Elektriauto suurim kasu tõuseb linnades

Sel nädalal kohtusin Toompeal Põhjamaade Elektriautode liidu juhi Rune Haalandiga, et uurida eelkõige Norra praktilisi kogemusi elektriautode kasutamisel. Üht-teist õpetlikku ka kuulda sai.Põhjamaade praktilise kogemuse põhjal on suurim kasu elektriautodest tõusnud linnadest. Vähenenud on müratase, välisõhu saastamine ja seetõttu paranenud inimeste tervis. Tartu Ülikooli teadlaste uuringu kohaselt ühiskond kaotab eluaastaid just lokaalse õhusaaste tõttu kõige enam Tallinnas, aga ka Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Elektriautode eelised tava-autode ees tulenevad paljuski õhusaaste puudumisest, mis linnades üha kasvavaid probleeme tekitavad. Eelnimetatud Eesti linnade suurus ja asustustihedus sunnivad meidki mõtlema õhusaaste vähendamise peale. Norras on kasutusel üle nelja tuhande elektriauto. Nemad on sellise tulemuseni jõudnud mitme soodustuse ühekorraga rakendamise kaudu: elektriautode ostu korral saab tagasi käibemaksu, automaksu ei pea tasuma, parkimine on igal pool tasuta ja linnades võib sõita ühistranspordi eelisrajal. Norrakad eelistavad elektriautosid olukorras, kus igapäevane läbisõit seda lubab. Rõhuv enamus elektriautode kasutajatest sõidavad hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Igapäevane läbisõit on igal juhul alla saja kilomeetri päevas ja see on elektriautole jõukohane suure varuga. Elektriauto laadimine toimub nii kodus kui töökoha parklas pikendades niimoodi ka aku kasutusiga. Nimelt on jällegi praktikas tõestust leidnud, et mida vähem on aku lõpuni tühjaks sõitmist ja täis laadimist, seda kauem aku vastu peab. Elektriautode kiirlaadimisjaamade võrk on Norras tagasihoidlik, neid on rajatud vaid 1 kahesaja elektriauto kohta. Kuna põhiline osa laadimistest toimub kas elektriauto omaniku kodus või töökohal siis on kiirlaadijad vaid hädajuhtudeks. Kõige regulaarsemad kiirlaadijate kasutajad on taksojuhid, sest nende päevane läbisõit on tunduvalt suurem. Eestisse rajamisel olev kiirlaadijate võrk saab tunduvalt tihedam olema ning seega ka laadimismugavus tunduvalt suurem. Kui tavaliste autode puhul tekitab probleeme liigne müra siis elektriautode puhul jällegi liigne vaikus. Seetõttu paigaldataksegi elektriautodele lisaseade, mis kuni kiiruseni 50 km/h tekitab heli, andes niimoodi jalakäijatele märku auto liikumisest. Suurema kiiruse puhul tekitavad veerevad rehvid piisavalt müra. Elektriautod on väga turvalised. Nende kokkupõrketestides saavutatud tulemused on esmaklassilised ja mis samuti oluline – neid ei varastata. Vähemalt Norras mitte. Seega on tõenäoline, et elektriautode kaskokindlustuse hind langeb Eestiski märkimisväärselt. PS! Elektriautode liidu juht külastas Tallinna Vabaduse platsil toimunud keskkonnafestivali Rohevik, mille avas keskkonnaminister Keit Pentus.