Järvamaa värvikirev pesamuna

Kareda vald maakonna väikseima omavalitsusena tõusis tähelepanu orbiiti kahtlusega, kas pesamuna seest äkki mäda ei ole?! Ülestõusmispühast ja sellega seotud munade värvimisest muidugi ka Kui alles hiljuti oli skandaal Järvamaa suurimas omavalitsuses Türi vallas siis möödunud nädalal lahvatasid maakonnalehe veergudele vähem kui 800 elanikuga Kareda valla pinged. Teisipäevases lehes kirjutas vallakodanik Birgit Itse, et tema ei ole valla juhtimisega rahul. Vallavanem Triin Pobbol on „mängukann“ volikogu esimehe käes, kõik vallaeelarvest rahastatavad valdkonnad kulutavad rohkem kui raha on, ainult haridus ja kultuur ei ela võlgu. Vallavanem ei suuda valitsemiskulusid kokku hoida, raamatupidamisteenust sisse osta. Halb on ka see, et vallavalitsus tahab kogu IT-toe teenuse sisse osta. (Üldiselt on probleemid kõik mulle tuttavad, sest olen sage külaline Kareda valla reformikate koosolekutel ja seal pea kõiki neid arutatud.) Kokkuvõttes on lapsevanemast vallakodanikul läbivalt üks mure – ärge kulutage ebaproportsionaalselt palju raha kirikule ja kalmistule, kulutage sama raha hoopis lasteaiale, koolile ehk tulevikule. Vägagi inimlik ja mõistetav, kas pole?! Vallavanema vastus (volikogu esimehe nimi oli ka alla kirjutatud) ilmus maakonnalehe järgmises numbris. Triin Pobbol ei eitanud, et vallavalitsus juhib valda koos volikoguga ja eks ta nii peakski ju olema. Vallaeelarve ülekulutamise kohta ei saanud midagi teada, samuti põhjustest, miks ei ole peetud vajalikuks raamatupidamisteenust sisse osta. 2011 a eelarves vähendati 49 % kalmistu hooldamiseks kuluvat raha ning Järva-Peetri kirik 10 000 kroonist tegevustoetust enam ei saa. Konteksti puudumise tõttu on raske neid numbreid hinnata. Kas siis hariduse ja kultuuri valdkonnas kärbiti ka mingeid toetusi nullini?! Kareda valla loos jäi vastuseta põhiküsimus – kas siis Karedal eelistatakse kirikut ja kalmistut lastele või mitte? Vallavanem püüdis arvudega tõestada, et ei eelistata. Mõnikord aitab seegi, kui lihtsalt öelda, et lapsed ja nende haridus on tähtsaim kõigest. Ja seejärel käituda oma sõnade järgi. Ühele aktiivsele vallakodanikule ajalehe kaudu rohkete tsitaatidega varustatud vastust kirjutada on kergem kui järgnevatel nädalatel tegudega tõestada, et asjalood Kareda vallas ei olegi nii hullud. Vaadates koos vallakodaniku kirja ja vallavanema vastust siis elukohaprobleem on neil kõigil ühine. Vallavanemale heideti ette Paides elamist, volikogu esimehele Järva-Jaanis elamist ja vaidluse algatajale Albus elamist.  Et vaidlevad Kareda valla üle, aga keegi neist seal ei elagi?! Tegelikult ei ole neil elukohtadel üldse tähtsust. Kahaneva elanikkonnaga Kareda vallas ja Järva maakonnas on väga kahjulik eristada inimesi elukoha järgi. Kui hakata inimesi lahterdama põhimõttel, et kui siin ei ela, ole parem vait, me vaid kiirendame taandarengut. Mida vähem elab inimesi kohapeal, seda rohkem on vaja otsida ja leida liitlasi mujalt. Nii suureneb nende inimeste hulk, kes ennast seostavad kohaliku kogukonnaga ning panustavad kogukonna arengusse. Riik on siinkohal appi tulemas. Ettevalmistamisel olev kahe elukoha seadus annab omavalitsusele võimaluse teenida raha kogukonnaga seotud, aga alaliselt mujal elavate isikute pealt. Me kõik oleme kuulnud või lugenud järgmisi sõnu või lauseid: „Juuda suudlus“, „Juuda kolmkümmend hõbeseeklit“, „Kolgata tee“, „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad“ jne. Loodetavasti me teame kõik, et eeltoodu pärineb Piiblist ja on seotud möödunud päevadega. Piibli järgi löödi Jeesus risti ja ta suri reedel (Suur Reede) ja tõusis kolmandal päeval (pühapäeval) surnuist üles. Ülestõusmispüha hommikul koksiti eelnevatel päevadel värvitud kanamune. Enne mõeldi salasoov ja kelle käes olev muna koksimisel terveks jäi, selle soov pidi täide minema.