Täna anti Riigikogule üle riigi 2009 a eelarve eelnõu. Poliitilise avalduse tegi Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip.
Tehniliselt andis riigieelarve seaduse ja sellega seonduvate seaduste eelnõu üle Vabariigi Valitsuse esindaja kuid põhiline oli siiski sõnum peaministrilt.
Ansip: Riigieelarve on tähtsaim dokument. Paneb proovile koalitsiooni. Järgmise aasta eelarve märksõna on tasakaal. Verbaalne tasakaal – soovid ja unelmad tasakaalus võimalustega. Poliitiline tasakaal. Kõik tegid järeleandmisi, kuid säilitasid oma näo ja põhimõtted. Valitsuse püsimine on samuti väärtus omaette.
Eelarve on heas mõttes konservatiivne ja vaoshoitud. Säilitab eeldused uueks majanduskasvuks. Oli kolm põhimõttelist valikut:
- tõsta maksukoormust
- minna defitsiiti
- kärpida kulusid.
Valisime viimase tee. Raske, aga õige tee. Ees ootab muuhulgas kõrgemate riigiametnike palga külmutamine ja kasvu piiramine. Eelarve tuludel väga jäik reeglistik, paljud tulud on otseselt kuludega seotud.
Vältisime käibemaksumäära ja tulumaksu tõstmist, sest see on otsene hoop nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Käibemaksusoodusmäära vähendamine on järjekordne samm maksusüsteemi selguse ja lihtsuse suunas.
Lihtne on miinusesse minna. Reserve on suurendatud, kuid praeguses olukorras ei saa reservide kallale minna. Eelarve on tasakaalus ja tasakaalukas.
Rõõmustavad sõnumid:
– madal maksukoormus 31,9 % SKP-st,
– madal valitsussektori võlakoormus,
– Maailmapanga hinnangul kõige effektiivsema valitsusega riik
– Pensionid nelja aastaga kahekordseks. 2009 makstakse pensione rohkem, kui laekub sotsiaalmaksu.
– Riigikaitsele 1,9 % SKP-st.
– Haridusinvesteeringud kasvavad.
– Vanemahüvitise maksmine jätkub endisel viisil. Väiklane ja pahatahtlik on õõnestada noorte perede kindlustunnet. Minu valitsus neid põhimõtteid ei muuda.
Tööjõuturg paindlikuks, sest see on reaalne takistus meie majanduskasvule lisaks kehvale rahvusvahelisele mainele.
Eesti majanduse uus tõus ekspordist.
Tänab kõiki seni eelarveprotsessis osalenuid.
Seppik: Ansip on halb ja ei saa hakkama. Majanduse viis alla ja inflatsiooni tõstis üles.(Kõiv: siit saab samas vaimus jätkata, et Vene börsi vedas alla, Ameerika finantsturge raputas ja vaat mis nafta hinnaga tegi!!!) Postimeeski ju kirjutab, et järgmise aasta eelarve ei ole tasakaalus. Valitsus korjab puuduoleva raha rahvalt kokku.
Keskerakond ei ole optimistlik, lubab pikki tööpäevi. (Kõiv: kuid keskerakond ei rääkinud mitte poolt sõnajuppigi lahendustest. Võiks ju loota, et opositsioonil on ka siiski mingigi lahendus või oma nägemus).
Mänd: valitsus jälle sama reha otsas, eelarve ei tule täis. Räägib järjest erinevatest numbritest, kardab järgmise aasta negatiivsest majanduskasvu.
Ligi: Opositsioonil on unikaalne võimalus näidata riigimehelikkust ja koostööd. Katuseraha järgmisel aastal ei tule. Tööpäeva pikkus ei ole mõõdupuu, ikkagi töö intensiivsus ja kvaliteet.
Eelarve on maksimum, mis me suutsime koalitsiooni erinevate osapoolte vahel saavutada.
Eelarve põhiküsimus on siiski jäikus. Tuleb tunnistada, et prognoosi kärbiti poliitiliselt allapoole.
Mis rõõmu siin kellelgi majanduslangusest olla saab. Ei ole mõtet öelda inimestele, et riigieelarve raha tuleb kuskilt mujalt kui nende taskust. Just sealt ta tulebki.
Laar: Opositsioon ikka räägib, et maailm on üks hädaorg. Opositsioon esitas siin kolm väidet: 1. eelarve ei ole tasakaalus,
2. valitsus tõstab makse,
3. valitsus on kõike ebaõiglaselt kärpinud.
Austatud opositsioon – valige üks nendest väidetest välja, muidu olete ju naeruväärsed. Kõike kolme ei saa korraga esitada ega valitsusele ette heita.
Prioriteetidest on kinni peetud. Riigikaitse kulud. Hariduskulud, õpetajate palgakulud. Hea sõnum kõigile.
Riik efektiivsemaks, et 2010 suudaks prioriteete hoida.
Nestor: sotsid ütlesid juba kevadel, et pensionitest ei kärbita. Paljud imestasid, kuid see oli selge otsus valitsusliidu poolt. Elame suhteliselt ebastabiilsel ajal. Majandusprognoosi suhtes puudus kindlus. Augusti lõpust kui prognoos tuli, jäi aga juba aega väheks.
Olulise panuse andis, et kõik osapooled jõudsid üksmeelele, et tulumaksureformi, maksulangetused aastaks edasi lükkame. Sisejulgeoleku ja kultuuritöötajate palgad vajavad siiski veel riigikogus lahendamist. Ma opositsiooni õpetama ei hakka, sest ei ole nagunii abi.
Lahtvee: Peaminister kiitis, et eelarve on läbi aegade läbipaistvamalt kokku pandud. See ei ole läbipaistvus vaid tõmblemine seinast seina. Padarilt hea signaal, et järgmise aasta eelarve ja seletuskiri on rohkem seotud eelarve ridadega.
Avaliku sektori kulude kärped ei tohi alandada sisejulgeolekut ja toimetulekut maal, äärealadel. Eelarve tulupoole tagamiseks ettevõetavad muudatused ei tohi tähendada ebaefektiivsust ja raiskamist ehk heaolu kasvatamist tulevaste põlvede arvel.
(Kõiv:Lahtvee jättis valitsuse kiitmata selle eest, et eelarve esitatakse igale Riigikogu liikmele CD plaadil, mitte paksus kollases raamatus. Nii jääb hulka paberit kasutamata ja rohelised võiks ju selle üle rõõmustada)
Ansipi vastulause: Tänab asjalike arvamusavalduse eest. Läbipaistvusest – kas avalikkus on saanud liiga palju informatsiooni valitsuse ees seisvatest valikutest. Tundub, et isegi osade poliitikute jaoks on liiga palju, nad ei suuda hoomata. Peab tähtsaks, et avalikkusel oleks teada, milliste valikute vahel otsuseid langetati. Loodab, et eriti poliitikud suudavad igal aastal üha rohkem orienteeruda eelarve andmetes.
Seppik ütles, et valitsus otsustas korjata puuduoleva raha rahvalt. Mitte ainult puuduoleva vaid kogu eelarve raha. Valitsusel ei olegi kuskilt mujalt raha võtta.
Kust tuleb lisa 8 miljardit krooni riigieelarvesse. 5 mld krooni tuleb EL-i vahendeid, ülejäänud osa sotsiaalmaksust. Mõlemad kasvu allikad on selgelt sihtotstarbelised.
Jah, raha võib võtta ka mujalt – reservidest või võtta ka võlgu. 2007 a eelarve lõppes 7,8 mld kroonise ülejäägiga, mis läks reservi. Läbi aegade suurim ülejääk ja reservi täiendus. See on maksumaksja raha. Meie olukord ei ole nii hull, et peaksime reservide kallale minema.
Männil on kõva haare, kui ta nimetab maksukorrigeeringuid marginaalseteks. Need annavad kokku eelarvele 3 mld krooni. See ei ole väike raha.
Sellega sai eelarve üleandmine läbi ja Riigikogu saal vajus praktiliselt tühjaks. Eelarve üleandmise ajal saalis olevat meeleolu võiks kirjeldada nii, et alguses oli üleval teatud pinge, mis iga sõnavõtu järel vaikselt lahtus ja lahtus. Eks seda pinget jagu järgnevatesse kuudessegi veel küllalt, sest eelarvega koos üle antud seadused vajavad kõik menetlemist ja valitsuses tehtud valikud reaalset otsustamist. Töö jätkub.