Ülemiste järve jooks

Laupäeval said kõik jooksuhuvilised “keelatud rajale” ehk jooksma Ülemiste järve kallastele, Peetris toimus laadapäev ning pühapäevaksi jagus mitmeid isiklikku laadi tähistamisi

Ülemiste järvejooksu stardis
Ülemiste järvejooksu stardis

Järvejooksude sarjas toimus jooks ümber Ülemiste järve juba 41.korda. Põhidistantsi pikkus 14 km, kokku sai tulemuse kirja 849 jooksjat. Võitja aeg oli 44.19,8, viimase lõpetaja aeg 2.18.08,5. Mina jäin kõige rohkem rahule sellega, et suutsin kõik kilomeetrid läbida ühtlase tempoga, mis kokku tegi ajaks 1.12.15,4. Arvestades sellega, et jooksutrenni praktiliselt teinud ei ole kui kolmapäeval joostud 8,5 km mitte arvestada siis päris hea aeg. Ilmselt aitab jalgrattatrenn ka jooksuvõistluseks valmistumisel.

Aga ega ma tegelikult ei läinudki mitte aja peale jooksma vaid veelkord kogema, kui kaunis Ülemiste kaldal liikuda on. Joosta oli väga mõnus. Värske õhk, imeline vaade, vahepeal tõusis üle järve meeldivalt jahutav tuul, päike paistis. Ikka ja jälle küsisin endalt, miks ometi on siiamaani kõik need võimalused inimeste eest suletud? Millal ometi kaob traataed järve ja inimeste vahelt, et kõik tervisesportlased ja muidu jalutajad saaksid vabalt liikuda? Ma loodan, et vabaduse ja inimeste usaldamise toetajad on enamuses ning asjad muutuvad.

Jooksu finiśikoridoris
Jooksu finiśikoridoris

Ülemiste järve jooksu lõppu tumestas ühe noormehe kokkuvarisemine mõnisada meetrit enne finisit. See juhtus mu abikaasa ja poja silme all, mõni minut enne kui mina sinna jõudsin. Noor mees kukkus jala pealt maha. Õnneks oli kiirabi sealsamas lähedal ja abi osutati kiiresti. Kui peale minu finiśeerimist, venitusi ja vedelike tarbimist auto poole liikudes nägime, et kokkukukkunud noormeest ikka veel elustatakse, palusime Jumalat, et kõik lõpeks hästi. Päev hiljem selgus, et ikkagi ei lõppenud. Kaastunne omastele!

Peetri selts korraldas alevikus toreda laadapäeva, kus oli palju kauplejaid ja muidu melu. Peale jooksu oli heas sõprade ja tuttavatega juttu puhuda, Ülemiste vabaks! kleepse jagada ning laadamelust osa saada. Juhtumisi jagus veel laadapäevalegi. Peetri tuuliku sisustatud seltsi uhiuus telk võttis tuule alla ja tegi paar tiiru ümber oma telje ning peatus vahetult enne pargitud autosid. Meie aga istusime just seal telgis:)…  Kuna meiega koos oli ka Õnne, siis midagi halba ei juhtunud:) Õhtu lõppes Apelsini kontserdiga.

Pühapäeva, 25.augusti tähtsaim sündmus oli Marge ja minu pulma-aastapäev, aga tähistasime veel ema juubelit ja veel teisigi asju. Oli tore ja perekondlik pühapäev.

6 mõtet “Ülemiste järve jooks”

  1. Liiga idealistlik ja naiivne mõtlemine. Annad sõrme, võetakse käsi. Tegemist on ikkagi joogivee reservuaariga ja selle vabaks kuulutamine tähendaks, et MITTE ÜKSKI inimene ei eksi kehtestatud reeglite vastu. Aga kui palju inimesi rikub liikluseeskirju? Ja vabaks ei lasta seda ju vaid Peetri küla elanikele, vaid pm. kogu maailmale. Kas Hr. Kõiv võitleks järve vabaks laskmise eest ka siis, kui ta elaks nt. Lasnamäel?

    1. Tänan,Aivar kommentaari eest! Võrdlus liiklusega on hea. Me ei sulge ju teid liikluseks seetõttu, et mõni kihutab või purjuspäi sõidab. Süüdlasi karistatakse, aga enamus inimesi on seaduskuulekad. Pealegi ei tasu unustada, et järvele mõjub palju erinevat reostust ja ühe inimese roll kordades väiksem liikluse võrdluses. Mina toetan järve avamist, sest usun inimestesse.

      1. Hea Tõnis – Sinu vastus on ju sügavalt rumal, kuna ilmselgelt oled sa ignoreerinud Aivari tõstatatud probleemi fookust. Riskid kogukonnale on ühe inimese poolt liikluse rikkumisel diametraalselt vastupidised juhtumisega, kus üks inimene otsustab joogivee reservuaari reostada. Järv peab kindlasti jääma puutumata ning Tõnis Kõivul oleks mõistlik omale kiiresti mõni uus teema leida enne, kui ta ennast käesolevaga täielikult blameerib.

        1. Ooo, Paul Nusik ise kohe kommenteerima asunud, väga tore, väga tore. Soovitan tuntud politoloogil teha nüüd natuke võib-olla harjumuspäratut ja lugeda läbi kõik Ülemiste järve kohta siin blogis avaldatud materjal. Seda ei ole palju, isegi politoloogi jaoks.
          Peale läbilugemist on loodetavasti lihtsam ka arvamust avaldada. Head lugemist, Nusik!

  2. Ühesõnaga Teie ei usu, et mitte ükski inimene ei lähe sinna (koos lemmikloomadega) ujuma / pesema ja kui lähevad, siis ei ole see Teie arvates probleem?

    1. Eluaeg järve taga elanud inimesed ütlevad, et seal on kogu aeg ujumas käidud. Mine võta kinni kui palju on selles tõde, aga see on küll selgemast selgem, et üks inimene ei suuda 960 hektari suurusele järvele mingit kahju teha. Kui järveäärne tee inimestele avada siis on hoopis raskem tähelepandamatult järve suplema minna, sest võimalikke nägijaid palju. Seega aitab järveäärse tee avamine paremini kaitsta Ülemiste järve vee kvaliteeti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga