Järveküla kooli turvalisus on garanteeritud
Tõnis Kõiv • May 17, 2016
Järveküla kooli turvalisus on garanteeritud
Rae vallavolikogu 17.mai 2016 istung algas vallavanem Mart Võrklaev'a ettekandega Järveküla ja Vaida kooli ehitustel kasutatud plokkide kvaliteedist ja koolide turvalisusest...
Vallavanem palus kohe volikogu alul sõna, sest koolide ehituskvaliteedi teema on kindlasti oluline kõigi volinike jaoks. Vallavalitsus oli Rae kivitehase kivide ebakvaliteetsuse probleemiga kursis ja tegeles lahendamisega juba enne kui teema üldse meedias kajastamist leidis. Järveküla kooli ehitaja Nordecon AS tuvastas Järveküla kooli objektil visuaalsed puudused plokkidel ning viis need kontrolliks riigilaborisse (AS Teede Tehnokeskus), kus selguski, et viidud plokkidest mitmed ei vastanud kehtestatud nõuetele.
Järveküla kooli ehitus 17.mail 2016
Vallavalitsus konsulteeris koheselt nii projekteerija, kui ka omanikujärelevalvega võimalike lahenduste osas ning täiendava kindluse saamiseks nähti ette ja teostati kogu müüritise täisbetoneerimine.
Lisaks on ehitaja Nordecon AS Rae vallale kinnitanud, et defektseid plokke ei ole kooli seinte ehitusel kasutatud. Täiendava kindluse saamiseks tegi kooli projekteerija Sweco Projekt AS betoonplokkidest kandeseinte kontrollarvutused ja on kinnitanud, et seinte kandevõime on igal juhul tagatud. Samasuguse kinnituse on andnud ka Järveküla kooli omanikujärelvalvet teostav AS Telora-E, et seinte kandevõime on piisav ja hoone turvalisus on tagatud.
Vallavalitsus teavitas kivide ebakvaliteetsuse probleemist ka Vaida kooli ehitajat Parmeron AS-i, kes samuti viis objektilt kivid katsetamisele AS Teede Tehnokeskuse laborisse. Ka Vaida kooli puhul otsustati koostöös projekteerija ja ehitusjärelevalvega läbi viia kogu müüritise täisbetoneerimine.
AS Nordecon ehitab Järveküla kooli
Hiljem on ehitaja selgitanud, et laborisse katsetustele viidud kivid olid objektil seisnud aluste peal, nende vanus vastavalt 10 ja 14 päeva ehk nende survetugevus ei pidanudki olema saavutanud deklareeritud tugevust. Tänaseks päevaks on Rae Kivitehase poolt Vaida objektile läinud toodang nõuetekohaselt katsetatud ning Tallinna Tehnikaülikooli katsetulemuste protokoll ehitajale ja vallavalitsusele edastatud. Protokollis on selgelt näha, et plokkide survetugevus ületab deklareeritud nõudeid ning tugevuse osas probleemi ei esine. Ühtlasi on Rae kivitehas esitanud kirjaliku kinnituse, et nende poolt Vaida Põhikooli objektile tarnitud materjal vastab igati esitatud nõuetele ning ehitaja Parmeron AS kinnitanud, et Vaida põhikooli ehitusel ebakvaliteetseid plokke tuvastatud ei ole. Vallavalitsuse jaoks on laste turvalisus prioriteet number üks ja selle arvelt mingeid järeleandmisi ei tehta.
Peatöövõtja, projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja fikseerimine
Jätkuvalt on reaalne plaan avada Järveküla kooli algklasside osa 1.septembril 2016 ja kogu koolimaja 23.oktoobril 2016 ning Vaida kooli juurde-ehitus 1.septembril 2016.
Seejärel järgnesid arupärimised, kõigepealt Uukkivi - esimene arupärimine, miks ja kuidas Nordlin Järveküla kooli ehitamisest loobus. Värskeid andmeid tahaks vallavalitsuselt. Teine arupärimine Rae Sõnumitest loetud suusamäe kohta. Idee on vana, juba 10 a tagasi tekkinud koos vormeliraja ehitamise plaaniga, mis masu tõttu aktuaalsuse kaotas. Nüüd soovib volinik teada suusamäe plaani üksikasju. Lisaks arupärimistele kaks pöördumist volinike poole. Kõigepealt volinike poolt otsustatud Harjumaa valdade ühisomandisse kuuluva kinnistu müügi osas, oleks saanud teha teistmoodi, paremini. Teise pöördumisega aga murdis Uukkivi lahtisest uksest sisse ehk väljendas muret ehituskivide kvaliteedi osas.
