Mõttetalgutest ja muustki

1.mail toimusid üle-eestilised mõttetalgud ja sai täis 5 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Majanduskriis on sarnane nii siin kui sealpool suurt lompi, aga käitumised on erinevad.

Osalesin Paide kultuurikeskuse väikeses saalis toimunud mõttetalgul. Üldiselt oli tegemist väga linna arengukava töörühmade arutelu sarnase ettevõtmisega. Linnapeaks oleku ajal sai päris mitmel korral neis osaletud ning linna tuleviku jaoks plaane peetud.
Paar toredat mõtet, mis jäid meelde päeva juhi Rainer Eidemilleri kokkuvõttest – kuna Paide on Eestimaa süda, siis võiks kõik paidelased kaaslinlasele tere öelda. Oleks väga südamlik. Ning kõik paidelased võiksid hea elukeskkonna huvides tekitada vaid müra, mis ei levi üle kinnistu piiride. Pühapäeval oli Joodil nii rahustav kuulata linnulaulu ja rähni toksimist. Ühe naabrimehe kreissaag oli oma töö teinud ning teine naabrimees automaki kinni vajutanud. Mõtlesin, et kuidas peaks 1.mai mõttetalgute mõtted nüüd näiteks paidelasteni jõudma?! Kuidas nad saavad teada, et võiks Paide vahel kõigile tere öelda ja mitte üleliigset müra tekitada?
 
Kuna 1.mail sai täis 5 aastat Euroopa Liidu liikmena, avaldas Postimees tabeli Eesti näitajatest enne ja pärast liitumist. Eriti üllatav oli tabelist vaadata töötuse numbri võrdlust. 2004 oli 10 % töötuid, aastal 2009 on vastav protsent 8,9. Kas keegi mäletab, et meil oli viis aastat nii hull kriis, et töötuid oli rohkem kui praegu?! Vaevalt.
Majanduskriisis on palju emotsionaalset. Kui ikka kõik räägivad kriisist, siis ta tuleb. Kui ikka kriisi on oodata, siis tuleb tarbimine kokku tõmmata. Ja vähendataksegi tarbimist nii palju kui võimalik ning kriis süveneb.
Ameerika president Barack Obama andis oma maale positiivse emotsiooni – abipaketi sajad miljardid dollarid. Ega keegi eriti peale vabariiklaste küsi, et kust võtab USA need miljardid? Kas trükibki lihtsalt katteta raha juurde ja loodab inflatsioonile?! USA Presidendi proua aga teeb Valge Maja aeda juurviljapeenra ning näitab keskmisele ameeriklasele eeskuju – kasvatage mingigi osa oma toidust keskkonnasõbralikult koduaias. Tulemus – aprillikuu andmetel on ameerika tarbijate kindlustunne pööranud jälle tõusuteele.
Eestil puuduvad võimalused raha juurde trükkimiseks. Meie peame elama sellest rahast, mida me teenime. Vahepeal kogutud reservid aitavad pehmendada sissetulekute langust ning nende kasutamist piirab Maastrichti kriteerium ja terve mõistus (ei tea ju, millal tulud jälle taastuvad). Meie presidendi proua Kadriorgu peenart ei tee (kuigi ta seda ilmselt väga hästi oskaks). Tema soovitab arstidel kaalust alla võtta ja peab toreda Audiga edasi sõitma (ilmselt saaks ju odavamaga ka hakkama, aga ega seda presidendiproua ju ei otsusta). 
 
Nii mõneski kohas on ikka majanduskriisi vaja kah, et kliendist saaks jälle kuningas. Et kohvikus ei saadetaks klienti pool tundi enne sulgemist minema, sest „meil suletakse köök pool tundi enne kohviku sulgemist“. Mõned päevad tagasi Londonis õhtul einestades kohtasin hoopis teistsugust suhtumist. Isegi peale söögikoha sulgemist sai klient lisatellimusi esitada ning ainult peale sulgemise kellaaega uksest sisse astunutele öeldi vabandust, oleme suletud. Eeldan, et Kesk-Eestis on vähem potentsiaalseid kohvikukliente kui Londoni peatänava ääres ning seda enam peaks neid siis meil ju püüdma.
Mõni sõna Londonist veel. Võtsin osa IPU konverentsist, mis tutvustas uut Puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Kui esmaspäeva hommikul enne üheksat Westminsteri palee juurde jõudsin, olid Sri Lanka päritolu meeleavaldajad juba kohal ning skandeerisid. Kui õhtul peale kümmet uuesti samasse kohta sattusin, ei olnud midagi muutunud. Samad meeleavaldajad ja ikka skandeerivad. Kuidagi lootusetu ja kurb oli neid seal vaadata. 
Pildil loosung, kust sai aimu nõudmistest.
 
Õhtul avastasin Big Beni läheduses jalutades, et mobiililevi puudub. Telefoni viga ei olnud, sest tunnikese hiljem, kui Hyde Parki serval asuva hotelli juurde jõudsin, oli mobiililevi tagasi. Kas terrorismioht on sedavõrd suureks tõusnud, et tuleb valitsushoonete läheduses õhtusel-öisel ajal mobiililevi välja lülitada?!
Mõningast ärevust tekitasid ka automaatrelvadega politseinikud, kes valitsushoonete ümber patrullisid. Politseinikke oli üldse väga palju liikvel. Kui muidu tõstab korravalvuri nägemine turvatunnet, eriti veel võõras linnas, siis automaatrelvadega politseinikud tekitasid mõningast kõhedust.
Pühapäevaõhtune lend Tallinnast Londonisse oli meeleolukas. Lennukis kaanisid „inglise poissmehed“ kõvasti õlut. Üks noorsand paar rida minust tagapool, kel ilmselt enam sisse ei mahtunud, oksendas otse salongis ja peale seda talle enam õlut ei toodud. Jäi mulje, et inglise turistide jaoks on Tallinn jätkuvalt sihtkoht.
 
Vaata lisaks galeriist pilte siit

2 mõtet “Mõttetalgutest ja muustki”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga