Ainult haisuvaba elu on väärikas elu

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna aasta tagasi esimesel lugemisel olnud nn haisuvastast eelnõud (483 SE). Arutelul osalesid ka omavalitsusliitude, Tallinna Vee ja vee-ettevõtete liidu esindajad... Eelnõu ühe algataja, riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu (Reformierakond) kinnitusel on reoveepuhastist leviva haisu terror kestnud aastaid. Kõiv tõi välja, et reoveesette käitlemisest leviv hais kahjustab keskkonnahäiringuna Eestis pea 60 000 eestimaalase elukvaliteeti, kes ei saa seetõttu elada väärikat elu. Kuna pea pool Eesti elanikest ja majandustegevusest on koondunud Harjumaale, siis võib öelda, et kümned tuhanded harjumaalased on sunnitud kannatama haisu käes. “See ei saa niimoodi kestma jääda. Haisuvastase eelnõuga soovitakse reguleerida täpsemalt vee-ettevõtete tööd ning kohustada ettevõtjaid kas muutma kasutatavat tehnoloogiat, ehitama settekäitlusprotsess kinniseks või muul moel tagama, et hais ei leviks enam üle kuja piiride. Et motiveerida vee-ettevõtjaid pingutama, on plaanis vähendada reoveepuhastite ümber olevat kuja,’’ selgitas riigikogu liige eelnõu eesmärki. Kõivu sõnul on keskkonnaministeerium esitanud konkreetse ettepaneku, mis annab võimaluse eelnõuga edasi liikuda. Ministeerium soovitab, et ettevõtetel tuleks koostada tegevuskava haisu vähendamiseks ning kord aastas nii keskkonnaametile kui kohalikule omavalitsusele selle täitmisest aru anda. Kui tegevuskava näeb ette investeeringut, siis selleks saab taotleda toetust KIK-i keskkonnaprogrammist või Euroopa Liidu toetustest aastateks 2014–2020. Muudatuste jõustumiseks on antud viie ja kümne aasta pikkused üleminekuajad.