Eurost joodiku profiilini

Teisipäeval kohtus Eesti Reformierakonna 15 sünnipäeva raames erakonna auesimees Siim Kallas erakonna fraktsiooniga Riigikogus. Arutlesime muuhulgas euro tuleku üle ning teiste EL-i liikmesriikide võimaliku reaktsiooni kohta Eesti pingutustele hoida riigieelarve tasakaalu Maastrichti kriteeriumite etteantus. Eesti eristub selgelt teistest riikidest oma pisikese välisvõla ja väikese eelarve puudujäägi tõttu.

Suur roll on Eesti europüüdluste hindamisel mitte ainult Euroopa Komisjonil vaid ka liikmesriikidel ja eelkõige Saksamaal. Peaminister Andrus Ansip on selles suunas juba kõvasti lobbytööd teinud, kuid kunagi ei ole liiast. Jagub suhtlemise ruumi veel paljudele, sest saavutada on vaja Saksamaa kahtlusteta positiivne suhtumine Eesti eurotsooni vastuvõtmise suhtes.

 

Kõige põhilisem on ikkagi Eesti riigi 2010 aasta eelarve ning selle kõrval ka käesoleva aasta lõpukuude kulutuste tase. Mida suuremaks paisub 2009 a puudujääk, seda vähem on põhjust jätkusuutlikust majandamisest ja ka eurost rääkida. Kolmapäeval oli Riigikogus riigieelarve teine lugemine. Opositsioon avaldas oma arvamust ning hääletati parandusettepanekuid. Jätkuvalt käib pingeline töö, et parandada veel 400 miljoni krooni võrra valitsussektori positsiooni. Kulutuste jätkuv vähendamine vähendab ka riski, et täna napilt alla kolme protsendi piiri olev valitsussektori defitsiit sinna ka jääb.

 

Neljapäeval said EL-i liidrid Stockholmis kokku ja valisid üllatavalt kiiresti ära kaks kõrget ametikandjat: Euroopa Liidu nõukogu esimeheks ehk eesistujaks (inglise keeles chairman) Herman van Rompuy ja välisministriks Catherine Ashtoni.

Ei peaks meiegi Eestis nimetama van Rompuyd edaspidi presidendiks vaid ikka eesistujaks. Jätkuvalt ei ole EL-il tavatähenduses presidenti ning nii ameeriklased kui hiinlased peavad Euroopaga kõneldes ikka rääkima nii Londoni, Pariisi kui Berliiniga. Ilmselt oli see taotluslik, sest mitte ükski eelnimetatud riikide pealinnadest ei soovi midagi (kõige vähem võimu) käest anda. Isegi Brüsselile või veel vähem Brüsselile.

Nii olemegi saanud Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgeima kogu Euroopa Liidu nõukogu eesistuja, kelleks Belgia peaminister väga hästi sobib, sest on tuntud eduka kompromisside sõlmijana.

Välisminister Catherine Ashtonil on samuti eduka läbirääkija maine, põhiliselt EL-i kaubandusvoliniku tööga teenitud. 27-t riiki ühendavas liidus on palju läbi rääkida, et ühisosa leida. Kokkuvõttes võib öelda, et pole sugugi paha valik.

 

Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldatud seminaril "Alkohol Eestis- tarbimine ja mõjud" olid mõned väga üllatavad järeldused. Teatavasti joovad eestlased aastas ära 11,9 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta ning oleme tsehhide järel teisel kohal. Uuringud näitavad, et alkoholi liigtarvitajate riskirühma kuuluvad kuni 55 % Kesk-Eesti meestest ja 20 % naistest.

TAI on koostanud ka riskirühma profiili, kes joob vähemalt 1 kord nädalas korraga üle 5 pudeli õlut või 5 pitsi viina või 5 klaasi veini korraga:

-         elab Kesk- või Lõuna-Eesti maa piirkonnas;

-         rahvuselt eestlane;

-         kõrg-või keskharidusega;

-         kooselus olev

-         nädalas üle 45 tunni töötav

-         sissetulekuga üle vaesuspiiri

-         hea enesehinnangulise tervisega

-         suitsetaja.

Siit saab teha lihtsa järelduse, et tegemist on tavalise inimesega, inimesega meie hulgast. Mõtlemisainet jagub.