Järveküla kool tuleb

Järgnevalt stenogramm-tüüpi ülevaade Rae vallavolikogu 17.novembri 2015 istungist, kus muuhulgas loeti esmakordselt järgmise aasta eelarvet, otsustati muuta vallavanema autokasutust ja saadi palju infot Järveküla kooli ehitamise kohta… Volikogu algas kell 17.30. Kõigepealt õnnitles volikogu esimees oktoobrikuu sünnipäevalisi ehk Helen Kübar ja Tõnis Kõiv said lillekimbu, aitäh! Seejärel algas avatud mikrofon, kus tavapäraselt opositsionäärid sõna võtavad. Kõigepealt andiski volinik Parbo teada, et ABB tehas teeb inimesi häirivat müra ja palus vallavalitsusel teemaga tegeleda ning soovitas vajadusel minu kui Korrakaitseseaduse tundja käest nõu küsida. Teises sõnavõtus kurtis sama volinik, et tema eelnev arupärimine Rae huvialakooli kohta jäi vastuseta, aga ta tahaks ikka teada kui palju spordiosakonna tegevus maksma läheb? Seejärel anti sõna Uukkivile, kes teadaolevalt võtab igasugu kriitikameeleta vastu kõik vihjed ja vormistab need siis  arupärimisteks. Eks nii saab ka (opositsiooni) tööd teha. Seekord siis küsimused pindamistööde, bussipeatuse, riigihangete (sh Järveküla kool) kohta ning isegi klaveri ost pakkus huvi.  Viimane oli muidugi eriline "pärl", sellele andis valla finantsjuht eelarve punktis kohese vastuse. Samal ajal kui volikogus sõnu loobitakse, saab vaidluse üheks objektiks olnud väljak valmis. Ehitamine oli tagatud pangagarantiiga. Mõned teemad aga esitati ilma arupärimist esitamata, lihtsalt jutu vormis, mida põhimäärus lahkesti võimaldab. Näiteks miks ikka on vald vabastanud Peetrimetsa arendaja mänguväljaku rajamise kohustusest (vt pildiallkirja) jne. Revisjonikomisjoni esimees Indrek Uuemaa andis oma sõnavõtu järel volikogu esimehel üle 600 lk vahearuande tõestamaks, et komisjon ikka teeb tööd!!! (Paar nädalat hiljem selgus, et enamus sest paberikuhjast olid vallavalitsuse poolt saadetud digiallkirjastatud lepingute väljatrükid!!!) Teiseks tundis ta rõõmu, et on mõnel õhtul ja hommikul vallamaja ees Subaru autosid näinud ja kolmandaks tundis samuti huvi Rae huvialakooli spordiosakonna töö vastu. Et kas täiskasvanud treenijad ikka ise maksavad? Seekord otsest vihakõnet ei olnud, ilmselt mõjus pelg avalikkuse ette sattuda. Jah, siin keskkonnas on üle tuhande püsilugeja ning mõni neist võib ka ajakirjanik olla. Mõni minut enne kuut sai volikogu asuda päevakorra kallale:

1. Rae valla jäätmekava 2016-2020. Ettekandja keskkonnaspetsialist Birgit Parmas. Kodumajapidamised ja ettevõtted tekitasid Rae vallas  2014 a 65 939 tonni jäätmeid.  Vald tegi elektroonilise küsitluse, vastas 165 inimest. Suurjäätmete äraandmise võimalusest tuleb rohkem teavitada. Pakendikonteinerite avad on liiga väikesed, tasakaalu küsimus. Peetrisse jäätmejaama rajamise kaalumine. Järvekülla tuleb punkt, kuhu saab kogu aeg ära anda haljastusjäätmeid. Tõkkepuu avaneb tööajal helistades, videovalve salvestab autonumbri.  Jäätmekava avalik arutelu 16.12.2015 Rae vallamajas.

2. Vaida põhikooli rekonstrueerimisprojekti tutvustus abivallavanem Madis Sarik’ult. Plaanid sel aastal muutusid, selgus, et ei saa kohe ehitama hakata, vaid tuleb eelnevalt rek.projekt koostada. Plaane näidati seinal, et volikogu liikmed teaksid, mida järgmisel aastal ehitama hakatakse. Üldkasutuseks Vaida elanikele tuleb jõusaal. Volinik Uuemaale ei meeldi, et peale tema lahkumist koolijuhi kohalt on asjad liikuma hakanud. Volinikke huvitas veel klassikomplektide arv (13) ja valmimisaeg (2 etappi, esimene 2016, teine sõltub vajadusest ja eelarve võimalustest). Kaido Kivistik uuris, kas õppetöö on ka ehitamise ajal võimalik ja abivallavanem Sarik kinnitas, et on.
3. Järveküla kooli ehitusprojekti tutvustas abivallavanem Sarik. Järveküla kooli asukoht on Vana-Tartu mnt ja Reti tee ristis. Abivallavanem Madis Sarik tutvustab volikogule Järveküla kooli projekti Tuleb Põhjamaa tüüpi kool. Ehitatakse ka ujula koos imikute ujutamise võimalusega. Volinikud saavad detailse ülevaate uuest koolist korruste kaupa. Vallavalitsusel on soov lähipäevil allkirjastada ehitusleping Nordeconiga, et kool ehitada valmis detsembriks 2016. Küsisin, et kas õiguslikult on võimalik 1.sept.2016 avada kooli osaliselt? Sarik vastas, et jah, sellele on mõeldud, see on võimalik nii tehniliselt kui õiguslikult. Uuemaa - kuidas te ikka seda osalist avamist planeerite? Vendel- vara veel detailse varuplaani jaoks, võtame ikka samm-haaval. Potter – esimene pakkuja loobus, kas on võimalik vallal dikteerida, keda võib Nordecon allhankijaks võtta? Sarik – ei, seda ei saa dikteerida.
4. Rae vallavalitsuse ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinntamine 2016.aastal. Ettekanne abivallavanem Priit Põldmäe’lt. Ühe ametikoha puhul jaotatakse ülesandeid ümber ning luuakse uus ametikoht (keskkonnajärelevalve) seoses uue Ehitusseadustiku jõustumisega ning sellest tulenevate lisaülesannetega. Ülo Timuska esitas ülevaate majanduskomisjoni arutelust. Komisjon oli ühehäälselt nõus. Potter juhtis tähelepanu arvutusveale, millele ta juhtis ka komisjonis tähelepanu. Laius küsis, et kas arupärimiste suur arv nõuab äkki eraldi ametikohta? Põldmäe vastas, et arupärimised töökoormust küll suurendavad, aga seni oleme hakkama saanud. Parbo – kes on struktuuri analüüsinud? Põldmäe – ikka ise oleme teinud. Uukkivi – miks siis paar aastat tagasi ehitusjärelevalve spetsialist lahti lasti? Põldmäe – aktiviseerunud ehitustegevus, 1.juulil 2015 jõustunud Ehitusseadustik ja uute kohustustega heakorraeeskirjad on kõik kasvatanud töömahtu. Parbo – kas on kaalutud vallavalitsuse liikmete vähendamist? Ei. Parbo võttis sõna. Temale tundub, et vallavalitsusel puudub pädevus struktuuri muutmiseks. Lisaks teeb ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele. Jätkus vaidlus selle üle, kas ja kellel on pädevus meeskonnas. Selgitasin lühikeses kõnes, et volikogu on kinnitanud valitsuse ja see töötab meeskonnana. On tobedus otsida sealt seda ühte pädevat, meeskond töötab tervikuna. Kui kriitika on asjalik ja argumenteeritud siis volikogu enamus võtab seda ka kuulda, et anda oma parim. Tühja juttu ei ole mõtet ajada. Opositsioon soovis eelnõu II lugemisele saata, ei läinud läbi. (poolt 8, vastu 14). Majanduskomisjoni ettepanekut määrus vastu võtta toetas 14, vastu oli 6, erapooletu 1.
