Huvi presidendiks kandideerimise vastu näitas üles 25 inimest, nõuetele vastas neist 6. Kuue seast sõeluti käesoleva aasta jaanuari algul toimunud esimeses voorus välja vasakpoolne ekspeaminister Miloš Zeman (68) ja parempoolne välisminister Karel Schwarzenberg (75).

Möödunud reedel ja laupäeval toimunud otsustavas heitluses kogus Miloš Zeman ca 55 ja Schwarzenberg ca 45 protsenti häältest.

Pärast 1993. aasta Tšehhoslovakkia lagunemist on tšehhidel olnud kaks presidenti: esmalt kaks ametiaega sametrevolutsiooni kangelane Václav Havel, seejärel 2003. aastast euroskeptik Václav Klaus.

Seekord olid valimiskampaania põhiküsimusteks sudeedisakslased ja kommunistid. Sudeedimaa on Loode-Tsehhi regioon, mille rahvastikust oli enne teist maailmasõda 25 % sakslasi. 1938 a Müncheni kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhi Sudeedimaa loovutama Saksamaale. Kui siis Tsehhi teise maailmasõja järel Sudeedimaa tagasi sai, deporteeriti sealt 2,5 mlj sudeedisakslast Saksamaale.

Zeman süüdistas Schwarzenbergi sudeedisakslastele liigse poolehoiu väljanäitamises, mis on riigi huvide vastane. Teemast võtsid tuld eriti vähemharitud ja vanemad inimesed, nemad moodustavad ka Zemani põhivalijaskonna. Elavad põhiliselt idapoolses Moravas ja nendes piirkondades, kus töötus on kõrgem.

Schwarzenberg väitiski oma valimiskampaania alguses enne teist valimisvooru, et Haagi tribunal mõistaks endise Tšehhi presidendi süüdi, kui sakslaste väljasaatmine tänapäeval aset leiaks. See on ilmselt ju ka tõsi.

Schwarzenbergi toetajad elavad riigi lääneosas ja peamistes linnades – Prahas, Brnos, Plzeňis, Liberecis.

Paljude tsehhide meelest sai laiaulatuslik korruptsioon riigis alguse just Zemani peaministriks oleku ajal ehk aastatel 1998-2002. Tänaseni ei ole Tsehhis korruptsiooniga asjad just kõige paremas korras, nende järjekoht korruptsiooni tajumise indeksis 2012 a oli 54 kui Eestil 32.

Tsehhide hinnangul on presidendiks valitud Zeman hea esineja ja populist, mis aitab tal leida ulatuslikku toetust vähem haritud inimeste seas. Kuid teisest küljest näitas tema valitsus (1998-2002) end heast küljest, kuna erastas pangandussektori, sai häid tulemusi välisinvesteeringute vallas ja lisaks liikus riigi majandus tõusuteed.

Schwarzenberg on aga Tšehhi ühe kõige tähtsama aadlisuguvõsa liige. Viieaastaselt sunniti teda koos vanematega riigist lahkuma, kuid sidet kodumaaga ei kaotanud ta kunagi. Ta pühendas oma elu inimõiguste eest võitlemiseks ja aitas 1970ndatel ja 1980ndatel väga palju Tšehhi dissidente. Pärast 1989. aastat sai temast Václav Haveli üks lähemaid poliitilisi sõpru ja kolleege.

Tšehhi suhtumises Euroopa liitu toimus positiivne muutus, sest Zemani peetakse euroföderalistiks kui välisministriks jällegi euroarmastajaks. Euroskeptik ei ole aga kumbki ning seega Tsehhi positsioon EL-i asjades tugevneb.

Tšehhi kommunistid on poliitilisele areenile naasmas. Õieti ei ole nad sealt kunagi ära olnudki. 1946 aastal valimised võitnud kommunistlik partei tegi 1948 a võimupöörde ja valitses kuni 1989 aastani, 1968 a Praha kevade järel sõjaväe toel. Kommunistlik partei ei ole siiani ei kahetsenud ega vabandanud selle perioodi eest. Nad on senini esindatud nii kohalikes volikogudes kui parlamendis. Viimases on neid kui paariaid võimust eemale hoitud, aga seegi võib muutuda. Värskete küsitluste kohaselt on kommunistide toetus kasvanud ca 18 protsendini. Kui praeguse valitsuse kukkumise tõttu peaks uus president erakorralised valimised välja kuulutama siis on täiesti reaalne, et kommunistid koos sotsidega moodustavad järgmise Tšehhi valitsuse. See oleks erakordne kogu Ida-Euroopa jaoks. Raske on seletada kommunistide populaarsust Tšehhis. Võib-olla annab teadmine, et nende valijate keskmine vanus on 75 eluaastat väikese vihje?!

Kuigi põhiseaduse järgi on Tšehhi presidendi võim väike ehk  sarnane Eesti omaga (valitsuse, kohtunike ametisse nimetamine, vetoõigus seadusloomes jne), peetakse presidenti sealmaal kuningaks. Seda arvavad isegi haritud inimesed, kuigi väga avalikult seda keegi tunnistada ei taha.

Paratamatult ootab nüüd tšehhe ees valuline arusaamine, et otsevalitud presidendil on küll suur rahva mandaat, aga sugugi mitte rohkem võimalusi tegutsemiseks. Kas nüüd saame näha kuidas Tšehhi hakkab pöörduma parlamentaarsest riigist presidentaalseks?!

 

Tõnis Kõiv

Riigikogu Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees

PS! Telefoniintervjuu Tšehhi presidendivalimistest Kuku raadio hommikuprogrammile 28.jaanuari hommikul põhines ülaltoodud postitusel. Kuula intervjuud  siit. 

PPS! 8.märtsil ametisse astunud uus president ründas oma esimeses kõnes ristiisasid, neonatse ja meediat. Loe ülevaadet Delfist