Eesti õnnepäev

Tublidele Eesti riigi esindajatele eesotsas välisminister Urmas Paet´iga võiks riikliku autasu anda röövitud jalgratturite tagasisaamise eest. Rohkem kui sada päeva kestnud pingeline töö kandis vilja, närviline ootus on läbi, Liibanonis röövitud Eesti jalgratturid on vabad. Oma riigi kodanikud on pantvangist välja võideldud. Saime kinnituse, et Eesti riik ei jäta oma kodanikke hätta. Kindlasti peame tänama ka paljusid teisi riike, tundmatuks jääda soovivaid erinevate ametkondade töötajaid, kes Eesti esindajatega tänase rõõmsa uudise saabumise nimel koostööd tegid. Mõndagi sellest õnneliku lõpplahenduseni viinud tööst jääb kindlasti ka saladuseks ja parem ongi. Mida me juhtunust õppisime? Esiteks: Eesti on maailma riikide pere võrdõiguslik liige, kes vajadusel aitab teisi ja võib rasketel hetkedel loota teiste riikide abile. Teiseks: eestlastele meeldib rännata. Juba Hemingway ütles, et igas sadamas võib kohata mõnd eestlast. On uskumatult tore, et meie piirid on maailma suunas lahti, et me saame reisida ja maailma näha. Laias maailmas saadud kogemused ja muljed avardavad maailmapilti ja aitavad enam hoolida ka kodustest asjadest.  Kolmandaks: oleme arvult väga väike rahvas, kuid maailmas ringi liikudes olen isegi kogenud, et meid teatakse ja imestatakse, kui vähe meid siiski on.  Vaid veidi üle ühe koma kolme miljoni inimese. Seda enam on iga inimene hinnas. Siit ka järeldus: hoiame endid nii kodus kui võõrsil, käitume mõistlikult. Viimaseks aga loodan, et nii mõnigi eksootilise reisile mineku planeerija mõtleb seitse korda, enne kui läheb. Mõtleb ette, mis saab siis kui kuupäevane reis kujuneb kuuekuuseks, kuidas perekond hakkama saab, kuidas ettevõte toimib tema ootamatult pikaks veniva äraoleku ajal jne, jne. Kui riskid hoolikalt läbi kaaluda ja endale ning lähedastele mõelda, siis võib-olla jääb mõni reis hoopis ära. Ja parem jäägugi ära, kui võtta mõttetuid riske pelgalt selle nimel, et hiljem saaks öelda: vaat, kus ma ära käisin! Enne minekut õpime tundma sihtkoha olusid aga ka oma võimeid ja nende piire. Paljusid riske saab mõistliku käitumisega vähendada. Kindlasti tuleb välismaale reisides teha ootamatuste puhul (rahaliselt) toetav reisikindlustus ja registreerida end välisministeeriumi kodulehel, et riik teaks ootamatuse puhul oma kodaniku asukohta ja oskaks abistama asuda. Väikerahvana oleme aga täna kindlasti kõik koos õnnelikud. Soovin õnne kõikidele Liibanonis pantvangis olnud ratturite lähedastele ja perekondadele! PS! Täna sõitsime abikaasaga jalgratastel Kakumäele mu klassivennale külla et tähistada jalgratturite vabastamist. Arutasime, et järgmisel aastal võiks 14.juulil jalgrattamatka korraldada. Eestis loomulikult,  pikema kindlasti kui täna meie poolt läbitud 37 km, et tähistada Eesti jalgratturite päeva.