5. 2016 a eelarve I lugemine. Ettekanne Tiit Keerme’lt: kõigepealt ei saa jätta ütlemata, et Uukkivi väidetav informaator, kes rääkis “varastatud ja pandimajast ostetud klaverist” on olnud pahatahtlik, sest selles väites ei ole grammigi tõtt. Eelarve aga vastab üldiselt strateegiale, aga mõned muutused siiski on. Järveküla kool läheb kallimaks ja see kajastub eelarves. 2,7 mlj on põhitegevuse eelarve plussis. Netovõlakoormuse määr on 59,2 %. Praegu arutusel olevat eelnõu tuleb parandusettepanekutega muuta, seda eelkõige seoses Järveküla kooliga. Järveküla kooli hanke esialgsele võitjale, kellega maksuvõla tõttu lepingut ei saanud sõlmida, tuleb tagatisraha (60 000.-) tagastada. Riigimaksude tasumist tuleb kontrollida nii hanke väljakuulutamisel kui vahetult enne lepingu sõlmimist. Viimase käigus tuligi välja, et Nordlinil maksuvõlg. Anti aega selle kustutamiseks, tulemuseta. Juriidiliselt üle kontrollitud, ei ole seaduslikku võimalust maksmata jätta. Uue ehitaja valiku tõttu läheb Järveküla kooli ehitamine kallimaks, selle katmiseks on tehtud mitmeid muudatusi, mille tulemuse kasvas netovõlakoormuse määr 59,8 %-ni. Ka Peetri kooli on käivitatud jupikaupa, analoogselt teeme ka Järveküla kooliga. Mõju ka 2016a kuludele, osad lükkuvad 2017 aastasse. Täna põld, homme Järveküla kool. Pildistatud 15.11.15 Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjonilt Ülo Timuska: põhiline arutelu oli Järveküla kooli teemal. Oli ettepanek lausa edasi lükata kooli ehitus, aga komisjon seda ei toetanud. Küll aga komisjon toetas I lugemise lõpetamist. Potter – eelarvestrateegia kohta küsimus volikogu esimehele, kas seda tuleb järgida või mitte? Laius – tegu on strateegiadokumendiga. Elu toob muudatusi, mis nõuavad lahendamist. Keerme: ei ole ühtegi seadust, mis ütleb, et eelarve peab võrduma strateegia esimese aastaga. Potter – äkki tuleks strateegiat ka ikka muuta, enne eelarvet. Keerme – strateegia on 4 a dokument, aga eelarve 1 a oma. Strateegia kehtib jätkuvalt ning muudetakse vajadusel aasta pärast. Uuemaa - Vaida aleviku projektid pakuvad huvi? Keerme – valla eelarves on omaosalus skatepargi jaoks (taotletakse raha riigilt), teede-ehituse puhul sama praktika. Uuemaa – abivallavanem Vendelilt, mis siis skatepargiga ette võetakse kui raha ei tule. Vendel – kui muutub ohtlikuks, võtame täiesti maha. Keerme – eelarve on siiski prognoos, ka tulumaksu laekumise alal. Kui palju ikkagi keskmine palk tõuseb, maksumaksjate arv kasvab jne. Ei saa välistada positiivset lisaeelarvet, mis võib katta ka Vaida skatepargi kulusid. Uuemaa – miks Vaida projektid ainult siis tehakse kui raha on? Timuska – see on samamoodi ka Peetri ja Jüri jt projektidega. Laius – kui parandusettepanekuid esitatakse siis peab olema ka kate. Seejärel vaieldi mõnda aega selle üle, kas volinikel on õigus lihtsalt tulusid suurendada või mitte. Otsustasi I lugemine lõpetada ja parandusettepanekute tähtajaks 25.november kell 11.00.
6. Vallavanemale ja abivallavanemale töötasude ja hüvitiste määramise muutmine. Eelnõu on esitanud 14 volikogu liiget, mina olin ettekandjaks: eelnõu esitanud volikogu liikmed soovivad lõpetada 1.jaanuarist 2016 isikliku sõiduauto kasutamise vallavanemal ja abivallavanemal ning asendada see valla poolt antava sõiduki kasutamisega. Kütuselimiit jääb samaks. Nii nagu varasemaltki ei nõuta sõidupäeviku täitmist, see ei ole tavaks olnud ka varasemate vallavanemate puhul. Sõna mobiiltelefon asendatakse eelnõus kommunikatsoonivahendiga, sest see on tänapäevasem. Kaasettekanne Ülo Timuskalt: komisjon arutas, Tõnis Kõiv tegi ettekande ja ettepaneku kaheks redaktisooniliseks paranduseks , mis leidsid komisjoni toetust. Ettepanek oli eelnõu volikogus vastu võtta. Nii nagu ikka autode puhul oli küsimusi ja arvamusi mitmeid, hääletus tõi tulemuse 13 poolt ja 7 vastu.
