Ida-Virumaa õnn ja õnnetus

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon suundus peale tähtsaid spiikri ja asespiikrite valimisi kahepäevasele väljasõidule Ida-Virumaale, ees ootasid Sillamäe ja Kohtla-Järve,  Kauksi ja Avinurme... David O´Brock energiliselt ettevõtet tutvustamas Esimene kohtumine Tallinnast kahe tunni tee kaugusel Sillamäel, Molycorpi tehases. Meid võttis vastu ameeriklasest firmajuht David O´Brock, kes selges ja ladusas eesti keeles ülevaate firma eilsest, tänasest ja homsest päevast andis. 2007 aastast firmat juhtiva Davidi käest oli rõõm kuulda, et haruldasi ja muldmetalle töötlev ettevõtte töötab edukalt, toodang eksporditakse erinevatele turgudele ning teenitakse kasumit. Tehases töötab 580 inimest, kelle teenitav palk on lähedane Eesti keskmisele ning kes seega saavad tänu Kevadkoalitsiooni leppele aastas juurde 170 eurot (tulumaksu alanemine, tulumaksuvaba miinimumi tõus, töötuskindlustusemakse alanemine ja maksuvaba miinimumi tõus). Kuna ettevõttes on enamuses üle 45 a töötajad siis pööratakse rohkem tähelepanu noortele ehk uute töötajate leidmisele. Kuigi siit korstnast väljub vaid aur, valmistavad tööstusest väljuvad haisud inimestele muret VKG asub Kohtla-Järvel ning investeerib pidevalt tööstuse uuendamisse ja parendamisse. Põlevkivist õli tootmine on kasumlik tegevus ning see võimaldabki suuri investeeringuid. Loomulik mure on keskkonnatasude üle, sest mida rohkem riigile ära maksta põlevkivi kui ressursi ja keskkonna saastamise eest, seda vähem jääb alles tehasesse investeerimiseks.  Kohtla-Järve inimesed aga kirtsutavad nina ja kaebavad halva õhukvaliteedi üle, mille allikaks on ühekorraga nii tööstus kui reoveepuhasti. Et õhu kvaliteet paraneks, tuleb investeerida nii VKG-l kui Järve Biopuhastil ning eks riik aitab ka kaasa (vähemalt vee-ettevõtte puhul). Elanikele tuleb kasuks seegi, et riik rakendab põhimõtte, mille kohaselt õhusaaste lubade puhul arvestatakse õhusaaste kogumõju piirkonnale. Õhtusöögilaua taga sai koos kohalike inimestega pikalt arutatud nii kohalikke kui Eesti elu küsimusi ning kerkis esile mitmeid häid ideid ja mõtteid. RMK loodusmaja Kauksis tutvustab Einar Juuse Reede algas Jõhvis, kus linnapea Tauno Võhmar tutvustas omavalitsuse arengut, vaatasime üle ka peatselt valmiva Raekoja. Seejärel viis tee meid Kauksisse, kus kaunis liivarand Peipsi kaldal ja kohalikel inimestel konkreetsed plaanid elu arendamiseks. Meile näidati uhket projekti liivarannale promenaadi rajamiseks ning kogu muu vajamineva taristu korrastamiseks. Väga hea mõte ning loodame, et see õnnestub ka ellu viia. Väga hea mulje jättis ka RMK-le kuuluv Kauksi loodusmaja, nii füüsiliste tingimuste kui seal töötavate inimeste tõttu. Avinurme ootas meid kahe erineva ettevõttega. Kõigepealt metallitöötlemisfirma Birger, kus valmistatakse konteinereid ning mis pakub tööd ca 90-le töötajale. Avinurme tööle sõidetakse nii lähedalt kui kaugelt, ilmselt on üks motivaatoritest palk, mis spetsialistidel on 1600 euro suurusjärgus kuus. Vähem kvalifitseeritud töötajatel tuhande ümber kuus. Kuna toodang müüakse võrdsetes osades Soome, Rootsi ja Norrasse siis on kvaliteet ja selle eest makstav tasu tasakaalus. Vanade puutöötraditsioonidega Avinurmes ei saa külastamata jätta ka puidufirmat. Tutvusime OÜ-ga Alfrina, mille põhitoodanguks on puidust ümarvarred. Toodangu mahuks on ca 1,5 mlj erineva mõõduga vart aastas, mida müüakse nelja Euroopa riiki.  Kuna ca 40 inimese toodetud toode on lihtsam ja lisaväärtus väiksem siis suudetakse keskmiselt palka maksta  720 eurot kuus. Tooraine ostetakse põhiliselt RMK-lt, mida hinnatakse stabiilse partnerina. Väiksemaid koguseid pakuvad ka erametsaomanikud. Nii Elulaadikeskusest kui Puiduaidast sai toredaid asju kaasa osta. Vallavanem Aivar Saarela näitas meile veel Elulaadi keskust, kirikut, suslat, puiduaita ja ujulat. Tõeline vallavanem, kel juttu oma valla ja inimeste kohta oleks jätkunud ilmselt laupäeva hommikuni:) Kahjuks pidime siiski reedel juba kella poole kuuest lahkuma, sest pikk kodutee ootas ees. Näiteks fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivile näitas GPS, et Kuressaarde jõuab ta kuue tunni pärast ehk südaööks.  Mina olin juba poole üheksast kodus. Suur tänu Ida-Viru inimestele toreda vastuvõtu eest ja erakonnakaaslastele MKO juhi Deniss Boroditśi juhtimisel korralduse eest! Virumaa muutub iga aastaga kaunimaks ja igaühel tasuks vähemalt kord aastas sinnakanti põigata. See, mis eemalt vaadates tundub õnnetusena (halvana) võib lähemalt kaedes hoopis õnnena (võimalusena) tunduda. Ida-Virumaa on lähemalt vaadates tunduvalt ilusam kui kaugelt. Tallinlased saavad hästi aru EE juhi Sandor Liive soovist, et Ida-Virumaast võiks kujuneda uus Kalamaja.