Seejärel Uuemaa sõnavõtt. Kõigepealt teavitas ta volikogu, et on saavutanud kohtult otsuse (tegelikult kompromissi) vaidluses vallaga tema vabastamise üle Vaida kooli direktori kohalt. Peab vallavanema tegevust õigusvastaseks ja arvab, et vallavanem peab vallavanemana jätkama ka peale valimisi, sest muidu ta kahjunõudest ei pääse. Uuemaa peab ka valla finantsjuhi Tiit Keerma vastutusala halvasti juhituks.
Teiseks rääkis Uuemaa sellest, et ta on tutvunud minu poolt revisjonikomisjonile üleantud materjaliga ning peab kahjuks tõdema, et see ei vasta täpselt valla põhimäärusele. Uuemaa andis istungil mulle üle ühe vanema Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni akti, tõestamaks, et ta oskab akte koostada küll (andis mulle Rae valla Spordikeskuse kontrollimise akti 2011/2012. Mina aga ootan jätkuvalt värsket akti).
Päevakorra kinnitamise juures uuris Uukkivi, et miks ei ole päevakorras revisjonikomisjoni esimehe tasu tõstmise eelnõud? Laius vastas, et vastutav komisjon ei ole eelnõud volikogule saatnud ja tema teada on komisjoni esimehel arutelu plaanis. Kaarel Kais tegi ettepaneku tõsta Rae valla noortevolikogu põhimääruse punkt ettepoole, kasvõi esimeseks, kuna tema komisjon oli vastutajaks, aga ta peab mõne tunni pärast lahkuma. Volinikud nõustusid Kaarli ettepanekuga.
1. Rae valla noortevolikogu põhimäärus.
Ettekandja Kaidi Kuhlap. Sügisel plaanis teha läbi Volise valimised ja juba valmistatakse ette ka teemasid, mida noortevolikogu võiks arutada. Tegemist on noorte endi initsiatiiviga. Kaarel Kaisi kaasettekanne – noorte suurem kaasamine on igati tervitatav, aitab muuhulgas parandada üldist poliitilist kultuuri. Komisjoni ettepanekud on küll juba sisse viidud, aga siiski teeme ettepaneku kaheks lugemiseks. Parandusettepanekute tähtajaks 26.mai kell 12.00.
Küsimused: Potter – noorte vanusepiirang võiks ikka täpsem olla, näiteks juhtorgani liikmeks ikka 13 a ei saa. Kuhlap – noori peaks ikka rohkem usaldama. Kais – noored ju ise valivad, aga kas nad ikka valivad 13 a esimeheks?! Arutelu koht. Potter – vallavolikogu istungid on lahtised, aga noortevolikogu kinnine. Kuhlap – võiksid ka lahtised olla. Uukkivi – põhiline, et praegused volinikud liiga ei sekkuks. Laius – tervitan noortevolikogu tekkimist ja olen kohtunud algatusrühmaga ning arvan, et võiksid ka teised volikogu liikmed kohtuda. Uukkivi – noorte huvi võib kergesti ka raugeda, sest vanuse kasvades huvid muutuvad. Palju neid huvilisi üldse on? Kõiv – minu arvates tuleb noortevolikogul päris volikogu poliitikutega just rohkem, mitte vähem koostööd teha. Teiseks tahaks näha ka keskkonna töörühma noortevolikogus. Kolmandaks ei pea õigeks umbusaldusmenetlust noortevolikogus, kus 1/3 volikogu liikmetest saab algatada volikogu liikme umbusaldamise. Sellel ei ole tegeliku eluga mingit pistmist, sest ühestki päris valitavast kogust ei saa kedagi umbusaldamisega tagasi kutsuda. Suunati II lugemisele.
2. Ülevaade AS Elveso tegevusest.
Ettekandja juhatuse liige Indrek Metusa ja kohal ka nõukogu esimees Indrek Varik. Ettekandest: Äriühing teenib kasumit, tööjõukulud on 2013 a tasemel. Investeerinud iseteeninduskeskkonda, kuhu kliente aina lisandub. Ebaseaduslikke tarbijaid otsime sihipäraselt, et asjad saaks korda. Kaughaldus lubab rikkeid leida ja kiiresti reageerida. Finantsvõimekus on hea, omafinantseeringud ÜVK projektide puhul oleme ilma laenuta finantseerinud. Laenujääk on praegu 3,9 mlj eurot. Vastused eelnevalt esitatud küsimustele:
1.Milline on sadevee-drenaazivee ärajuhtimise hind? Hind on kanalisatsiooni hinna sees. Komponenti mõõdetakse moel, et Elveso teatab Tallinna linnale müüdud vee koguse ja seda ületav reovee kogus on sadevesi ja Elveso maksab selle eest 50 % Tallinna Vee hinnast. Komponendi osakaal on 7,5 %. Kuldala pumpla elektrikulu tasutakse valla eelarvest.
2. ÜVEK seaduse kohane tegevusaruande avalikustamine äriühingu veebilehel on lahendatud nii, et tegevusaruanne on avaldatud majandusaasta aruande tegevusaruandes.
3. 2012-2015 kliendigruppide kohta andmed. Eraisikutest klientide mahud kasvavad, äriühingute puhul väike langus. Kokku siiski kasv.
4. Sadevee maht on aasta-aastalt vähenenud, 2104-15 väike kasv.
5. Lekete hulk ja osakaal. Raekülas ja Mõigu tehnopargis oli leke, vesi tuli maa peale, avastati, likvideeriti. Kodalas oli leke maa all ja seda otsiti koos Tallinna Vee spetsidega pea pool aastat. Kuldala kadu tõstis 2015 a kaoprotsendi 17 peale. Normaalne on alla kümne ja tavaliselt ongi 6-7 % ümber.
6.Künnapuu tee torustikuga liitunuid on täpselt 1, kuigi välja on ehitatud 16 liitumispunkti. Trass läks maksma ca 50 000.-
7. Investeeringud trassidesse vähenevad, sest enamuses investeerivad arendajad.
8. Kontoriremondi kirjeldus – soojustati, renoveeriti ja külmad laoruumid tehti koosolekuruumiks ja üheks töökabinetiks.
3. ülevaade Rae valla 2016 a eelarve täitmisest.
Ettekandja Tiit Keerma: kõik kontroll-organid on seni Rae valla rahandusseisu heaks hinnanud, seega ei ole mingit alust varasemalt kõlanud kriitikal (Uuemaa hinnangul).
Maksud laekuvad hästi, isegi maamaksu on natuke rohkem laekunud. Muud tulud samuti rohkem laekunud kui plaanitud. Kulud on kontrolli all. Investeerimiskulud langevad, sest vanadel laenulepingute kohaselt tuleb miinusesse kukkunud Euribor marginaalist maha arvestada. Uutes lepingutes võrdsustatakse miinuses Euribor nulliga.
Potter – küsimus vallavanemale, kas praakplokkidest tulenevate tööde eest võib tulla ehitajalt lisa-arve? Võrklaev – vald tellib kauba vastavalt projektile ja peame selle ka niimoodi saama. Kui on materjali tõrkeid siis neid meie ei ole tellinud ja me neid kulusid ei maksa.
4. Rae valla 2016 a II lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: eelarve täpsustamine tulenevalt põhiliselt riigilt saadavate sihtotstarbeliste eraldiste kajastamine eelarves. Eelarve põhitegevuse tulud kasvavad 343 571 euro võrra. Timuska kaasettekanne: nädal tagasi toimus komisjoni koosolek, kus osales üle poole liikmetest. Komisjon tegi mõned parandused, mis on ka eelnõusse sisse viidud. Komisjon tegi ettepaneku lisaeelarve I lugemisel vastu võtta, 7 oli poolt ja 1 jäi erapooletuks.
Uuemaa – sooviksin suurendada Jüri Spordikeskuse eelarvet ja küsin Timuska seisukohta? Timuska – seda me komisjonis ei arutanud, aga arvan, et järgmise aasta eelarve võtmes võib alati arutada. Hääletus: poolt 17, 1 erapooletu.
5. Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas. Ettekanne abivallavanem Jens Vendel: parandusi ei olnud, täiendasime komisjoni palvel eelnõu kehtetuks tunnistatavate aktidega. Kõiv: sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolek toimus 10.mail 2016 a, komisjoni tööst võtsid osa lisaks komisjoni esimehele Agu Laius, Kai Lasn, Kristo Priskus, Jaana Nirk, Iveta Vahter, Indrek Varik. Puudusid Anti-Pekka Mustonen, Raili Niinemäe, Gerly Nurms, Relika Vodja, Kristjan Vello, Helen Kübar.
Parandusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Komisjonis tegi vallavalitsuse poolse ettekande abivallavanem Jens Vendel, kellelt kuulsime põhiliselt ülevaadet vallavalitsuse tööst teenuse arendamisel. Näiteks sotsiaaltranspordist koostöös Harju MV ja naabervaldadega või koduhooldusteenusest. Täna tagab vald koduhooldusteenuse vaid alevikes, mitte kõigis valla külades. Osa koduhooldusteenusest on pakkumisel ka turutingimustel (näiteks toidu kojutoomine), kas aga abivajajad on suutelised ise tellima (tehniline võimekus, suutlikkus). Arutasime komisjonis, mis kõik koduhooldusteenuse sisse mahub ja kuidas oleks parim viis korraldada.
Komisjon vaidles mõnda aega ettepaneku üle täiendada § 4 lõiget 2 sõnaga isik, aga otsustas siiski mitte täiendada. Küll aga otsustas komisjon toetada komisjoni liikme Kai Lasn’a ettepanekut lisada eelnõu rakendussätetesse nende õigusaktide loetelu, mis käesoleva määrusega tuleb kehtetuks tunnistada. Volikogule esitatud eelnõusse ongi vallavalitsus lisanud kaks korda, mis käesoleva määruse jõustumisega kehtetuks muutuvad. Komisjon toetas üksmeelselt määruse II lugemisel vastuvõtmist.
Laius: millal vallavalitsuse poolt täiendavad korrad tulevad? Vendel: juba lähiajal. Laius: kas eraldi teavitus ka tuleb? Vendel: jah, tuleb. Hääletus: poolt 17, erapooletu 1.
6. Lasteaia ja lastehoiu tasude määrade ja maksmise korra muutmine. Vendel: muudatus, et soodustust on võimalik saada ainult Rae valla elanike registris olevatel inimestel. Eelarvemajanduskomisjoni ettepanek alandada toimetulekutoetuse piiri siis seda vallavalitsus ei toeta, sest see halvendaks olukorda. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku rakendada kahe lapsevanema nõuet. Vallavalitsus toetab.
Timuska – kahe vanema nõuet soovisime ja Uukkivi ettepanek oli mõtelda 1,5 koefitsiendi peale. Vallavalitsus koefitsienti juba kommenteeris, et kuna see halvendab lastevanemate olukorda siis ei toeta. Laius – leidsin tekstist paar täheviga, mis tuleks ära parandada. Uuemaa – olen arvamusel, et kui kasvõi ükski lapsevanem on Rae valla kodanik siis tuleks toetust maksta 50 %-liselt. Vendel – erandjuhtumina on neid võimalik käsitleda ja seda on ka alati tehtud. Hääletus: poolt 16, 1 erapooletu, 1 ei hääletanud.
7. Maa munitsipaliseerimine. Võrklaev: tegemist on transpordimaadega, plaanid on lisatud. Timuska: komisjon toetab. Hääletus: poolt 17, vastu, erapooletuid ei olnud.
8. Valla vara võõrandamine ja vara omandamine. Võrklaev: Vald müüb 213 m2 maad ja ostab 248 m2 sealsamas. Tulemusena saab tee sirgemaks. Tehingu hinnaks on maa maksustamishind.
Timuska: komisjon toetas otsuse vastuvõtmist 7 poolthäälega, üks oli vastu. Hääletus: poolt 13, vastu ei olnud kedagi, 1 erapooletu, 3 ei hääletanud.
9. Elveso põhikirja muutmine. Võrklaev: põhikirja on täiendatud elektri müügi tegevusalaga, vähendatud ka senist aktsiakapitali miinimumi 894 600-lt 511 200-ni ning samuti vastavalt maksimummäära.
Timuska – komisjon toetab otsuse eelnõud. Potter – miks juhatuse liikme tasustamise tingimused käsunduslepinguga, mitte töölepinguga? Võrklaev – see tuleneb ÄS-ist. Kõiv - kui paljud volinikud Elvesost elektrit ostavad? Vastuseks sain, et mõned, max ¼ kohalolijatest (mina ka täna ei osta, aga tulevikus kaalun kindlasti oma valla ettevõttelt elektri ostmist). Hääletus: poolt 15, 2 ei hääletanud.
10. Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024 korrigeerimise algatamine. Võrklaev: elu areneb vallas nii kiiresti, et on aeg korrigeerida arengukava ja kinnitada lähteülesanne.
Timuska: komisjoni arvates ei peaks kava kahel korral avalikult lugema ja soovis valmimist aasta lõpuks. Toetame.
Hääletus: poolt: 13. Volikogu lõppes kell 20.08.
Järveküla kooli ehitus 17.mail 2016
Vallavalitsus konsulteeris koheselt nii projekteerija, kui ka omanikujärelevalvega võimalike lahenduste osas ning täiendava kindluse saamiseks nähti ette ja teostati kogu müüritise täisbetoneerimine.
Lisaks on ehitaja Nordecon AS Rae vallale kinnitanud, et defektseid plokke ei ole kooli seinte ehitusel kasutatud. Täiendava kindluse saamiseks tegi kooli projekteerija Sweco Projekt AS betoonplokkidest kandeseinte kontrollarvutused ja on kinnitanud, et seinte kandevõime on igal juhul tagatud. Samasuguse kinnituse on andnud ka Järveküla kooli omanikujärelvalvet teostav AS Telora-E, et seinte kandevõime on piisav ja hoone turvalisus on tagatud.
Vallavalitsus teavitas kivide ebakvaliteetsuse probleemist ka Vaida kooli ehitajat Parmeron AS-i, kes samuti viis objektilt kivid katsetamisele AS Teede Tehnokeskuse laborisse. Ka Vaida kooli puhul otsustati koostöös projekteerija ja ehitusjärelevalvega läbi viia kogu müüritise täisbetoneerimine.
AS Nordecon ehitab Järveküla kooli
Hiljem on ehitaja selgitanud, et laborisse katsetustele viidud kivid olid objektil seisnud aluste peal, nende vanus vastavalt 10 ja 14 päeva ehk nende survetugevus ei pidanudki olema saavutanud deklareeritud tugevust. Tänaseks päevaks on Rae Kivitehase poolt Vaida objektile läinud toodang nõuetekohaselt katsetatud ning Tallinna Tehnikaülikooli katsetulemuste protokoll ehitajale ja vallavalitsusele edastatud. Protokollis on selgelt näha, et plokkide survetugevus ületab deklareeritud nõudeid ning tugevuse osas probleemi ei esine. Ühtlasi on Rae kivitehas esitanud kirjaliku kinnituse, et nende poolt Vaida Põhikooli objektile tarnitud materjal vastab igati esitatud nõuetele ning ehitaja Parmeron AS kinnitanud, et Vaida põhikooli ehitusel ebakvaliteetseid plokke tuvastatud ei ole. Vallavalitsuse jaoks on laste turvalisus prioriteet number üks ja selle arvelt mingeid järeleandmisi ei tehta.
Peatöövõtja, projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja fikseerimine
Jätkuvalt on reaalne plaan avada Järveküla kooli algklasside osa 1.septembril 2016 ja kogu koolimaja 23.oktoobril 2016 ning Vaida kooli juurde-ehitus 1.septembril 2016.
Seejärel järgnesid arupärimised, kõigepealt Uukkivi - esimene arupärimine, miks ja kuidas Nordlin Järveküla kooli ehitamisest loobus. Värskeid andmeid tahaks vallavalitsuselt. Teine arupärimine Rae Sõnumitest loetud suusamäe kohta. Idee on vana, juba 10 a tagasi tekkinud koos vormeliraja ehitamise plaaniga, mis masu tõttu aktuaalsuse kaotas. Nüüd soovib volinik teada suusamäe plaani üksikasju. Lisaks arupärimistele kaks pöördumist volinike poole. Kõigepealt volinike poolt otsustatud Harjumaa valdade ühisomandisse kuuluva kinnistu müügi osas, oleks saanud teha teistmoodi, paremini. Teise pöördumisega aga murdis Uukkivi lahtisest uksest sisse ehk väljendas muret ehituskivide kvaliteedi osas.
Seejärel Uuemaa sõnavõtt. Kõigepealt teavitas ta volikogu, et on saavutanud kohtult otsuse (tegelikult kompromissi) vaidluses vallaga tema vabastamise üle Vaida kooli direktori kohalt. Peab vallavanema tegevust õigusvastaseks ja arvab, et vallavanem peab vallavanemana jätkama ka peale valimisi, sest muidu ta kahjunõudest ei pääse. Uuemaa peab ka valla finantsjuhi Tiit Keerma vastutusala halvasti juhituks.
Teiseks rääkis Uuemaa sellest, et ta on tutvunud minu poolt revisjonikomisjonile üleantud materjaliga ning peab kahjuks tõdema, et see ei vasta täpselt valla põhimäärusele. Uuemaa andis istungil mulle üle ühe vanema Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni akti, tõestamaks, et ta oskab akte koostada küll (andis mulle Rae valla Spordikeskuse kontrollimise akti 2011/2012. Mina aga ootan jätkuvalt värsket akti).
Päevakorra kinnitamise juures uuris Uukkivi, et miks ei ole päevakorras revisjonikomisjoni esimehe tasu tõstmise eelnõud? Laius vastas, et vastutav komisjon ei ole eelnõud volikogule saatnud ja tema teada on komisjoni esimehel arutelu plaanis. Kaarel Kais tegi ettepaneku tõsta Rae valla noortevolikogu põhimääruse punkt ettepoole, kasvõi esimeseks, kuna tema komisjon oli vastutajaks, aga ta peab mõne tunni pärast lahkuma. Volinikud nõustusid Kaarli ettepanekuga.
1. Rae valla noortevolikogu põhimäärus.
Ettekandja Kaidi Kuhlap. Sügisel plaanis teha läbi Volise valimised ja juba valmistatakse ette ka teemasid, mida noortevolikogu võiks arutada. Tegemist on noorte endi initsiatiiviga. Kaarel Kaisi kaasettekanne – noorte suurem kaasamine on igati tervitatav, aitab muuhulgas parandada üldist poliitilist kultuuri. Komisjoni ettepanekud on küll juba sisse viidud, aga siiski teeme ettepaneku kaheks lugemiseks. Parandusettepanekute tähtajaks 26.mai kell 12.00.
Küsimused: Potter – noorte vanusepiirang võiks ikka täpsem olla, näiteks juhtorgani liikmeks ikka 13 a ei saa. Kuhlap – noori peaks ikka rohkem usaldama. Kais – noored ju ise valivad, aga kas nad ikka valivad 13 a esimeheks?! Arutelu koht. Potter – vallavolikogu istungid on lahtised, aga noortevolikogu kinnine. Kuhlap – võiksid ka lahtised olla. Uukkivi – põhiline, et praegused volinikud liiga ei sekkuks. Laius – tervitan noortevolikogu tekkimist ja olen kohtunud algatusrühmaga ning arvan, et võiksid ka teised volikogu liikmed kohtuda. Uukkivi – noorte huvi võib kergesti ka raugeda, sest vanuse kasvades huvid muutuvad. Palju neid huvilisi üldse on? Kõiv – minu arvates tuleb noortevolikogul päris volikogu poliitikutega just rohkem, mitte vähem koostööd teha. Teiseks tahaks näha ka keskkonna töörühma noortevolikogus. Kolmandaks ei pea õigeks umbusaldusmenetlust noortevolikogus, kus 1/3 volikogu liikmetest saab algatada volikogu liikme umbusaldamise. Sellel ei ole tegeliku eluga mingit pistmist, sest ühestki päris valitavast kogust ei saa kedagi umbusaldamisega tagasi kutsuda. Suunati II lugemisele.
2. Ülevaade AS Elveso tegevusest.
Ettekandja juhatuse liige Indrek Metusa ja kohal ka nõukogu esimees Indrek Varik. Ettekandest: Äriühing teenib kasumit, tööjõukulud on 2013 a tasemel. Investeerinud iseteeninduskeskkonda, kuhu kliente aina lisandub. Ebaseaduslikke tarbijaid otsime sihipäraselt, et asjad saaks korda. Kaughaldus lubab rikkeid leida ja kiiresti reageerida. Finantsvõimekus on hea, omafinantseeringud ÜVK projektide puhul oleme ilma laenuta finantseerinud. Laenujääk on praegu 3,9 mlj eurot. Vastused eelnevalt esitatud küsimustele:
1.Milline on sadevee-drenaazivee ärajuhtimise hind? Hind on kanalisatsiooni hinna sees. Komponenti mõõdetakse moel, et Elveso teatab Tallinna linnale müüdud vee koguse ja seda ületav reovee kogus on sadevesi ja Elveso maksab selle eest 50 % Tallinna Vee hinnast. Komponendi osakaal on 7,5 %. Kuldala pumpla elektrikulu tasutakse valla eelarvest.
