20 a maareformi Järva-ja Viljandimaal

1.novembril täitus 20 aastat päevast, mil jõustus maareformi seadus. Üle 90 % Eesti maast on saanud omaniku ja seega on maareform lõpusirgel. Järgnevalt täpsemalt Järvamaa ja Viljandimaa seisustJärva maakonna seis võrreldes teiste maakondadega on hea. Kahekümne aastaga on maareform läbitud 94 % ulatuses. Me jagame Põlvamaaga 3-4 kohta, esimest ja teist kohta jagavad protsendipunkti võrra paremad Jõgeva ja Valga maakond. Viljandi maakond on 91 protsendiga tugev keskmine. Kolm kõige kehvemat on Harjumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa 86 protsendiga. Vaadates täpsemalt Järvamaa omavalitsusi siis tuleb tunnistada, et pilt erineb Eestist tervikuna. Kogu Eestis on väiksemad vallad kõige tublimad, suuremad omavalitsused aga pingerea lõpus. Järvamaa esimesed kaks on aga Järva-Jaani (katastris registreerimata maa protsent 2,4) ja Ambla vald (3,1%), mis ei ole just maakonna kõige väiksemad omavalitsused. Koigi vald hoiab auväärset kolmandat kohta (4,0 %). Neljas on aga üllatuslikult Türi vald (4,1 %), kuhu hulka kuulub ka Türi linn. Linnades on teatavasti palju väikesi krunte ja seetõttu on maareformi läbiviimine tunduvalt töömahukam kui vallas. Olenemata kinnistu suurusest on ju tehtavate toimingute arv ja töö hulk ikka sama. Sellegipoolest on aga tänases maakonna suurimas omavalitsuses jõutud maareformiga märkimisväärselt kaugele.  Albu vald on viiendal kohal (4,7 %), järgneb Roosna-Alliku vald (5,7 %) ja Väätsa (7,2 %). Maavaidlustega leheveergudelegi jõudnud Koeru vald on kaheksas (8,7 %), järgneb Paide vald (9,1 %) ja Imavere vald (9,3 %). Maakonna pesamuna Kareda vald on eelviimasel kohal (15,0 %) ja kahetsusväärselt viimane on Paide linn (44,0%). Lohutuseks tuleb öelda, et linnad moodustavadki nimekirja lõpuosa, sest nagu eelnevalt mainitud kulub seal kinnistute suure arvu tõttu rohkem tööd ja aega.Aga et lohutamine ei muutuks eneseõigustuseks, lisame võrdluseks veel mõne linna: Võru (16,7 %), Pärnu (28,8 %) ja Jõgeva (31,5 %) ning vaata ka järgnevat Viljandi tulemust. Viljandimaa väikseim omavalitsus Kõpu vald on maareformiga jõudnud kõige kaugemale, ainult 0,5 % maad on veel katastrisse kandmata. Päris head tulemused on ka Karksi vallas (1,7 %), Saarepeedi vallas (2,3 %), Pärsti vallas (2,7 %), Abja vallas (3,0 %) ja Paistu vallas (3,6%).  Järgmisesse gruppi võiks tinglikult lugeda Kolga-Jaani (5,7 %), Viiratsi (6,5 %) ja Tarvastu (7,5 %). Praktiliselt sama tulemus on Halliste (9,1 %) ja Kõo vallal (9,2 %). Silmapaistvalt hea on Viljandi linna töö olnud maareformi läbimisel, vaid 15,8 % maad on katastris registreerimata. Viljandimaa punase laterna rollis on kaks väikest linna: Mõisaküla (36,8 %) ja Võhma (43,2%). Riigikogu keskkonnakomisjonis kuulasime esmaspäeval 5.detsembril Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annuse ülevaadet maareformi hetkeseisust. Tõdesime, et tehtud on palju ja tegijad väärivad kiitust. Kuid sellegipoolest tuleb jätkata pingutust, et maareform siiski lõpuni viia. Kaalumisel on erinevad meetmed, kuidas maareformi kiirendada, et asjaosalised (õigustatud isikud, omavalitsused) tegutseksid optimaalse kiirusega, mitte venitades. Sihiks on maareform järgneva 3-4 aastaga ära lõpetada.