7. Jüri alevikus maa munitsipaalomandisse Kõik poolt.
8. Vaidasoo külas asuva Pressi kinnisasja maa sihtotstarbe 19 poolt.
9. Rae vallas Patika külas reformimata riigimaal asuvate ehitiste peremehetuks tunnistamine. Ettekanne Priit Põldmäe – inimesed elavad sees, aga omandiõiguse dokumente ei ole. Ainuke viis ongi tunnistada peremehetuks, seejärel maa munitsipaliseerida. Kuna inimesed on huvitatud seal edasi elamisest siis kindlasti anname nad neile kasutusse. Timuska – komisjonis oli põhiküsimus, kas elanikke oli teavitatud. Toetasime. Volikogus 17 poolthäält.
10. Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded. Ettekanne Põldmäelt: saabus üks parandusettepanek Tõnis Kõiv’ult ilutulestiku laskmise täpsemaks reguleerimiseks (Korrakaitseseadusest tulenevalt on vaja alati enne ilutulestiku laskmist vallast luba võtta. Seda ei ole vaja teha vaid vahetult enne 1.jaanuari, 25.veebruari ja 24.juunit lastavat ilutulestikku). Vallavalitsus toetas. Keskkonnakomisjoni esimees Aleksander Torjus – komisjonis oli pikk arutelu ilutulestiku teemal, otsustasime toetada parandusettepanekut. Selle korra võiks Rae Sõnumites avaldada, et inimesed teaksid kuidas õiguspäraselt käituda. Poolt 18 liiget, 1 erapooletu.
11. Haldusreformi komisjoni moodustamine. Ettekandja R.Uukkivi: isiklik seisukoht, et ükski vald ei peaks end sellest arutelust kõrvale hoiduma. Rae vald ilmselt vastab kõikidele kriteeriumitele, aga vaadates naabreid ja hinnates sundliitmise ohtu siis võib-olla mõni naaber liidetakse lihtsalt meie külge. Tasuks asjad läbi analüüsida. Ei Raasiku ega Kiili ei ole “vigased pruudid”, saavad ise hakkama. Eelarve-ja majanduskomisjon Ülo Timuska kaasettekanne: me oleme kord ettepaneku teinud, saanud eitava vastuse. Me ei peaks ise ettepanekuid tegema, ikka naabrid võiks teha. Küsisin ettekandjalt, et miks ettepaneku teeb Rae vallavolikogu liikmest Raasiku vallavanem, mitte Raasiku vallavolikogu. Teatavasti vastab nii Rae kui Kiili vald kriteeriumitele, aga Raasiku mitte? Uukkivi vastus: Raasiku vallavolikogu on ka arutanud, aga ei ole veel otsusele jõudnud. Uuemaa küsimus – seletuskirjas polnud plaani, aga loome komisjoni ja siis komisjon teeb plaani? Timuska – komisjoni loomiseks peab ikka eesmärk olemas olema. Laiuse kõne – meie ülesanne ei ole suure osa Harjumaa “komisjoneerimine”. Volikogu otsustas 7 poolt ja 13 vastuhäälega mitte moodustada komisjoni.
12. Põhimääruse muutmine. Algataja Uukkivi: seletuskirjale midagi lisada ei ole. Ülo Timuska: komisjoni seisukoht oli, et kuna põhimääruses on niikuinii muutused ees ootamas siis teeme ettepaneku pikemaks parandusettepanekute tähtajaks, 11.jaanuar 2016. Esimene lugemine lõpetada. Laius – KOKS on muutunud, seegi sunnib põhimäärust muutma, isikuvalimiste osa samuti. Põhimäärus nõuab põhjalikku läbitöötamist ja esilekerkinud probleemid saaks lahendatud.

Volikogu lõppes 21.25.