2. ÜVEK seaduse kohane tegevusaruande avalikustamine äriühingu veebilehel on lahendatud nii, et tegevusaruanne on avaldatud majandusaasta aruande tegevusaruandes.
3. 2012-2015 kliendigruppide kohta andmed. Eraisikutest klientide mahud kasvavad, äriühingute puhul väike langus. Kokku siiski kasv.
4. Sadevee maht on aasta-aastalt vähenenud, 2104-15 väike kasv.
5. Lekete hulk ja osakaal. Raekülas ja Mõigu tehnopargis oli leke, vesi tuli maa peale, avastati, likvideeriti. Kodalas oli leke maa all ja seda otsiti koos Tallinna Vee spetsidega pea pool aastat. Kuldala kadu tõstis 2015 a kaoprotsendi 17 peale. Normaalne on alla kümne ja tavaliselt ongi 6-7 % ümber.
6.Künnapuu tee torustikuga liitunuid on täpselt 1, kuigi välja on ehitatud 16 liitumispunkti. Trass läks maksma ca 50 000.-
7. Investeeringud trassidesse vähenevad, sest enamuses investeerivad arendajad.
8. Kontoriremondi kirjeldus – soojustati, renoveeriti ja külmad laoruumid tehti koosolekuruumiks ja üheks töökabinetiks.
3. ülevaade Rae valla 2016 a eelarve täitmisest.
Ettekandja Tiit Keerma: kõik kontroll-organid on seni Rae valla rahandusseisu heaks hinnanud, seega ei ole mingit alust varasemalt kõlanud kriitikal (Uuemaa hinnangul).
Maksud laekuvad hästi, isegi maamaksu on natuke rohkem laekunud. Muud tulud samuti rohkem laekunud kui plaanitud. Kulud on kontrolli all. Investeerimiskulud langevad, sest vanadel laenulepingute kohaselt tuleb miinusesse kukkunud Euribor marginaalist maha arvestada. Uutes lepingutes võrdsustatakse miinuses Euribor nulliga.
Potter – küsimus vallavanemale, kas praakplokkidest tulenevate tööde eest võib tulla ehitajalt lisa-arve? Võrklaev – vald tellib kauba vastavalt projektile ja peame selle ka niimoodi saama. Kui on materjali tõrkeid siis neid meie ei ole tellinud ja me neid kulusid ei maksa.
4. Rae valla 2016 a II lisaeelarve. Ettekandja Tiit Keerma: eelarve täpsustamine tulenevalt põhiliselt riigilt saadavate sihtotstarbeliste eraldiste kajastamine eelarves. Eelarve põhitegevuse tulud kasvavad 343 571 euro võrra. Timuska kaasettekanne: nädal tagasi toimus komisjoni koosolek, kus osales üle poole liikmetest. Komisjon tegi mõned parandused, mis on ka eelnõusse sisse viidud. Komisjon tegi ettepaneku lisaeelarve I lugemisel vastu võtta, 7 oli poolt ja 1 jäi erapooletuks.
Uuemaa – sooviksin suurendada Jüri Spordikeskuse eelarvet ja küsin Timuska seisukohta? Timuska – seda me komisjonis ei arutanud, aga arvan, et järgmise aasta eelarve võtmes võib alati arutada. Hääletus: poolt 17, 1 erapooletu.
5. Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas. Ettekanne abivallavanem Jens Vendel: parandusi ei olnud, täiendasime komisjoni palvel eelnõu kehtetuks tunnistatavate aktidega. Kõiv: sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolek toimus 10.mail 2016 a, komisjoni tööst võtsid osa lisaks komisjoni esimehele Agu Laius, Kai Lasn, Kristo Priskus, Jaana Nirk, Iveta Vahter, Indrek Varik. Puudusid Anti-Pekka Mustonen, Raili Niinemäe, Gerly Nurms, Relika Vodja, Kristjan Vello, Helen Kübar.
Parandusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Komisjonis tegi vallavalitsuse poolse ettekande abivallavanem Jens Vendel, kellelt kuulsime põhiliselt ülevaadet vallavalitsuse tööst teenuse arendamisel. Näiteks sotsiaaltranspordist koostöös Harju MV ja naabervaldadega või koduhooldusteenusest. Täna tagab vald koduhooldusteenuse vaid alevikes, mitte kõigis valla külades. Osa koduhooldusteenusest on pakkumisel ka turutingimustel (näiteks toidu kojutoomine), kas aga abivajajad on suutelised ise tellima (tehniline võimekus, suutlikkus). Arutasime komisjonis, mis kõik koduhooldusteenuse sisse mahub ja kuidas oleks parim viis korraldada.
Komisjon vaidles mõnda aega ettepaneku üle täiendada § 4 lõiget 2 sõnaga isik, aga otsustas siiski mitte täiendada. Küll aga otsustas komisjon toetada komisjoni liikme Kai Lasn’a ettepanekut lisada eelnõu rakendussätetesse nende õigusaktide loetelu, mis käesoleva määrusega tuleb kehtetuks tunnistada. Volikogule esitatud eelnõusse ongi vallavalitsus lisanud kaks korda, mis käesoleva määruse jõustumisega kehtetuks muutuvad. Komisjon toetas üksmeelselt määruse II lugemisel vastuvõtmist.
Laius: millal vallavalitsuse poolt täiendavad korrad tulevad? Vendel: juba lähiajal. Laius: kas eraldi teavitus ka tuleb? Vendel: jah, tuleb. Hääletus: poolt 17, erapooletu 1.
6. Lasteaia ja lastehoiu tasude määrade ja maksmise korra muutmine. Vendel: muudatus, et soodustust on võimalik saada ainult Rae valla elanike registris olevatel inimestel. Eelarvemajanduskomisjoni ettepanek alandada toimetulekutoetuse piiri siis seda vallavalitsus ei toeta, sest see halvendaks olukorda. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku rakendada kahe lapsevanema nõuet. Vallavalitsus toetab.
Timuska – kahe vanema nõuet soovisime ja Uukkivi ettepanek oli mõtelda 1,5 koefitsiendi peale. Vallavalitsus koefitsienti juba kommenteeris, et kuna see halvendab lastevanemate olukorda siis ei toeta. Laius – leidsin tekstist paar täheviga, mis tuleks ära parandada. Uuemaa – olen arvamusel, et kui kasvõi ükski lapsevanem on Rae valla kodanik siis tuleks toetust maksta 50 %-liselt. Vendel – erandjuhtumina on neid võimalik käsitleda ja seda on ka alati tehtud. Hääletus: poolt 16, 1 erapooletu, 1 ei hääletanud.
7. Maa munitsipaliseerimine. Võrklaev: tegemist on transpordimaadega, plaanid on lisatud. Timuska: komisjon toetab. Hääletus: poolt 17, vastu, erapooletuid ei olnud.
8. Valla vara võõrandamine ja vara omandamine. Võrklaev: Vald müüb 213 m2 maad ja ostab 248 m2 sealsamas. Tulemusena saab tee sirgemaks. Tehingu hinnaks on maa maksustamishind.
Timuska: komisjon toetas otsuse vastuvõtmist 7 poolthäälega, üks oli vastu. Hääletus: poolt 13, vastu ei olnud kedagi, 1 erapooletu, 3 ei hääletanud.
9. Elveso põhikirja muutmine. Võrklaev: põhikirja on täiendatud elektri müügi tegevusalaga, vähendatud ka senist aktsiakapitali miinimumi 894 600-lt 511 200-ni ning samuti vastavalt maksimummäära.
Timuska – komisjon toetab otsuse eelnõud. Potter – miks juhatuse liikme tasustamise tingimused käsunduslepinguga, mitte töölepinguga? Võrklaev – see tuleneb ÄS-ist. Kõiv - kui paljud volinikud Elvesost elektrit ostavad? Vastuseks sain, et mõned, max ¼ kohalolijatest (mina ka täna ei osta, aga tulevikus kaalun kindlasti oma valla ettevõttelt elektri ostmist). Hääletus: poolt 15, 2 ei hääletanud.
10. Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024 korrigeerimise algatamine. Võrklaev: elu areneb vallas nii kiiresti, et on aeg korrigeerida arengukava ja kinnitada lähteülesanne.
Timuska: komisjoni arvates ei peaks kava kahel korral avalikult lugema ja soovis valmimist aasta lõpuks. Toetame.
Hääletus: poolt: 13. Volikogu lõppes kell 20.08.