savisaar presidendiks!“ hüüdlaused noorte kampaaniategijate (tüdrukute) suust kõlaks ju veenvalt, vähemalt mingile osale publikust. Peaministri kandidaat on Savisaar ju olnud juba päris mitmel korral, viimane aeg oleks ära proovida ka presidendikandidaadi roll. Savisaar saaks intrigeeriva võimaluse debattideks, saaks vastandada end Ilvesega, aga ka valitsusega, püüda Keskerakonna langevat trendi jälle ülespoole suunata. On ka võimalus, et Keskerakond pakub välja mõne erakonna staažika poliitiku. Aga keda Savisaar usaldaks ja kes veaks hapukurgihooajal kampaania välja?! Keegi Riigikogu fraktsioonist?! Ei usu. Kas 1996 a Valijameeste kogus väikseima toetuse saanud Siiri Oviir on nõus uuesti proovima?! Vaevalt. Alati on võimalus võtta inimene n ö kõrvalt, tuua mängu seni poliitikast kaugel olnud kandidaat. Kas on võimalik leida inimest, kes soovib tulla kandideerima keskerakonna kandidaadina presidendiks teades ette, et tõenäosus võita ei ole just suur. Kui isegi kandidaat leida siis kas sellest erakonnale kasu tõuseb!? Igal juhul väiksem kui Savisaare puhul. Keskerakonna toetajate jaoks aga tõstaks Savisaart uuele tasemele kasvõi juba seegi kui ta avalikult välja ütleb, et soovib riigi presidendiks saada. Muidu jääbki külge ainult regionaalselt suutliku poliitiku tiitel ja kahanev toetajaskond. Nii kui Keskerakond esitab Edgar Savisaare presidendikandidaadiks, on särtsu ja pinget terve suvi täis. Möödunud nädalast Teisipäeval selgitasin Riigikogu juhatusele ideed tutvustada maailma parlamentidele Eestis sündinud ja kasvanud koristustalgute ideed Teeme ära. Ingliskeelne versioonis „Let`s do it world“ on igati väärt värskendus tavapärasest väga üldistele teemadele pühendunud Parlamentidevahelise liidu tööle. Pärastlõunal osalesin tuumaenergia alasel seminaril, kus Soome tuumaregulatsiooni ja järelevalve asutus (STUK) staažikas juht Jukka Laaksonen selgitas üksikasjalikult lahti, kuidas nad asutuse üles on ehitanud. STUK allub sotsiaalministeeriumile, et oleks võimalikult neutraalne ja iseseisev. STUK-is on kokku ca 350 töötajat ning ainult kolmandiku (13,3 mlj eurot) oma eelarvest (kokku 38,2 mlj eurot) saavad nad riigilt. Ülejäänud teenivad erinevate teenuste, ekspertiiside müügist. STUK ei osale energiapoliitilistes aruteludes, nad ei populariseeri tuumaenergiat. Annavad avalikkusele üldinfot tuumaenergia kohta, samuti riskidest ja kuidas neist hoiduda. Soomelt on meil tuumaenergia vallas palju õppida. Kolmapäeval toimus esmakordselt parlamendi XII koosseisu palvushommikusöök. Riigikogu kohvikusse kogunes kümmekond saadikut. Arutasime üheskoos kas jätkame eelmises koosseisus alguse saanud tava kohtuda kord kuus ja vestelda kristlike väärtuste üle. Huvi on olemas ja jätkame. Keskpäeval oli suur rõõm tervitada Toompea lossi kolleeg Rein Aidma kutsel külastanud Narva eakaid. Minu kontakt piirilinna seenioritega sai alguse aastaid tagasi Albust, kuhu Järvamaa pensionäride koondis oli külla kutsunud sõsarklubi Narvast. Nüüdseks oleme kohtunud mitmeid kordi, nii Narvas kui Narva-Jõesuus, rääkimata Toompeast. Oli seegi kord tore taaskohtumine, kust ei puudunud ka murenoodid seoses üha kasvavate hindadega. Põhiline lohutus on, et kuna majandus kasvab siis kasvavad ka maksulaekumised ja 1.aprillist 2012 pension tõuseb. Seni tuleb aga tähelepanelikult ostukorvi jälgida, sooduspakkumisi kasutada. Veelgi tähtsam külaline saabus Riigikogu saali kella kahest, Saksa Liidupäeva president dr Norbert Lammert. 30 aastase parlamendikogemusega spiiker pidas sisuka kõne, kiites meie saavutusi ning tutvustades mõningaid Saksamaa seisukohti. Tund aega hiljem Eesti-Saksa sõprusrühma liikmetega kohtudes avanes võimalus mõningal teemal veelgi sügavamalt peatuda.  Näiteks e-demokraatial. Kui meie peame väga tähtsaks, et kõikvõimalikud elektroonilised kanalid on kodaniku ja avaliku võimu suhtluses kasutusel siis Saksamaa hoiab ettevaatlikumat joont. Nad ei kiirusta kõiki e-kanaleid kasutusele võtma, kaitstes niimoodi demokraatiat. Elektroonilist petitsioonile allkirjade kogumine on imelihtne, aga sakslaste jaoks on väärtuseks siiski paberile kirjutatud allkiri. Siis on inimesel tõsi taga ja püstitatud probleemiga tuleb tegeleda. E-keskkonnas toimuv protestimine ei ole samaväärne. Neljapäeval osalesin Türi kultuurimajas toimunud konverentsil „Elu võimalikkus südamaal“. Kuigi vastus pealkirjas püstitatud küsimusele oli ette teada ( jah, on võimalik, sest inimesed elavad ju), oli tegemist huvitava päevaga. Harivad ettekanded, parima praktika tutvustus, grupitööd jne. Reedel osalesin Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu koosolekul. Vabariigi Valitsus oli just eelmisel päeval kinnitanud RMK nõukogu koosseisu, uutest liikmetest on seal Jaanus Tamkivi, Liisa Pakosta, Indrek Raudne ja Andres Jalak. Nõukogu otsustas konsensuslikult määrata mind RMK auditikomitee juhiks. Auditikomitee ülesandeks on olla vahelüliks ettevõtte siseaudititalituse ja nõukogu vahel. Koostame siseauditite plaani, vaatame läbi tehtud auditid ning igal nõukogul annab auditikomitee juht ülevaate toimunust. Juhtisin auditikomiteed ka perioodil 2007-2011. Pühapäeval Türi Lillelaada melu. Hoolimata sellest, et oli laada viimane päev, jagus kauplejate vahele palju külastajaid. Hinnad olid all ja äri käis. Saime meiegi tomatitaimed kätte, varased, keskmised ja hilised. Müüja lubas, et hiliseid tomateid võib jõuludeni jaguda?! Kui rohelised oktoobris kappi panna siis lähevad paari kuuga punaseks… Meie pere on Joodi suvilas tomateid kasvatanud päris mitu aastat ja ei saa ka praegune erand olema. Pole midagi paremat oma kasvatatud tomatist. Pr Evelin Ilvese sõnadega: „poest juba mahlakat tomatit ei leia.“