Mis teid häirib?

Just sellise küsimusega märgitud ümbrikud jõuavad täna-homme mõnedes Harjumaa valdades inimeste postkastidesse. Sihiks on koguda inimestelt tagasisidet neid häirivate asjade kohta…

Eestis on alates juulist esmakordselt seadusega tagatud inimese õigus nõuda enda häirimise lõpetamist.  Suvel jõustunud Korrakaitseseaduse aluspõhimõte on, et inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, kus ta ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast.  Praktilises elus tähendab see vajadust suhelda häirijaga ning nõuda häirimise lõpetamist.

Meedias on palju juttu olnud avalikus kohas alkoholi tarbimisest kui ühest häirivast tegevusest. Vähem tähelepanu on saanud aga teised häiringud. Undav alarm, eriti öösel, aga ka vaiksel puhkepäeva hommikul.  Erinevate tootmisettevõtete tegevusest tulenev müra või hais või mõlemad korraga. Ei saa üle ega ümber ka häirimisest, mida toob enesega kaasa naabri hoolimatu suhtumine, mürarikaste tööde ettevõtmine hommikul vara, õhtul hilja või öörahu häiriv pidu. Paljudele teevad muret ka tiibvarjurid, kes hiliste õhtutundideni põristavad oma lennumasinatega ühtede ja samade elamute kohal ning häirivad elanike rahu. Või hilisõhtused driftijad jne, jne.

Kui soovime parema elukvaliteediga Eestit, on vaja rohkem mõelda teise inimese peale ning oma tegevustega püüda võimalikult vähe häirida ümbritsevat keskkonda ja ümbruses elavaid või viibivaid inimesi. Me tahame töötada ja teenida head palka, selle eelduseks on aga kvaliteetne puhkeaeg nii õhtuti kui nädalavahetustel.

Olen Riigikogu keskkonnakomisjonis aastaid tegelenud müra, haisu ja teiste elukvaliteeti halvendavate häiringute vastu võitlemisega. Infot ja nõuandeid selle kohta, kuidas häiringute vastu abi saada, leiab minu blogist aadressil www.toniskoiv.ee

Ilma numbrita rattahoidjat kui näidet häirivast hoolimatusest palun praegu mitte pakkuda. Vara veel...
Ilma numbrita rattahoidjat kui näidet häirivast hoolimatusest palun praegu mitte pakkuda. Kõigepealt tuleb suuremad mured ära lahendada…

Sooviga jätkuvalt parandada inimeste elukeskkonda, palun teil mõelda asjade peale, mis teid teie elukohas, teel kodunt tööle ja tagasi või mujal ümbruses kõige rohkem häirivad. Kuidas neid häiringuid vähendada või üldse ära kaotada?

Palun kirjutage oma tähelepanekutest siia kommentaariumi ja kirjeldage, mis teid häirib. Vastuseid analüüsides ja üldistades on võimalik ühiselt välja töötada lahendused, mis just teid aitavad, häirimise lõpetavad ja kvaliteetsema elukeskkonna loovad.

PS! Paberkirja saajatelt ootan vastust kirjas märgitud viisil koos sellest tulenevaga:)

6 mõtet “Mis teid häirib?”

  1. Tere,
    Sain teilt kirja, elan Vehema teel, Viimsis. Minu arvates inimesed võiksid tegeleda raha teenimisega, väärtuse loomisega, ekspordiga ja vähem otsida küsimusi ennast painavatele vastustele. Kui kõik inimesed käiksid koolis, teeksid tööd jne., siis jääks vähem aega vingumisele, mis neid kõik segab ja kuidas naabrid neid häirivad, napsitajad tänaval häirivad jne. Kui ei meeldi linnas elada, siis tööd tehes saab raha teenida ja osta endale privaatse maatüki linnast eemal.

    Tegusid, väärtuse loomist, professionaalsus, nutikust ja vähem möla neilt, kes pole võimelised ühiskonnale looma mõõdetavaid väärtuseid ja kellel pole selgeid oskuseid!

    Karoly Kirber

    1. Tere,
      tänan kommentaari eest! Olen teiega täiesti nõus, et inimesed peaksidki elama oma elu, teenima raha, looma uusi väärtusi, armastama ja hoidma oma lähedasi. Seda kõike saab nii teha, et samal ajal teisi inimesi ei häiri, nende elamist ei sega. Vingumine ongi mõtetu. Kui on probleem, siis tuleb see lahendada, mitte vinguda.
      Niisamuti ei ole linn otseselt häirimise eelduseks. Olen külastanud mitmeid linnu näiteks Sveitśis, kus elab inimesi rohkem kui meil,aga privaatsus on suurem, häirimist on tunduvalt vähem. Loomulikult, Eesti ei ole Sveitś. Aga minu tegevuse sihiks on, et elukvaliteet Eestis oleks iga päevaga rohkem Sveitśi kvaliteedi moodi. Et inimesed hooliksid endast ja teistest, et Eesti oleks vastutustundlike ja hoolivate inimeste riik.
      Parimate soovidega
      Tõnis Kõiv

      PS! Teie privaatsuse huvides jätsin alles vaid tänava nime, aga mitte maja numbrit.

  2. Müra meie keskkonnas on kindlasti häiriv, eriti kui see segab kodust puhkeaega. Teema tõstatamine on kindlasti vajalik, kuigi lahenduste ja tulemuste leidmisel ja ootamisel kannatlikkust ilmselt tuleb varuda.
    Mind isiklikult häirivad Viimsis Haabneemes korrusmajade piirkonnas undavad alajaamad, millede müra kostab läbi seina eriti hästi öösel, kui kõik on vaikne.
    Põhimõtteliselt on tehniline progress muidugi tore ja elektrivalgus hea asi, aga lahendused vahel siiski sellised, et jokk normidele ehk vastavad, aga praktiliselt ikkagi mõttelult keskkonda rikkuvad ja häirivad. Mis põhjusel majade vahele need pisikesed alajaamad on paigutatud ja miks nad undavad, on täiesti selgusetu, kardan et siin ei ole abi ühestki vastuvõetud seadusest.

    1. Tänan kommmentaari eest! Alajaamadel on kindlasti oma tarvilik eesmärk, kuid see ei tähenda ise-enesest veel vajadust alajaamadest tulenevat müra taluda. Ilmselt on mõistlik pöörduda Eesti Energia poole, sest alajaama on võimalik ju mürakindlamaks ehitada. Näiteks katta müraisolatsioonivahendiga kas seest või väljast.
      Selleks, et alajaama omanik midagi ette võtaks, on oluline eelnevalt välja selgitada kui suure hulga inimeste jaoks on see probleem on. Tasub vestelda naabritega ja leida liitlasi, et saaks koostada ühise pöördumise. Tean, et mitmes elurajoonis on alajaamu ümbritsetud aedade ja hekkidega, ikka selleks, et silma ei riivaks ja müra ei leviks.
      Soovin edu!

  3. Tere Tõnis!
    Saime teie kirja. Elame Viimsi vallas, Püünsi küla lõpus.
    Praktiliselt igal ilusal suveõhtul toimub “villa mary http://www.villamary.ee/” pidu, pidu mis ei häiri mitte kedagi.
    Kui kell jõuab 23:00-00:00 vahele hakatakse seal miine õhkama, lõhkeainet on nii ohtralt, et maa väriseb.

    Küsimus selline, et kui ei ole võimalik osta pauk-efektiga pürotehnislisi tooteid, kaaskondanike häiriva faktori pärast. Siis kuidas on võimalik, et iga parima ilmaga suveõhtu lõppeb Püünsi külas konkreetse sõjaga?
    Tegemist ei ole ühe raketi või latakaga, sadu pauke+täiesti valges toimuv ilutulestik. Soodsa tuulega saab tunda ka hingematvat hiina püssirohu vingu.
    Kas selline tegevus oleks teie arust võimalik kontrolli alla saada? Või on see tõesti nii, et kui Vadim saab aasta vanemaks on tal õigus igal suveööl väike lahing korraldada?
    Tänud!

    1. Tere, tänan kommentaari eest! Korrakaitseseadus lubab vaid kolm korda aastas, aastavahetusel, vabariigi aastapäeval ja jaanipäeval tekitada öörahu ajal ülemääraseid müra-ja valgusefekte. Muul ajal tohib seda teha vaid kohalikust omavalitsusest eelnevalt võetud loa alusel. Kahtlen, kas teie viidatud näites on olemas kohaliku omavalitsuse luba. Pigem on tegu lihtlabase seaduserikkumisega, mis saab toimuda seni kuni keegi sellele ei reageeri. Tasuks juhtida “paugutaja” tähelepanu sellele, et Korrakaitseseaduse § 56 Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld sätestab:
      (1) Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
      (2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
      (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:
      1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt;
      2) kohaliku omavalitsuse loa alusel või
      3) ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.

      Naaber võib muidugi vaielda, et ta paugutab oma hoovis ja see ei ole avalik koht. Jah, muidugi ei ole, aga ainult siis kui ka tegevuse mõjud jääva naabri hoovi. Kuna aga pauk kostab ju üle kinnistu piiride ja “püssirohuving” levib samuti siis ulatuvad tegevuse mõjud avalikku ruumi ja seega on oma olemuselt tegu avaliku üritusega. Seda juba ilma avaliku ürituse loata teha ei tohi. Seega rikub ilma omavalitsuse loata ilutulestiku laskmine või muud moodi paugutamine seadust ja paugutaja on seaduserikkuja. Iga kodaniku kohus on seaduse täitmine. Seaduserikkumine on karistatav.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga