Saatsin paar kuud tagasi kõikidele Eesti linnadele ja valdadele juhendi, kuidas võiks aidata inimesi nende võitluses häirimise vastu. Kuna müraga hädas olevad inimesed otsivad abi minult siis avaldan juhendi, et inimesed saaksid selle alusel omavalitsuse poole pöörduda…
Häirimise vastu võitlemise juhend kohalikule omavalitsusele
Korrakaitseseaduse kohaselt on inimene vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast.
Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
Kui inimese subjektiivseid õigusi miski häirib siis ta võib abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning linn või vald on kohustatud inimest aitama.
Näidisloetelu mõningatest häiringutest:
-Liiga valjult töötavast stereosüsteemist või telerist kostuv muusika või kõne
-Pikalt haukuvad koerad
-Remonditööd ebamõistlikel kellaaegadel
-Rikkis alarmsüsteemid, mis lülituvad korduvalt sisse või ei lülitu välja
-Rikkis autoalarmid, mis lülituvad korduvalt sisse
-Muusika kostumine alkoholimüügiloaga asutustest, nagu pubid või ööklubid
-Müra, mis tekib tööstus- või äritegevustest, mille puhul ei kasutata müra minimeerimiseks “parimaid võimalikke meetodeid” (best practise)
-Lammutus- või ehitusplatsidelt ebamõistlikel kellaaegadel kostuv müra
Kohaliku omavalitsuse asemel tuleks pöörduda vastava riigiameti poole järgneva müra korral:
Lennukid (v.a. mudellennukid) – võtke ühendust Lennuametiga
Liiklus – võtke ühendust Maanteeametiga.
Mis on häiring?
Seda pole lihtne määratleda. Selleks, et müra käsitletaks häiringuna, peab see ebamõistlikel põhjustel segama teie heaolu oma kinnisvaral.
Arvesse võetavate tegurite hulka kuulub:
Müra tase, kordumise sagedus, päevaaeg, kestus, piirkonna tüüp jne.
On vähetõenäoline, et häiringute hulka arvataks:
– Muruniiduki kasutamine päevasel ajal
– Nutvad sülelapsed
– Aeg-ajalt haukuvad koerad
– Üldised igapäevasest elutegevusest tulenevad helid (näit. pesumasina kasutamine päevasel ajal)
Mida kõigepealt teha?
Naabrite müra võib olla häiriv ja eriliselt tüütu, kui see mõjutab meie elukvaliteeti, näiteks takistades puhkamist. Kui kuidagigi võimalik, on kõige parem probleemi kõigepealt naabriga arutada, sest tihti võib kohaliku omavalitsuse sekkumine heanaaberlikud suhted lõplikult rikkuda.
Kui tunnete, et suudate naabriga vestelda võimaliku müraprobleemi üle, jääge rahulikuks ja viisakaks. Enamikel juhtudel pole inimesed enda põhjustatud probleemist teadlikud. Ähvardav käitumine ei aita probleemi lahendada ja võib olukorra tihti halvemaks teha.
Selgitage naabrile, et müra häirib teid ja teie perekonda. Kui probleemi põhjustab kõlaritest kostev muusika, kutsuge naaber enda juurde koju, et nad saaksid seda kuulda teie seisukohast.
Kui müra tuleb üürikorterist, võite vestelda ka üürileandjaga.
Kui aga pole võimalik asja naabriga arutada või kui müraprobleem jätkub, võite ühendust võtta kohaliku omavalitsuse keskkonnaga tegeleva ametnikuga.
Kohaliku omavalitsuse tegevus
Kui olete esitanud omavalitsusse avalduse häirimise kohta, selgitab teie taotlust menetlev ametnik teile järgitavat korda. Teile saadetakse kiri koos häiringulehega, millele peate kirja panema edasised vahejuhtumid.
Kiri palvega müra vähendada saadetakse ka isikule, kelle kohta te kaebuse esitasite. See annab nimetatud isikule võimaluse oma tegevus üle vaadata ja võib viia häiringu vähendamiseni. Kõik teie esitatud üksikasjad hoitakse konfidentsiaalsed. Kui müra kostub üüritud elukohast, saadetakse kiri ka üürileandjale.
Kui tingimused paranevad, võite asja sinnapaika jätta. Juhtumiga tegelev ametnik jätab teie toimiku avatuks 21 päevaks, pärast mida see tavaliselt suletakse, kui te pole meiega selle aja jooksul ühendust võtnud.
Kui tingimused ei parane, peaksite täitma häiringulehte, sest seda on vaja tõendusmaterjalina, kui juhtum võtab ametlikuma pöörde. Seejärel tuleb see meile tagastada, et me saaksime hinnata, kas esineb seaduses määratletud häiringuid. Kirjutage sündmused hoolikalt üles nende toimumise ajal, mitte hiljem, ja püüdke mitte liialdada.
Kui juhtumiga tegelev ametnik kahtlustab, et tekitatakse seaduses määratletud häiringuna käsitletavat müra, võib ta korraldada kontrollkülaskäigu nii, et on ise müra tunnistajaks. Samuti võib ta teie koju paigaldada müra jälgivaid seadmeid, et mürarikkaid sündmusi salvestada. Teie naabrile võidakse saata ka teine, rangemalt sõnastatud kiri.
Kui pärast müra kuulmist on ametnikud veendunud, et tegu on häiringuga, esitatakse müra eest vastutavale isikule müra vähendamise käsk. Sellise käsu täitmata jätmine on õigusrikkumine ja viib tavaliselt seadmete konfiskeerimiseni ja/või süüdistuse esitamiseni. Sellisel juhul võib vajalikuks osutuda teie nime ja aadressi avaldamine.
Kui ametnikud häirivat müra ei kuule siis saate pöörduda häirimise lõpetamise nõudega kohtu poole.
Nõuanded levinud müraallikate osas
Haukuvad koerad
Kõlaritest kostva muusika kõrval on see kõige levinum kaebamise põhjus.Kui teie koera kohta esitatakse kaebus, pidage palun meeles, et te ei pruugi probleemi ulatust teada, kui te pole koera haukumise ajal kodus. Koer võib üksinda jäetuna teisiti käituda. Küsige naabritelt, millal ta haugub ja kui kaua. Kasu võib olla sellest, kui püüate ise haukumist pealt kuulda. Andke naabritele jooksvalt teada kõigist sammudest, mida te koera haukumise lõpetamiseks teete.
Vali muusika
Hoidke heli vaiksena, eriti hilisõhtul, öösel või varahommikul. Veel parem on kasutada kõrvaklappe, kui soovite mängida muusikat valjult või hilja. Paigutage kõlarid ühistest seintest kaugemale ja asetage isoleerivale materjalile. Kui korraldate peo, kaaluge naabrite kutsumist, hoidke aknad ja uksed kinni, ja kui keegi kaebab, keerake muusika vaiksemaks.
Müra äritegevusest
Äripindadelt kostva müra puhul talitatakse sageli sarnaselt elamispindadelt kostvale mürale.
Kui ruumidel on alkoholimüügiluba (näit pubi, ööklubi), võidakse lisaks häiringu mittetekitamise nõude rikkumisele võtta ette meetmeid ka alkoholimüügiloa rikkumise eest. Alkoholimüügilubade väljastamise eesmärk on tagada üldsuse võimalikult vähene häirimine. Alkoholimüügiloa tingimusi rikkuvate ettevõtete suhtes võidakse algatada menetlus. Kui kaebused puudutavad alkoholimüügiloaga ettevõtteid või kui soovite täpsemat teavet, peaksite kõigepealt ühendust võtma lubade väljastamise üksusega.
Ilutulestik
1.juulist 2014 jõustunud Korrakaitseseadus keelab tekitada avalikus kohas teist isikut oluliselt häirivat müra ja valgusefekte. Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, järgmiste eranditega:
1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt tekitatu;
2) kohaliku omavalitsuse loa alusel või
3) ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.
Politsei jälgib nende nõuete täitmist.
Vargaalarmid
Valehäiret andev majaalarm võib olla eriliselt tüütu, eriti siis, kui omanik on sõitnud puhkusele. Alarmi töökorras olekut tuleks regulaarselt kontrollida. Paigaldage 20 minuti väljalülitamissüsteem, et valehäiret andev alarm ei jääks lõputult üürgama.
Lisaks palun leidke volitatud võtmehoidjad ja andke sellest teada kohalikule omavalitsusele, et teie alarmi saaks probleemi korral uuesti seadistada. Arvestage sellega, et asjatult ja häirivalt töötav alarm ei saa töötama jääda kogu teie puhkusel viibimise ajaks.
Trummikomplektid ja teised muusikariistad
Muusikariistaga harjutamiseks pole seaduses konkreetseid aegu sätestatud, kuid käituge naabrite suhtes viisakalt. Teie naabrid ei pruugi jagada teie vaimustust oma tütre kahetunnisest viiulikontserdist.
Trummide puhul kaaluge harjutuspatjade kasutamist ja muid meetmeid, vähendamaks tekkivat mürahäiringut.
Koduremont
Enamikul inimestel on vaja kodus mingeid remonditöid teha, eriti siis, kui nad on just sisse kolinud või muudavad sisekujundust. Peame mõistma ka seda, et paljud käivad päeval tööl ja peavad remonti tegema õhtuti ja nädalavahetustel.
Ometi ei anna see neile luba naabreid ükskõik mis kellaajal tüüdata, või töid lõpmatuseni venitada. Me peame kõik mõistlikult käituma, et saaksime koos elada.
Äärmuslikel juhtudel kujutab remont endast häiringut, mille vastu võime võidelda oma õigusi kasutades.
Kui kavatsete kodus teha mürarikast remonti, hoiatage naabreid piisavalt ette. Öelge neile, mida te kavandate ja kui kaua töö kestma peaks. Soovitame mürarikkaid töid teha ainult kell 9.00–20.00. Kui aga peate mürarikkaid töid tegema muudel aegadel, rääkige palun naabritega ja leppige kokku, millal tööd teha saab.
Teavitamine
Kui omavalitsus avaldab ülaltoodud juhendi oma veebilehel ning teavitab sellest elanikke siis on juba pool tööd tehtud. Inimesed saavad ise hinnata, kas neid häiriv müra loetakse häirivaks ka juhendi kohaselt ja kas peaks häirivat müra taluma või mitte. Vaidlusaluseid olukordi tuleks lahendada võimalikult ökonoomselt.
“Kui tingimused ei parane, peaksite täitma häiringulehte, sest seda on vaja tõendusmaterjalina, kui juhtum võtab ametlikuma pöörde.”
Mis instants võtab sellist kaebaja enda täidetud lehte tõsiselt? Tunnistajaid pole ja objektiivsusest on asi kaugel või kuidas?
Olen ise kimpus allpool elava noorte perega kus kuulatakse muusikat nii, et madalad sagedused on nii võimsaks keeratud, et mu korteri põrand, seinad, mööbel ja öhk vibreerivad päris üheselt tuntavalt. Muusika ise ei sega, vaid mööda konstruktsioone edasi kanduv kestev, kiire rütmiga vibratsioon.
Eile hakkas selle müra peale vastu radikat kloppima nende alumine naaber. See pere eksikombel pidas kloppimist minu tekitatuks ning tuli minu uksele “asju selgeks rääkima”. Pidasid üleval normaalselt ja intelligentselt ning sai selgeks, et mina ei olnud eilne kloppija aga vestlus uksel venis tunni pikkuseks ning mulle anti teada, et nende pere on varem kutsutud politseisse aru andma müra tõttu. Politseis olevat neile aga hoopis nende õigusi kinnitatud! Neil olevat õigus müra tekitada seadusega ettenähtud kellaaegadel. Noor peremees jäi kindlaks, et keegi ei saa neid keelata päevasel ajal muusika kuulamist nii nagu nemad seda soovivad teha.
Kuidas siis seadustega on? Pole ju punkti kuskil korrakaitseseaduses mis otseselt keelaks naabreid häiriva müra tekitamise ööpäevaringselt?
Meenub veel juhtum sama perega kus ma olin sunnitud pöörduma sama probleemi pärast politseisse. Kuna seal tähistati mingit pere tähtpäeva külalistega siis jällegi häiris mind vaid vibratsioon valjust bassi kõlarist. Kui pool päeva seda talununa õhtul politseisse helistasin siis tehti mulle selgeks, et nädalavahetusel võib muusikat valjult kuulata kauem kui tavaliselt ning nemad kindlasti ei tule mu väljakutse peale enne kui kell saab nii palju, et müra tekitamine muutub seaduserikkumiseks. Ma selgitasin politseile, et naabritel pole õigust sellist müra tekitada ööpäevaingselt siis sellega nagu nõustuti aga jutt veti kohe tagasi sellele, et nad enne kindlasti ei tule kui kell on nii ja nii palju. Küsisin, et miks siis vastati, et nädalavahetusel on neil palju väljakutseid ning kui ma küsisin, et kas pärast kella kukkumist väljakutsed lõppevad siis ei saanud vastust vaid kinnitati,et nad kindlasti enne ei saabu. Lugu siis Tallinnas, Lasnamäel ja 18 oktoobril.
All asuva korteri omanik vehkis oma jutus Eesti seadustega oma teguviisi õigustuseks. Mul ei olnud midagi ettenäidata oma seisukoha kaitseks. Kas õigus jääbki neile või seaduses siiski olemas paragrafid mis lubaks mulle õiguse kodurahule?
Tänan kommentaari eest! Teie mure on suur ja täiesti õigustatud. Minu poolt siin blogis avaldatud juhendi saatsin ma septembris kõikidele omavalitsustele, sh Tallinna linnale. Tahan, et kohalik omavalitsus võtaks juhendi kasutusele, et oma kogukonna inimesi aidata. Küsite, et kes võtab nn häiringulehte tõsiselt? See, kes palub teil seda täita, võtabki. Ma ei hakka siinkohal uuesti kogu juhendit ümber kirjutama, aga seal on selgelt kõik kirjas, kes mida teeb. Kohalik omavalitsus võib tulla oma esindajaga teie koju häiringut kuulama, üles seada vastavad salvestusseadmed jmt. Aga kõige põhilisem on siiski inimeste harimine. Kui kohalik omavalitsus kirjutab kirja teie alumisele naabrile, kus kirjas, et nende tegevus põhjustab häiringuid naabrile ja tutvustab muuhulgas 1.juulist jõustunud Korrakaitseseadust siis on see juba väga suur samm edasi. Korrakaitseseadus nimelt sätestab, et igaühel on õigus oma õigusi realiseerida piirini, kus ta puutub kokku teise inimese õigustega. Naabril on õigus oma korteris muusikat kuulata ja teil on õigus oma korteris mitte kuulata muusikat. Teispidi võttes ei ole teil ega teie naabril õigust kuulata muusikat nii, et naaber on samuti sunnitud kuulma. Igaüks hoiab oma tegevuse mõjud oma kinnistul, kortermajas siis reaalosa (korteri) piirides. Nii on seaduses kirjas.
Politseinik on häirimise juhtumites hindaja, kes otsustab, kas tegu on keelatud häiringuga või mitte, kas peab seda taluma või mitte. Iga inimene on erineva mürataluvusega ja politseinik on samuti inimene.
Mida te siis edasi peaks tegema? Püüdke hankida alumise naabri mobiiltelefoni number ja saatke talle alati, kui alt muusikat (või bassitümakat) kostub sõnum teatega, et tema tegevus (muusika vali kuulamine, bassihelid) häirib teid. Sõnum hoidke telefonid alles. Võite ka minna korrus allapoole ja ukse taga kella lastes sama sõnumi edastada, aga sel juhul ei jää sellest maha kirjalikku taasesitamist võimaldavat märki ja pealegi on suur oht ebaviisakusteks ja konfliktiks.
Pöörduge kortermaja haldava ühistu poole sooviga luua maja sisekorra eeskirjad, kuhu märkida sisse elanike kohustus hoida oma elutegevuse mõjud kinnistu reaalosa piirides. Paljudes kortermajades on sisekorraeeskirjadega keelatud ka näiteks rõdudel suitsetamine, rääkimata grillimisest. Kui majal on sisekorraeeskirjad olemas siis võib olla vaja neid täiendada.
Rääkige naabritega ja uurige, kas neile ka tümakas kosta on ja kas see neid ka häirib? Pidage silmas, et seadus ei luba teisi inimesi asjata häirida, vastupidi, lausa keelab selle. Mida aga häirimiseks lugeda ja mida mitte, see on paljuski juhtumipõhine lahendus. Täna on levinud kaks eksiarvamust: 1. ma võin oma korteris teha, mida ma tahan; 2. ma pean kortermajas naabri müratekitamist igal juhul kannatama. Mõlemad on eksiarvamused.
Lõpetuseks soovitan teil kirjutada kiri Tallinna linnapeale ja uurida, millal Tallinna linn oma elanike kaitseks häiringute vastu võitlemise juhendi kasutusele võtab.
Mina olen hädas oma naabritega (järjekordesed üürnikud), kelle laps(ed) lakkamatult trambivad, kolgivad, röögivad. Meil seinad värisevad ja koolilapsel on väga raske õppida. Öörahust peetakse enam-vähem kinni. Uue korrakaitseseadusega seoses uurisin antud temaatikat ja Justiitsministeerium on jõudnud järeldusele, et naabri laste trampimist (mis sellest, et see segab sinu elu oluliselt) peab taluma. Vastus antud teemale on toodud alljärgneval lingil:
http://tarbija24.postimees.ee/2756058/lugeja-kusib-mida-teha-trampiva-naabrilapsega
Palun Teie arvamust. Antud probleem on kortermajades väga aktuaalne.
Tänan kommentaari eest! Kortermajas tuleb luua ühiselu reeglid ja seejärel neist ka kinni pidada. Ühest küljest on tõesti täiesti loomulik, et lapsed jooksevad ja möllavad, aga teisalt tuleb ka lastele maast-ja madalast õpetada hoolimist teistest inimestest ja nende õigustatud huvidest. Kortermaja on ühiseks koduks nii noortele kui vanadele, seega peab leidma kompromissi. Eriti edasi ei aita kui läheneda probleemile – peab-ei pea, on kohustus, ei ole kohustust põhimõttel. Tähtis on siiski mõistmine ja kokkulepe.
Alati aitab probleemist rääkimine. Palun rääkige naabriga viisakalt ja rahumeelselt, et tema lapsed teevad korteris suurt müra, mis häirib teie elu. Ma saatsin omavalitsustele häiringutega tegelemise juhendi (avaldatud ka siin keskkonnas: http://www.toniskoiv.ee/kuidas-voidelda-hairimise-vastu-juhend/), mille kohaselt tasuks kutsuda naabrit enda juurde kuulama, kuidas laste jooksmine teie juurde kostab. Püüdke jõuda olukorrani, kus ka naaber mõistab, et kortermajas ühiselt elades on teatud piirangud ja neid tuleb järgida.
Soovin rahulikku meelt oma õiguste eest seismisel!
Tere. Ostsin korteri, korter asub esimesel korrusel, tuli välja et minu korteri all asub soojussõlm mis pidevalt üürgab, maja haldab iss kas mul on õigus nõuda et nad midagi ette võtaksid sest võimatu on nii elada, või kuhu peaksin pöörduma,õhtu kui peaks vaikus olema elan mina müraga.Kas peaksin laskma teha müra testi.
Tere, pöörduge ikka kõigepealt ISS-i poole. Saatke e-kiri, kus kirjeldate oma muret, et keldrikorrusel asuvast soojasõlmest kostub teie eluruumidesse häiriv müra, mis ei lase teil oma kodus häirimatult olla, rahulikult puhata. Paluge, et ISS võtaks ette soojasõlme (või selle kõige suuremat müra tekitava osa, näiteks pumba) isoleerimise selliselt, et müra saaks summutatud ja ei kostuks enam teie korterisse. Pakkuge välja, et teie olete nõus kui ISS-i esindaja soovib mõnel õhtul tulla teie koju müra kuuldavust kontrollima. Paluge probleemiga tegeleda kiiremas korras, rõhuge sellele, et iga päevaga (õhtuga) teie probleem kasvab, sest liigne müra tekitab teil stressi, ei lase uinuda ning see võib mõjuda halvasti teie võimekusele töötada ja teie tervisele. Paluge endale vastata kirjalikult.
Tere minul niisugune mure et naaber lõhub seinale täiest jõust isegi siis.kui lapsed omavahel räägivad või kui meie loeme lastele unejuttu.asi on läinud nii hulluks et lapsed ei julge isegi mängida ja kardavad toas olla.koige tipuks see naaber käis vallas valetamas ja kaebamas et meie lärmame ja lapsed karjuvad öösiti kuigi neil uneaeg hiljemalt kell 10 .muda teha olen täitsa mures kuna oma kodus ei saa isegi üksteisega suhelda ja elamine on enda kodus juba ahistav.palun antke nõu
Tere,
naabriga tuleb suhelda. Kui naaber “lõhub seinale täiest jõust” siis on tal ju ilmselt mingi mure, mida ta püüab selliselt lahendada. Aidake tal seda teha, minge küsige, milles mure on. Samuti soovitan naabriga vahetada mobiiltelefoni numbreid ja paluda naabril teile sõnum saata või helistada kui teie tegevus naabrit häirib. Eelistatud on sõnum, sest see on kirjalikult taasesitatav ja tõendina kasutatav. Niisamuti tuleb teil naabrile sõnum saata kui ta “lõhub seinale täiest jõust”, et see teid häirib ja paluge lõhkumine lõpetada. Soovin edu!
Elan kortermajas asuvas korteris üksi ja naabri järjekordse müra- ja sigaretisuitsu terrori vastu võitlemisel ei ole õhtutundidel/isegi päeval mul kuskilt võtta tunnistajaid. Politseid taha välja kutsuda väga tihti. Tunnistajate abil saaksin avalduse Politseile hiljem või koondatult vormistada. Ka oleks võõra inimese manitsus mõjuvam sellistele müratekitajatele.
Tartus ilmselt ei eksisteeri MUPO laadset organisatsiooni, kes reageeriks vajadusel kergematele õigus(korra)rikkumistele? Võibolla koopereeruksime, aitaksime üksteist, et ühiselt vastu hakata pahatahtlikele naabritele?
Tere, kortermajas on loodud ühistu ja sel ühistul peaks olema loodud ühiselu reeglid (kodukord vmt nimetusega). Esmajoones tasub pöörduda ühistu poole, tutvuda nende reeglitega, paluda ühistul tutvustada neid reegleid teie arvates reegleid rikkuvale korteriomanikule. Üürnik vastutab omaniku ees.
Politsei väljakutsumist ei tasu küll peljata, aga enne tuleks siiski otse korrarikkujale (suitsetajale, müratekitajale) märku anda, et tema tegevus teid häirib. Soovitav on märku anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel (SMS, e-kiri, Messengeri sõnum vmt), kui see aga võimalik ei ole siis on ka suuline ütlemine parem kui vaikne kannatamine.
Müra puhul on selge, et see häirib (levib) ka teie naabriteni. Loomulikult tasub nendega suhelda, vahetada kontakte ja müra korral siis üle küsida, et kas nemad ka kuulevad müra ja kas see neid ka häirib. Tulemus pange kasvõi kuskile vihikusse kirja, mida tegite ja mis tulemus oli. Seda saab hiljem tõendusmaterjalina kasutada.
Aga MUPO-t ei tasu taga igatseda, selle lühendi taga peitub Munitsipaalpolitsei ehk siis politsei nagu politsei ikka. Eesti riigis on üks politsei, nende number on 112.
Väga oluline on tõesti majasisene koostöö, kõigepealt ühiselu reeglid ja seejärel pidev, katkematu ja järjekindel võitlus iga müra või suitsetamise juhtumi korral. Järjekindlus ja püsivus viivad sihile!
Tänud nõuannete eest! Minu probleemi ühistusiseselt ei lahendatud, sest paharet on ise ühistu juhatuse liige. Ühistu siseeeskirja muutmist korrakaitse osas ei võeta isegi arutlusele.
Eks juhatuse liikmega on keerulisem jah võidelda, aga lootusetu ei ole seegi. Kui ikka majaelanike enamus ei salli suitsetamist ja tahab rahus ja privaatselt elada siis valitakse ka juhatuse liige uus. Alati eksisteerib aga võimalus, et ongi tegu majaga, mille elanikud naudivad suitsetamist ja nõuka-stiilis ühiselu. Sel juhul tasub sellest majast võimalikult kiiresti lahkuda ja leida midagi kaasaegsemat, elamisväärsemat.
Lapsed mägivad liiga valjult! Sigaretisuitsu terror?! Vanainimesed tahavad ennast tähtsana tunda. Mind häirib kah kui politsei tuleb ja ähvardab arvuti ära võtta sest neile tundus “CNBC price updates”, (kaks päeva peale börsi-krahhi), liiga valjult mängivat. Seda küll öösel. Kindlad detsibellides mõõdetavad normid tuleb seadusega kindlaks määrata. Muidu käib mürataseme kollektiivne NÕUGOGUDE stiilis alandamine. Ühisel jõul rõhujatele vastu !!!
Kõrvaklappe tuleb kasutada! Eriti öösel, elementaarne ju.
Minul selline mure nagu enamustel siin ! Häirivad väga ülemised naabrid kelle lapsed meeletult jooksevad mööda tuba ja röögivad hullult! Pidevalt mingid rasked asjad lendavad suure pauguga vastu minu lage niiet täitsa ehmatan ise! Olen rääkinud korteris elvate lastevanematega aga neid see üldse ei huvita! Pealegi on nad meil väga suured võlglased. Võlg on juba üle 9000 euro. Olen ka pöördunud korteriühistu poole aga sealt ka pole abi saanud. Ja olen samuti valda kaebuse teinud aga ei mitte midagi ei võeta inimestega ette et nad saaksid aru et nad häirivad teiste inimeste kodurahu. Ma leian et igal inimese on õigus kodurahule!
Mure ülemiste naabrite pärast on täitsa mõistetav, kortermajas on teistega arvestamine paratamatu. Samas tuleb muidugi mõista, et lapsed ongi elavama loomuga kui täiskasvanud ning nende mängimisest tekib ikka rohkem erinevaid helisid. Raske on siinkohal ühte ja selget soovitust anda. Tavapärane häirimisest teadaandmine on kindlasti omal kohal (kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel), siinkohal tuleks aga lähtuda rohkem laste huvidest ja vastutustundliku täiskasvanu käitumiskommetest. Vastutustundlik lapsevanem paneb lapsed õigeaegselt magama ja see toob kaasa ka öörahu. Niisamuti räägib vastutustundlik lapsevanem oma lastele, et nende kodu (korter) asub kortermajas, kus elab veel inimesi ja nendegi huvidega tuleb arvestada.
Te viitate suurele võlale, mis võib omakorda tunnistust anda sellest, et lastega pere kasutab ülejõu käivat elamispinda. Siin peaks omavalitsuse sotsiaalosakonnal olema oma sõna sekka öelda.
Igal juhul tuleb häirimise probleemiga tegeleda, aga väga delikaatselt, et mitte osutuda laste vastu võitlejaks. Lapsed on meie tulevik, nende vastu ei võidelda. Lapsed vajavad hoolt ja tähelepanu, nad enamasti muide karjuvadki just seetõttu, et neid tähele pandaks:)
Tere!
Meie korteri all asuv maja küttesüsteem tekitab juba aastaid häirivat taustmüra(undab,kohiseb,pläriseb)Hetkel juba nädala jagu,on olukord veel hullem,kodus viibida on vöimatu.Ühistut on teavitatud,ühtegi möistlikku vastust ega lahendust ei tule.E-kirjadele ei vastata,tel.teel öeldi,et vastame seaduses ettenähtud aja jooksul.Siis 30.tööpäeva jooksul?Andeks,aga seda aega niimoodi kodus üleelada on vöimatu.Mina loen seda avariiliseks olukorraks ja kuidas selle lahendamine peaks korrektselt käima?Kui tellin enda kuludega Tervisekaitseametist müramöötmise,kas ühistu on kohustatud tagasi maksma,kui müra on normist körgem?Hetke vastus ühistult on,et nemad keldris tegid millegagi möötmise ja seal on normis.Aga korterisse nad ei pea tulema-kas on nii?Kuidas köige kiiremini see asi n.ö jooksma panna,seaduseid järgides läheb aega…?
Tere, kui küttesüsteem juba aastaid teid häirib siis peab teil ikka kõva kannatus olema. Minu soovitus on anda absoluutselt iga kord kui küttesüsteem teid häirib, sellest teada korteriühistu juhatusele. Kirjutage e-kiri, kirjeldage, mida te kuulete ja lisage, et see häirib teid.
Helistage õhtul kui ilmselt üldine mürafoon väheneb ja küttesüsteemi müra on rohkem kuulda, korteriühistu juhatuse liikmetele ja kutsuge neid enda juurde koju müra kuulama. Tihtipeale ei kujuta inimesed ettegi, kuidas müra võib häirida. Laske neil seda tunda.
Loomulikult võib ka mõõtmise tellida, aga siinkohal ei tasu unustada, et müra hakkab häirima tunduvalt enne kui norme ületatakse. Seetõttu on mõistmise tekitamine korteriühistu juhatusel parem ja tulemuslikum. Ette tuleb ilmselt võtta küttesüsteemi isoleerimine, sest müra tekitab ju konkreetne asi, näiteks pump. Sellele saab varjestuse ümber ehitada, mis ei maksa tuhandeid. Võimalik on katta selle ruumi (keldri)lagi, kus küttesüsteemi põhiosad asuvad, müratõkkeks näiteks 5cm pakkuse soojustusplaadiga (penoplastiga). Natuke kallim töö, aga siiski mitte liiga kallis ettevõtmine. Põhiline on saavutada ühistu juhatusel arusaamine, et te mitte lihtsalt ei jonni vaid tegelikult ka teie tuppa kostavad soojussõlme helid. Soovin edu!
Tänan!Saan ise ka omas lihtmöistusega aru,milles müra pöhjus ja kuidas seda elimineerida.Ainult et ühistu ei tule meie juurde lihtsalt,ütleb telefoni teel et pole nende asi tuppa tulla jas eriti veel öhtul,ööpoole.
Avalik on üks tel .nr.ühistu esimehe oma 4.st liikmest.Olengi kriitilisemal puhul helistanud igal öhtul,siis lülitatakse tel välja vöi ei vöeta vastu.Ühesönaga ei taha nad tulla olukorda tunnistama,kuidas ma neid sundima peaksin vöi saaksin?Kas on mingi seadus,mis neid selleks kohustab ja vastutama paneb ?
Tere
Ka mul on sarnane probleem, et meie maja küttesüsteem teeb häirivad lärmi, seda võiks nimetada plõksumiseks, selline metalne plõksuv heli. See on enamasti öistel aegadel ja mitmeid tunde järjest. Viimased ööd on olnud pea täiesti ilma uneta, kuna plõksumine algab uuesti iga mõne tunni tagant ja siis kestab kogu aeg paar tundi järjest. Esialgu oli probleem küttealanduses, mis öösiti sisse lülitati, aga nüüd pole majahalduri väitel enam alandust rakendatud, kuid öösiti plõksub ikka, kusjuures palju tihedamalt ja valjemini, kevaditi minu meelest veel kõige sagedamini. Samas on talvel vahel mitmeid nädalaid, kui pole mingit häält, seega justkui saab ka ilma. Ei olegi lõplikult aru saanud, kas on tegu ikkagi mingi seadistusega, sest tegelikult on kellajad, mil plõksub tihtipeale samad (näiteks iga hommik kell 6) või ongi süsteem täiste paigast ära, haldaja väidab jätkuvalt, et alandust peal pole ja kellegil ka käsitsi seadistamise võimalus puudub. Selline heli ei ole kindlasti normaalne, ei olegi kuulnud, et kusagil mujal midagi sarnast oleks.
Majahalduriga suhtlen pidevalt, kuid ei saa paraku öelda, et sellest mingit erilist abi oleks olnud.
Kuhu peaks pöörduma või mida edasi tegema, sest ausalt öeldes on sellest ikka lõplikult kõrini, kuid päris selle pärast korterit ka nagu müüma ei tahaks hakata.
Tere, ükspuha mis müra küttesüsteem tekitab, sellega peab tegelema korteriühistu (või haldusfirma, kui selline leping on sõlmitud). Küttesüsteem on majaelanike ühises omanduses olev süsteem, mida peab majandama ühiselt. Ükski korteriomanik ei pea taluma ühise süsteemi kahjulikke mõjusid. Kui küttesüsteem teeb häält siis tuleb müra tekitavad kohad isoleerida, ei ole liiga keeruline lahendus. Põhiline on järjepidevus ning probleemi edastamine kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel (e-kiri, SMS). Soovitan rääkida naabritega, kas ka nemad kuulevad, kas ka neid häirib? Mida rohkem, keda häirib, seda kiirem lahendus.
Järjepidevus viib sihile.
Tere taas.
Endiselt on õhus vana probleem. Küttesüsteem teeb lärmi, seda just öistel aegadel ja häirib endiselt ööund. Olen suhelnud teemal aastaid majahalduriga, kuid abi pole saanud. Jääb mulje, et keegi majast muudub pidevalt küttesüsteemi seadistusi, kuna toatemperatuur kõigub ka pidevalt, kord on jahe ja siis jälle palav. Ühistu esimehe kontakt paraku puudub.
Kas on mingit instantsi kuhu oma murega pöörduda? Tarbijakaitse, tervisekaitse vms…?
Ühistu esimehe kontakt tuleb leida ja temale probleemist ülevaade anda. Majahaldur ju suhtleb ühistu esimehega, küsige neilt. Keegi ju annab korraldusi küttesüsteemi reguleerimiseks, mis ka müra teket mõjutab.
See probleem tuleb teil majasiseselt lahendada.
Tere! Mis oleks Teie soovitus: kortermajas elab isik, kelle korteri õudne hais tungib trepikotta ja levib terves trepikojas. Hais tuleneb elustiilist (tõenäoliselt ei pese, ei korista, prügi viib välja harva, joob jne). Ei ole tegu söögitegemise lõhnadega vaid just antisanitaarne seisund. Maja ühistu on passiivne, juhatus elab teises trepikojas. Kas see olukord läheks korrakaitse seaduse alla ja kas omavalitsusel on kohustus seda menetleda?
Tere,
kortermajas elamine tähendab suuremat teistega arvestamist kui majas elamine. Kortermajas tuleb luua ühiselu reeglid, mida siis kortermaja enamus üldkoosolekul kehtestab ja mis seejärel on kohustuslik kõigile. Teie toodud näite kohaselt tundub, et konkreetsel korteriomanikul on probleeme, millega tegeleb omavalitsuse sotsiaalosakond. Sinna soovitangi teada anda, et sotsiaaltöötaja tuleks ja vaataks olukorra üle ja hindaks inimese abivajadust.
Kortermaja ühistu passiivsus sõltub ikka ja ainult liikmetest ehk majaelanikest. Keegi teine midagi ühistus ära tegema ei tule, ka ühiselu reegleid mitte. Reeglite näidise saamiseks soovitan pöörduda Eesti Korteriühistute liidu poole (www.ekyl.ee).
Tere,
on probleem naabriga, kes pidevalt kuulab tümmi ja on see on juba häirivaks muutunud. Helistasin politseisse ja siis veel kohalikule konstaablile (Saue valla). Sealt väideti, et mitte öörahu ajal võib tümmi lasta palju tahab, teised peavad selle ära kannatama. Et kuidas ikka sellega siis on?
Tere, kahjuks on veel erinevates Eesti nurkades politseinikke, kes ei ole kursis Korrakaitseseadusega ja/või ei saa sellest aru. Üldiselt siiski politsei mõistab, et Korrakaitseseaduse kohaselt tuleb muul kui öörahu ajal inimese tehtud väljakutsele reageerida (eeldusel, et te helistasite politsei lühinumbril ja väljendasite selgelt, et teie, eesnimi, perekonnanimi, esitate politseile avalduse kodurahu häirimise kohta ja palute olukord lahendada), kohale tulla ja hinnata, kas tuppa kostev muusika on keskmise inimese jaoks häiriv või mitte. Korrakaitseseaduse kohaselt kehastub politseinik keskmiseks inimeseks ja hindab ning otsustab. Enne politsei kutsumist aga oleks kindlasti mõistlik muusika kuulajale otse teada anda, et tema muusika kuulamine teid häirib. Rõhutan veelkord, et kellelgi ei ole õigust kuulata muusikat nii, et see kostab teisele kinnistule. Sel juhul on tegu teise inimese õiguste rikkumisega, mida ei pea taluma vaid vastupidi, enda õigusi ei tasu lubada rikkuda vaid tuleb võidelda oma õiguste eest.
Tere,hr Kõiv,nimelt teise kinnistule võivad kosta ka väiksemad detsibellid.Natuke rumal jutt,sest kui närvihaige tahab junni ajada,siis ajab.Päris müra ei tohi teha aga ei pea iga asja pärast luba küsima,va.kui mingi remont ,pidu vms.Mina mingit tilululu ei kannata kl.7.30 panen pesumasima tööle,sest on vaja ,mitte et teisi piinata.Enda elu on ka vaja elada.Mõne imelikuga ei saagi klappi leida
Tere, tänan kommentaari eest! Loomulikult võib olla olukordi, kus häirimise all kannataja on hoopis ise häirija. Enamus juhtudel on aga probleemi põhjuseks siiski suutmatus teiste inimestega arvestada. Kasvõi seesama pesumasina töölepaneku näide. Pool kaheksa hommikul kodumasinaid käivitada ei pruugi üldse halb mõte olla, aga kõik sõltub siiski kortermaja ehituskvaliteedist ja olukorrast. Kui pühapäeva varahommikul majas vibratsooni tekitada (pesumasin halvasti paigaldatud) siis see võib küll häirimise olla. Kui vähemalt üks naaber niimoodi arvab. Seda eemalt ei saagi hinnata.
Põhiline on pidada meeles, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.
Tere, missugused on võimalused häiriva müra vastu võitlemiseks eramus? Nimelt on meie ülenaabrite maja välja renditud 3-4 noormehele, kes remondivad maja ees mürarikkalt oma autosid ja kuulavad valjult muusikat nii päeval kui öösel, mille tõttu ei ole võimalik meil isegi aknaid avada, sest müra kostub meie elamusse, rääkimata terrassil ilusa ilma nautimisest. Lisaks tegelevad mehed sõidukitega “driftimisega”, millest annab tunnistust ka autode tagaklaasile kleebitud klubi tunnused – ülemäära naiivne on loota, et politsei tuleb siia kõrvaltänavale nende liikluskäitumist kontrollima, kuid ebasobivalt valitud kiirus ja autode madal summutimüra on tõsiselt häiriv.
Kas abi võiks olla maja omaniku poole pöördumisest, missugused on kinnistu omaniku kohustused oma üürnike käitumise reguleerimisel?
Tere, päris mitu rikkumist ühekorraga. Valjult muusikat (nii, et naabrit häirib) ei tohi kuulata ei öösel ega päeval. Sellest, et teid nende muusika kuulamine häirib, tuleb neile teada anda. Seda on soovitav teha kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. Ehk siis minge häirijate juurde, suhelge viisakalt ja paluge mobiiltelefoni numbrit, et te saaksite neile teada anda kui midagi teie arvates nii on, nagu olema ei peaks. Seejärel saatke häirimise korral saadud mobiilile SMS sisuga, et nende tegevus (näiteks vali muusika) teid häirib. Kui olete häirijatele teada andnud ning midagi ei muutu siis tuleb helistada politseisse ja öelda, et te soovite esitada kaebuse avaliku korra rikkumise kohta. Valju muusika kuulamine, mis kostab avalikku ruumi, rikub korraga mitut seadusesätet. Esiteks häirib see teid ja see on Korrakaitseseaduse rikkumine. Teiseks on muusika avalik esitamine käsitletav avaliku koosolekuna, mille kohta kehtivad eraldi reeglid. Kolmandaks tuleb muusika avalikul esitamisel sõlmida leping autorikaitsega ja tasuda neile. On täitsa kindel, et te naabrid rikuvad seega mitut erinevat seadust ja selle eest saab karistada. Aga kõige aluseks on teie kõne politseile, kus te selgelt ütlete, et te esitate avalduse politseile. Mitte lihtsalt ei kaeba või ei kurda vaid esitate avalduse.
Kindlasti tuleb pöörduda ka maja omaniku poole. Kui on tegemist kvaliteetse üürileandjaga siis tavaliselt on üürilepingus kirjas keeld naabreid häirida. Kui on tegemist ebakvaliteetse üürileandjaga siis tuleb lihtsalt rohkem selgitada, et ühelgi naabril ei ole õigust elada oma elu teiste arvelt, ei endal ega üürnike kaudu.
Tere,
Kuulun korteriühistu juhatusse. Meile tuli kaebus, et üks majaelanikest töötab kodus igapäevaselt korteris tööstusliku õmblusmasinaga, mis tekitab päris kõva müra. Töö käib küll tööpäevadel päevasel ajal, aga ka päevane müra häirib väikeste lastega kodus olevaid peresid.
Järgmisel nädalal läheme naabriga rääkima ja südamest loodan, et sellest on kasu ning leiame kõiki osapooli rahuldava tulemuse (saan aru ka raskustes pere vajadusest kasutada iga võimalust sissetuleku teenimiseks ja pere ülalpidamiseks ehk siis töötamist kodus), kuid soovin enne endale teema täpsemalt selgeks teha, kui naaber siiski ei taha midagi ette võtta. Ühistul on heakorra eeskiri olemas, seal ka ära toodud ka keeld häirida teisi elanikke müra-, lõhna jmt reostusega.
Korrakaitseseadusest leian ülemäärase müra tekitamise asjus par 56 lõige 2: (2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Nii et siin on mitte-avaliku-koha puhul viide ikkagi ainult öötundidele. Muu jutt seaduses puudutab avalikku ruumi. Ehk siis millisele seadusele-paragrahvile (peale inimliku viisakuse) saan viidata, et ka päevasel ajal ei ole kortermajas teisi elanikke häiriva müra tekitamine lubatud?
Tere!
Probleem selline: seina taga olevas korteris elab vaimuhaige keskealine mees oma pensionärist emaga. Põhimõtteliselt on olukord selline, et kui mees kodus on, siis röögib ja häälitseb looma kombel peaaegu pidevalt – kui just ei maga, siis röögib-häälitseb. Viimase poole aasta jooksul ka tihti öösiti ja väga vara hommikul. Kodust käib ta väljas harva. Mees käib regulaarselt psühhiaatriakliinikus arsti visiidil ja võtab väidetavalt mitmeid erinevaid ravimeid. Kuid ilmselgelt need ei aita ja olukord on võrreldes aasta taguse ajaga läinud palju hullemaks. Ema küll keelitab teda, et ta vaikiks, kuid see toob leevendust ainult väga lühikeseks ajaks – pealegi ei ole ema koguaeg kodus. Nende elu seal korteris on lisaks ka väga asotsiaalne – kevadel korter haiseb kuna on prügi täis ja elavad tõenäoliselt mehe töövõimetuse rahadest ja ema pensionist (toidupank, vett toovad kuskilt kaevust jne), aeg-ajalt mees ajab taga ja peksab oma ema (kuid ema ei kurda) – ühesõnaga suur nuhtlus meie korteriühistule ja elanikele. Sots ameti inimesed on teadlikud, kuid ei saa palju teha kui inimesed ise abi ei taha (ema kaldub kohati juba seniilsusele ka). Olen nendega korduvalt väga viisakalt rääkinud, kuid abi sellest pole (mees kuuleb peas hääli ja ei suuda end kontrollida kui reageerib neile röökides ja ema lihtsalt ei suuda haige ja korteri haldamisega toime tulla).
Röökimise-häälitsemise peale olen kutsunud politsei, kuid ust nad ei ava, eriti öösiti. Sots. amet midagi teha ei saa, ütlevad, et kõik (loe: sundravi) sõltub arstist. Arst ütles, et paremat ravi peale panna pole, sundravil pole mõtet, see talle ei toimiks ja et põhimõtteliselt peame sellega elama.
Mul hakkavad ideed otsa saama ja kõik see mõjub juba enda (ja minu elukaaslase) närvidele, kuna tegemist on vaimuhaige inimese manikaalse röökimise ja häälitsemisega (kujutage ette eks…)… see ei ole liiga kõva muusika või siis normaalne monotoonne tänavamüra või lapse nutmine…Sageli segab see ka ööund, kui mees röögib hilisõhtul ja ei lase magama jääda ja ärkab 5 paiku hommikul, kui ei saa välja magada, kannatab ka enda töövõime.
Viimaseks võimaluseks tundub olevat KÜ poolne tolle probleemse korteri sundvõõrandamise nõudmine (Korteriomandiseadus § 14 – Korteriomandi võõrandamise kohustus, lõige 2 punkt 3).
Mis Teie soovitus oleks?
Meil on ka probleeme trepikojas elava vaimuhaigega, kes märatseb, sõimab, sülitab, ähvardab, laamendab. Minu teada ei ole ta kellelegi kätt külge pannud, aga ta kõnemaneerist ja ähvardustest õhkub vägivaldsust. (Võiksin olukorda kirjeldada palju pikemalt, aga praegu siin kommentaariumis ei viitsi.)
Olukord põhjustab meilegi palju stressi ja igaks juhuks ilma pipragaasita koduuksest ei välju.
Me korteriühistus ka kogume praegu tõendeid sundvõõrandamiseks. Kuid minu unikaalne probleem on see, et kui sundvõõrandamine peaks läbi minema, siis ma endale pikka eluiga ei oota. Sest mina olen võtnud nõuks otse tema vastu võidelda, olen teinud ennast sedapidi märtriks. Ilma korterita ei oleks tal enam midagi kaotada.
Tere, mul on probleem naabritega. Kogu aeg trambivad, liigutavad mööblit nii vanemad kui lapsed. Ja väga tihti pärast kell 22. Te kirjutasite et saab pöörduda omavalitsusse. Mina olen helistanud lasnamäe omavalitsusse aga mulle vastati et midagi sellest ei kulnud ja neil sellest spetsialisti ei ole. Seletage palun kuidas olla selles situatsioonis?
Tere. Kõigepealt pöörduge ikka otse naabrite poole ja öelge neile viisakalt, et nende tegevus häirib ning et nad võiksid vaiksemalt toimetada. Soovitan hankida naabrite kontaktid, et neile häirimise korral helistada või SMS saata (viimane on eelistatud, sest sellest jääb jälg maha). SMS-i kirjutage, et “Olen teie alumine naaber. Teie korterist kostuv müra häirib mind, palun olge vaiksemalt. Jevgeni”.
Omavalitsuse kvaliteet on erinev ja võib tõesti olla, et Lasnamäe LOV-is ei ole ühtegi ametnikku, kes oleks lugenud Korrakaitseseadust ja teaks sellest tulenevaid kohustusi. Aga igal juhul tuleb kõigepealt naabrile teada anda ja püüda probleemi lahendada ilma kolmandate isikute sekkumiseta. Tavaliselt olukorrad lahenevad kui teie jääte viisakaks ja veenvalt ning argumenteeritult oma palvet (mitte häirida) selgitate. Juhiseid on blogis piisavalt.
Tere, naabritega ma rääkisin juba sada korda, peremees vastab et ta ei näe probleemi et tema lapsed mängivad. Samuti rääkisin korteriühistu esimehega. Kirjutasin 2 avaldust politseisse, konstabel ütles et ta ei saa midagi teha et nad trambivad päeva ajal. Aga kui nad trambivad pärast kell 22.00 ma võin kutsuda välja patrulli. Kutsusin paar korda välja aga nad sõitsid 2 tundi ja naabrid juba lõpetasid trambida. Pärast pöördusin korteriomaniku juurde, tema ka ütles et ta ei näe probleemi et see normaalne arenguse protsess. Ja nüüd üldse ei tea mida teha
Tere, saatke iga kord naabrile SMS sõnum tekstiga: “Tere, teie korterist kostuv müra on häiriv, ei lase rahulikult elada. Palun võtke midagi ette. Naaber korterist …” Iga sõnumi saatmine märkige üles eraldi vihikusse. Kui te järjekindlalt neid saadate siis saate ühel hetkel juba öelda, et te olete viimase kuu jooksul x korda meid oma tegevusega häirinud.
Järjekindlus viib sihile ja naaber suudab nii enda kui oma pereliikmete käitumist suunata kortermajja rohkem sobivasse viisi.
Tere!
Kas jooksulint kortermajas (III korrus) on aktsepteeritav? Sellega kaasneb üsna häiriv müra ja vibratsioon. Kutsusime jooksja enda juurde kuulama, aga tema arvates on see normaalne. Ta ütles, et tema peab jooksma ja juhul kui väljas on külm või kole ilm, siis teeb ta seda toas.
Jooksulint kortermajas on aktsepteeritav, aga selle kasutamine naabrit häirival moel mitte. Naaber on kindel, et tema peab kehva ilmaga toas joosta saama. Aga täpselt samamoodi peate ju teie kehva ilmaga oma toas rahulikult olla saama. Soovitage naabril panna jooksulindi alla mingi alus, mis lindi müra ja vibratsiooni summutab. Tegemist on siiski elumajaga, mitte spordihoonega.
Aga see, et te olete naabriga suhelnud, teda enda poole kuulama kutsunud, on väga teretulnud viis olukorraga tegeleda. See viib sihile.
Tere,
meil siis see tihtiesinev mure naabri koeraga. Tegemist eramupiirkonnaga, pea igas aias klähvivad koerad. Meie naabri oma on kõige hullem, see võib tunde jutti haukuda. Mainin veel igaks juhuks, et tegu pea alati päevase ajaga, nii palju oleme vähemalt suutnud suheldes selgeks teha, et kell 22.00 oleks koer toas. Tegu suure koeraga ja seega haukumine kostab kaugele. Kohalikus omavalitsuses olen nõu küsimas käinud, aga nemad laiutavad käsi, et nüüdse seaduse järgi saavad nad midagi ette võtta vaid siis, kui on tervis või vara kahjustada saanud. Haukumise vastu nad ei saa. Politseisse helistasin ka ühel korral (koer haukus siis öösel, üks harvadest kordadest), nende vastus oli sõna-sõnalt: “Koera pärast me küll välja ei sõida”. Tekibki küsimus, et kes antud probleemiga peaks siis tegelema?
Naabriga suheldud kordi ja kordi, alati viisakalt, aga ilmselt on nemad sellest tüdinud, kuna vastuseks on enamasti nähvamine, et koera töö ongi haukuda või et kolige maale elama, kui vaikust tahate vms. Isegi kui asi paraneb korraks, siis järgmisel nädalal jälle sama probleem.
Miks Eesti seadused küll nii hambutud on???
Kuidas võidelda naaberkinnistul põlevast lõkkest tuulega läbi lahtiste akende tuppa kanduva lõkkesuitsu- ja lõkkesuitsuhaisuga ehk kuidas võidelda tossuterrori vastu?
Tegemist on naaberkinnistult lähtuva mõjutusega, mille suunamine teie kinnistule on teatud juhtudel paratamatu. Aga üldiselt siiski tuleb naabril valida lõkke süütamiseks vaikse tuulega ilm ning lahtise tule kasutamine on eriti tiheasustuses rangelt reguleeritud. Teil aga tuleks naabrile koheselt teada anda, et tema lõkkesuits levib teie elamisse ja häirib teid. Iga mõistlik inimene peaks aru saama, et nii üks omanik naabri suhtes ei käitu.
Tere,
Naaber kääksutab uksi nii, et ärkan öösel üles. Minu meelest on loogiline, et uksi õlitatakse, aga teda ennast ei häiri.
Kasutan kõrvatroppe, aga öö jooksul tulevad need ära ja miks tegelikult peakski kõrvatroppe kasutama. Võiks ju inimene aru saada, et häirib teisi. Naabritel on öine eluviis ja siis kui mina magama lähen, kell 22-23, siis neil algab jutuvadin, raadio pannakse mängima, räägitakse läbitungiva häälega nagu oleks väitlusring käimas ning muidugi käiakse edasi tagasi ja kääksutatakse kõiki uksi kordamööda. Olen neil kirja pannud postkasti, aga neid ei huvita järelikult.
Tere,
antud juhul tuleb ikka minna naabri jutule ning rahulikult ja viisakalt seletada, et millised helid ja millal teieni jõuavad ning mida saaks ette võtta, et häiringuid vähem oleks. Kahjuks on osad kortermajad sedavõrd halva kvaliteediga, et helipidavust pole ollagi. Sellistes tingimustes on väga raske tagada tänapäevast privaatsust, kus igaüks elab oma elu nii et selle mõjud naabrini ei ulatu.
Aga rääkimine on alati parem kui kiri postkasti. Pöörduge naabri poole, kirjeldage oma muret ja uurige, mida te ühiselt ette võtta saate. Sõimata, riielda, õpetada ei ole vaja, see ei aita. Esimesel rääkimisel lihtsalt selgitage, mis teid häirib.
Tere
mure on alumise korruse gaasikatla poolttekitatud vibratsiooniga( mitte häälega)mis öösiti ajab üles kui gaasikatel töötab …naabrile on teatatud ja tehnik on ka vaadanud nii minu naabri katelt ja leidis ka arvatava vibratsiooni põhjuse ,et naabri uus katel olla kinnitatud vana katla metallplaadile ja ka katel ise on osaliselt seina sisse ehitatud, maja on vana 1911 aasta puitmaja muinsuskaitse all …naaber saades teada, et viga võibki olla tema katlas hakkas solvama ja karjuma ning eitab ja ajab süü minu katla peale..olen aga 100% kindel, et alumise naabri katel vibreerib…olen saatnud kokku kolm emaili seoses sellega ja ilusti palunud midagi ette võtta..aga ei ole kasu ..kuna ta on ka korteriühistu juhatuses, mina olen aga ainult üürnik
siis käitub ta minuga jultunult ….ei oska enam midagi teha..palun abi…
Tere, tänan kommentaari eest! Selgub, et te olete üürnik. Seega peaksite pöörduma korteriomaniku poole, selgitama talle olukorda ning paluma, et omanik ajaks teise omanikuga (alumine naaber) asja korda. Selgitage, et gaasikatla vibratsioon on eriti häiriv öösiti ning see ei ole teie eripära (teie võite ju lahkuda), aga vibratsioon jääb ja on järgmise üürniku probleem.
Kui omanik ei ole huvitatud siis taotlege üüri alandamist, sest korteril on viga (vibratsioon), mis selle kasutamist häirib. Ma arvan, et iga terve mõistusega omanik ajab selle asja korda.
Otseselt korteriühistu asjasse ei puutu, sest gaasikatlaga seotud tööd on korteriomaniku vastutus.
Tere
Aitäh kiire vastuse eest ,hea on teada,et ma pole üksi ja teiesugune rahvamees siin aitab oma nõuannetega
Heade soovidega
J.Kallas
Tere. Olen suures hädas oma naabritega ülevalt korruselt, päeval ja öösel on tohutu trampimine, kolistamine, kõva häälega naermine, mööbeldamine ja vestlemine ning itsitamine. Käisin naabrite ukse taga kaks korda paludes et nad vaiksemad oleksid öösel kuna müra kestab terve öörahu aja, kolmandal korral ukse taga käimisel palusid nad ähvardava tooniga mitte kunagi enam nende uste taha tagasi tulla. Pärast seda helistasin kahel korral majahaldurile ning ta lubas et räägib nendega kuid ülevalt naabrid vastasid et nemad pole selle probleemiga süüdi. Hiljem umbes kuu aega pärast seda kui majahaldur nende ukse taga käis , saatsin ma ülemistele naabritele kirjaliku kirja öörahu rikkumise eest ja palusin nendel vaiksemalt olla. Kuu aega oli vaikus majas pärast kella 11 kuid siis hakkas asi jälle kontrolli alt väljuma. Palun juhendage mind mida ette võtta kuna nüüd on helid ja laamendamised kontrolli alt väljunud ning ma ei oska midagi enam ette võtta.
Tere, teie kommentaaris olete juba kirjeldanud, kuidas kõige tulemuslikum käitumine on. Kui te saatsite kirja siis sellel oli mõju. Just nii ongi. Ukse taga käimine on oluline, eriti probleemi tekkimise alguses. Aga hiljem on siiski hoopis olulisem saata kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil sõnumeid häirimise kohta. Ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavaid sõnumeid on hiljem võimalik mis iganes protsessis tõendina kasutada.
Absoluutselt iga kord, kui on saabunud öörahu, saatke näiteks SMS naabritele, palvega lõpetada häirimine (eeldusel muidugi, et häirimine toimub). Kui teil ei ole naabri mobiiltelefoni numbrit siis hankige see. Kui olete nädalajagu päevi juba öörahu rikkumisele tähelepanu juhtinud siis saab koostada kirjaliku hoiatuse, et naaber süstemaatiliselt rikub öörahu ning muudab võimatuks teil oma korteri kasutamise. Hoiatuses saab märkida, et kui häirimine ei lõpe, olete sunnitud pöörduma kohtu poole nõudmaks häirimise lõpetamist. Kuna häirimine on tõendatud (teie poolt saadetud kirjalikku taasesitamist võimaldavate teadetega häirimise kohta, mis on teil kenasti telefonis salvestatud) siis on teie kasuks kohtu otsus tõenäoline ja see toob naabrile kaasa veel ka kohtukulude tasumise.
Põhiline on järjekindlalt seista oma õiguste eest ehk nõuda igakordselt häirimise lõpetamist.
Tere,
Kuidas on võimalik hankida siis naabri telefoni number,kui ta keeldub seda andmast?
Tere,
ega telefoninumbri leidmine ei pruugi lihtne olla. Kõige olulisem on inimese nimi. Kui teate nime siis googeldage ja äkki on ta kuskile oma telefoninumbri jätnud. Kui leiate numbri siis kindlasti helistage sellele enne, et kindlaks teha, kas jätkuvalt kuulub naabrile. Helistades tutvustage ennast ehk siis paluge tal teie number oma telefonisse salvestada. Sel juhul olete kindlad, et kui saadate võimaliku häirimise kohta sõnumi siis teab naaber, kellelt see sõnum tuleb.
Kui elate kortermajas, küsige korterühistust või valitsejalt. Kui on üürnik, küsige korteriomanikult. Korteriomaniku (kinnistuomaniku) andmed leiab aadressi järgi Kinnistusraamatust. Päring on tasuline (2.-), aga see-eest näitab tegeliku omaniku nime. Siis jälle aitab googeldamine. Üldiselt siiski Eestis telefoninumber leidmata ei jää.
Soovin edu!
Sama küsimus. Kuidas või kuskohast saan naabri kontakti ja telefoni numbri ?
Kaks korrust allpool elab inimene lapsega , kus aegajalt ka teine laps jäetakse, siis need jomsevad ja trambivad nii, et paneelid värisevad. Olen käinud kolm korda ukse taga, tulemust ei ole. Esimene kord avas meesterahvas, kes ütles et ta ei saa midagi teha kui laps on energiline, teine kord avasid lapsed ise 4 ja 5 aastased ja seletasid et kedagi pole. Kolmas kord avas närviline naisterahvas kes väitis, et lapsed voodis ja ei jookse, lapsed itsitasid toanurgas ja üks ptles et no natuke jooksime küll. Laps või lapsed on ilmselt sageli üksi või puudub vanemlik kontroll, sest trampimine käib kaheteistkümneni öösel väga sageli. Ma ei kaeba niisama, mul on ka lapsed, pole kunagi lubanud neil korteris hüpata ega joosta, sest me ei ela paneelmajas üksi,Mis sealt korterist kostub on jube. Olen kirjutanud kaks kirja piirkonna inspektorile kes arvas, et jooksmine käib olmemüra alla ja sinna pole midagi parata. Muusikat kuulavad mega kõvasti kuid öösel keeravad kinni seega ka selle vastu ei saa abi sest vastuseks tuli , et päevasel ajal võib oma korteris muusikat kuulata. Mida siis teha? Ühistu esimees on kolhoosi mentaliteediga, sealt abi ei saa.
Tere, kinnistusraamatust saate paari euro eest osta kinnistu omaniku andmed ning seejärel leiab googeldades ikka mingi telefoninumbri või muu kontakti.
Üldiselt aga ei ole muud varianti kui alati kui häiring kostab, minna ja sellest teada anda. Alati ja rahulikult, selgitades, et nad ei ela kortermajas üksi ning nende tegevus häirib naabreid, konkreetselt teid. Joosta saab õues, kortermajas peab arvestama ka teistega.
Muusika vali kuulamine ei ole mingil ajal lubatud selliselt, et kostab naabrini kui naaber on öelnud, et see teda häirib. Muusika kuulamise õigus ei ole grammigi võrra kangem õigus kui mittekuulamise õigus. Iga telefoniga antakse kaasa kõrvaklapid, muusika kuulajad saavad neid klappe kasutada kui kortermajas muusika kuulamise soov tekib.
Mis siis kui naaber on paigutanud meie krundist 30 m kaugusele “hernehirmutise” ja selle külge riputanud metallist kolisevad potikaaned. Tal on maad siin üsna palju ja selle hirmutise võiks ta paigutada ükskõik kuhu mujale , muide ta enda maja asub umbes 300m kaugusel . Suvisel ajal kui aga meie sooviksime samuti lahtise aknaga magada oleks see tõeliselt häiriv.
Ilmselt oli naabril mingi mõte kui ta koliseva hernehirmutise just sinna kohta püstitas. Loodetavasti ta ei mõelnud lihtsalt naabrite peale. Palun minge öelge naabrile, rahulikult ja viisakalt, et tema püstitatud hernehirmutis “hirmutab” ehk häirib ka teid ja see kindlasti ei saa olla naabri eesmärk. Küll te üheskoos parema koha leiate hernehirmutisele. Põhiline, et te naabriga suhtlema minnes ei tekita kohe tüli, ei hakka sõimama, mis tekitab asjatut trotsi.
Loomulikult on võimalik minna ka teist teed mööda. Saata tähitud kiri, et hernehirmutis vale koha peal, häirib teid ja lähtudes Asjaõigusseadusest ei tohi üks naaber suunata oma kinnistult kahjulikke mõjusid naabri kinnistule. Kui kirjale ei reageerita, pöörduda kohtu poole nõudega, et naaber koristaks hernehirmutise ära ja hüvitaks teile veel tekkinud kahju. Aga ka kohtusaalis küsib kohtunik, et kas te naabriga rääkinud olete ja veel enne seda pakub kompromissi võimalust. Kohtusse jõudmise ajaks on aga palju aega ning raha kulunud. Seda kõike annab ära hoida, kui pöörduda kohe alguses, viisakalt naabri poole.
PS! VÕite ju suve ära oodata ja siis kui soovite lahtise aknaga magada ja kerge tuuleiil hirmutist kolistab, minna naabri juurde. Südaöösel või varahommikul ning mureliku näo ja olemisega kurta, et hernehirmutis ajas teid üles ja teil on mure, mida te tulite naabriga jagama.
Tere!
Minul mure nagu siin paljudel ülemiste naabritega, raske on välja puhata kuna töötan graafiku alusel. 1 kaheaastane laps ja tema karjuv isa teevad elu põrguks, ei ole juba kuid korralikult välja puhanud.
Laps jookseb nagu tal oleks tsink kirsad jalas, Isa karjub õhtuti ja loobib asju. Täielik idiootide kari. Aru ma ei saa miks ema lapsega jalutamas ei käi, laps elaks ennastvälja ja ei pea alustama jooksmist 07.00 ja kuni 23.00 välja. Lisaks mingi rasked esemed mis lendavad korteris kellaaega teadmata. Jälle üürnikud ja mis imestada venelased, kes ei tunne ei seadusi, ega austa minu rahu.
Ostsid vaiba, tegid mingi x remondi, kuid kombed on ikka väga olematud!
Esimest korda käisin ei aidanud 9+ korda käisin ja helistasin ühistu esimehele, kellega oli ka eile suhtlus, tema arust olen mina napakas, et ma ei mõista väike laps peab kodus jooksma, ühesõnaga mõtetu suhelda. Politsei käis kohal ja kuna ma ainuke kes seda tralli kuuleb nemad midagi ette ei võta, minu arust natuke ükskõikne suhtumine mõlema poolt!
Ei ole mingi masendunud tegelane kes igat piuksu taga ajab, kuid elementaarne asjade mitte loopimine ja lapse korralekutsumine peaks ikka toimuma selle perekonna sees, mitte minu närvidel.
Ausalt, sellest lapsest on kahju, kuna tundub, et närvikava on juba ammu paigast ära, pidevalt kas nutab või jookseb. Ja siin süüdistaks isegi super ema, kes lapsega ei tegele kui isa tööl, noored ja rohelised aga laps jub akasvamas.
Äkki oskate midagi soovitada?
Tere, emotsionaalne kirjeldus, millele on raske midagi ratsionaalset vastata. Kindel reegel on, et tuleb suhelda ja seda just kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. Sel juhul on võimalik pöördumisi hiljem kasutada.
Laps muidugi kasvab ja sellega seoses asjad muutuvad. Kortermajas aga on tavaliselt koostatud kodukord ehk siis reeglid, kuidas ühises kodus, mida kortermaja vaieldamatult on, ühiselt hakkama saada. Kortermaja kodukorras on tavaliselt sätestatud, et korteriomanikud hoiduvad teist korteriomanikku häirivatest tegevustest ning lõpetavad need, kui naaber on märku andnud.
Seega saan soovitada edasi liikuda korteriühistu kodukorraga ja anda naabritele häirimisest märku kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel.
Tere!
Lugesin Teie juhendit ja ka mõningaid kaebusi. Kõiki ei jõua.
ka minul on olnud aastate jooksul erinevaid häirimisi kogeda.
Parim, mis minu arvates on seadustes ja mida ma Teie jutus ei märganud, peitub siiski seaduste järgimise nõudmises.
On piirid, mis kehtivad nii müra kui vibratsiooni kohta. Müra või muusika ei tohi ületada 40dB eluruumides ka päevasel ajal. Välja arvatud siis mõistlikul ajal ja naabritele ette teatamisega tehtud tööd, mis tekitavad vältimatult suuremat müra (puurimine jms. remondi vms seonduv). Arvan, et selline reeglistik kehtib ka elamu territooriumi kohta, et naabritega arusaamatusi ei tekiks. Mäletan ka raadiojuttu, kui riigikogu arutas, kas öist mürapiiri tõsta 20dBlt 30-le, kuid jäeti siiski kehtiv muutmata. Politsei peaks neid reegleid teadma ning on alusetu soovitada inimestel kannatada lärmi öörahuni.
Tänava ja vabaõhukontsertide kohta on veel eraldi seadustik. Lisaks on ka autorikaitse seotud. Avaliku esituse (restorani ees tänaval ning loogiliselt võttes ka siis näit. suure maja hoovis) eest tuleb tasu maksta.
Tere,
Kolisin kolme kuu eest uude kohta ja mure üleval korrusel elava(te) naabri(te) pärast.Käin tööl,aga töötan ka kodus.Naabri(te) väga tugevatel sammudel tampimine,asjade kukkumine,palli viskamine vastu põrandat ja muud helid häirivad mind töötamisel ja ka minu teismelist poega õppimisele keskendumisel.Kuna olen siin uus pole olnud seda julgust naabriga rääkima minna.Häirivad tegevused toimuvad enne öörahu,aga on juhtumeid kus ka öörahu ajal.Mida teha?
Tere,
kui laed/põrandad selliselt läbi kostavad siis tasub kaaluda elukoha vahetust. Kui ostsite siis võimalust tehing tagasi pöörata, sest müüja ei teavitanud sellisest olulisest asjaolust. Kui üürite siis üürilepingu ülesütlemist asja puuduse tõttu.
Muidugi tasub ka heasoovlikult ja viisakalt naabritega rääkida, aga üldjuhul inimene oma kõndimisharjumust ei muuda. Osa inimesi lihtsalt kõnnib nii, et “taob kandadega vastu maad” ja kehva lae ning puuduva heliisolatsiooni tõttu tundub see kui tugevatel sammudel tampimine. Palli viskamine vastu põrandat jmt taolised helid on võimalik ära jätta, aga mulle tundub, et lihtsalt kõik ülemise naabri elutegevuse helid kostuvad teie korterisse. Elutegevus peab jätkuma ka naabri juures.
On näiteid, kus alumise korteri lakke on pandud 5 cm jagu soojustust (sama materjal, mida kasutatakse välisseinte soojustamiseks), et summutada müra. On kulukas, aga aitab. Spetsiaalselt mürasummutavate materjalide kasutamine on ilmselt veelgi tulemuslikum ja kallim.
Seega – rääkige naabriga ja kaaluge elukohavahetust.
Tere
ma isegi ei oska oma lugu alustada. Minu akna all on juba teist aastat suur laud, mille ümber peetakse pidusid. Kõigepealt lõigati lihtsalt pesunöörid läbi ja pandi sinna asemele laud. Kahjuks ei ole minu käest mitte keegi küsinud, kas ma sellega ka nõus olen. Kui on ilusad ilmad, siis algab pidu kella kuue aeg õhtul ja lõpeb kuskil poole kaheteist aeg või veel hiljem. Kui oleme küsinud miks te meid häirite, siis on vastus, et neid isegi ei huvita meie arvamus. Kõik peod on salvestatud. Ühel õhtul koju tulles oli terve hoov võõraid inimesi täis ja minu tuba suitsuhaisu täis. Kui palusin neil akna alt lahkuda, siis vastati ust koer. Sellel nädalal on pidu olnud juba iga õhtu. Oleme kutsunud patrulli, aga see neid ei huvita nad istuvad edasi. Patrull kedagi tuppa ei saada ja pidu ära ei lõpeta. Pöördusime konstaabli poole tema vastus alkoholi tarbimisele oli, et kui tänavale ei paista siis võib juua. Palusime laud teise kohta viia, vastus oli, et ei saa. Ma saan muidugi aru miks ei saa, sest siis oleks ju kogu kisa nende toas. Mida me peame tegema?
Tere, kõigepealt alustame sellest, et nimetatud laud asub kinnistul, mis kuulub kellelegi. Maaomanikul on alati õigus sõna sekka öelda oma maal toimuva kohta. Selgitusest võib aru saada, et tegemist on korteriühistuga. Sel juhul tuleb koostada ja üldkoosolekul heaks kiita korteriühistu kodukord, mis reguleerib muuhulgas ka kinnistu kasutamist.
Salvestamisega soovitan ettevaatlik olla ning tutvuda andmekaitse inspektsiooni kodulehel oleva valvekaamerate paigaldamise juhendiga. Väga lihtne on muutuda ise õigusrikkujaks ja saada süüdistus eraviisilises jälitustegevuses kui salvestamist reegleid tundmata teha.
Kokkuvõttes – tehke selgeks kelle maa peal laud asub ja jätkake teada-andmist, et nimetatud tegevus teid häirib. Ennast võib muide vabalt filmida, näiteks häirimisest teadaandmisel. Häirimisest teada-andmine peab olema tehtud viisil, mida saab hiljem taasesitada. Kui on vaja näiteks pool aastat hiljem kohtus tõestada, et häirimine toimus ja te andsite häirimisest teada.
Tere
antud laud asub meie korteriühistu territooriumil. Kahjuks mingit kodukorda ei ole. Kui olen selle kohta küsinud, siis juhatuse liikmelt vastust ei saa, või õigemini vastus on ainult üks – teisi see ei sega ja teie olge vait. Meie hoovis on videovalve. Mis tähendab seda, et kõik peod on salvestatud. Jah, ma tean, et ka selle kohta peab olema kord. Kuid kahjuks seda meil ka ei ole. Nii, et tegelikkuses ma ei tea, kuidas neid salvestisi kasutatakse. On ainult silt, et hoovis on videovalve. Kui oleme läinud ütlema, et meid segab, siis oleme ennast filminud, et mul oleks tõendusmaterjal selle kohta, kahjuks need vastused on teada, mis sealt tulevad. Küsides konstaablilt nõu, siis tema on soovitanud need asjad üles fiilmida. Ei pidanud üldse probleemi olema filmimisel, kui silt on hoovi värava peal. Mis mind nagu tegelikult üllatab on see, et mind võib segada/häirida, aga mind häirimise eest ei kaitse mitte keegi.
Keegi peab selle kodukorra koostama ja see ei pruugi juhatuse liikmetele jõukohane ülesanne olla. Korterühistute liidust saab abi kodukorra koostamisel, neil on kindlasti anda ka näiteid, mida saab kohandada. Aga kodukord tuleb vältimatult üldkoosolekul vastu võtta.
Videovalvest pikemalt soovitan lugeda AKI juhendit, lisan viite: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf
On paratamatu, et enda õiguste eest tuleb endal võidelda. Selleks on vaja kindlasti teha järgmist:
1. iga kord kui häirimine toimub, sellest häirijatele teada anda. Viisakalt ja konkreetselt.
2. Häirimisest teadaandmine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
Mitmekordse häirimisfakti järel tuleb koostada kirjalik nõude häirijatele või maaomanikule (või mõlemale), kus on kirjas häirimise kirjeldus, mis rikub teie subjektiivseid õigusi, toimunud häirimisest teadaandmine ja nõue häirimine lõpetada.
Kui see ka tulemusi ei anna, on järgmine samm kohtu poole pöördumine.
Tere, minu mure on seoses laste lõunaune ajada, nimelt on mul tunne, et naaber hakkab nimme, just siis kolistama ja puurima, vahel ka niitma. Kindel on see, et nad teavad kuna meie lapsed magama lähevad, sest elame ridaelamus ja seda näha ning kuulda kui lapsi lõunaunne kutsume.
Hr. Kõiv,kas pm. mul on õigus oma kodusele privaatsusele ja eneseteostusele.Mul all elab mingi rumal ja kiuslik naaber.Ta arvab ,et on tema asi mida ma oma kodus teen ja peab vajalikuks kommenteerida.Elu,ma leian võib päevaaeg kortermajas olla.Hakkan koristama,ta jutt ja virin kostab,nõude pesemine,pesu pesemine jm argielu toimetused (kõik jääb norm. koduolme müra piiresse)segavad teda.Kommentaarid on kurjad ja jõhkralt halvustavad.Kodanikule ei meeldi mu tööle minek hommikul (normaalsed rituaalid,rahulik teguviis) ,olen kl 7 ja 8 vahel liikumas ja ta uriseb et ma segan ja tema tahab magada.Mina pean tööle minema.Põmmpea ei tea,et inimesed köivad öösel tööl.Siinkohal ka mainin,et liigun vaikselt,teen 2 ja 3 asja,lähen magama.Kodanik eeldab,et peaksin pärast kl.9 elu vaikseks tõmbama,ta tahab magada.öörahu on kl.22.00.Meil pole eri kokkulepet.Muusika segab,ma hoian db seal 40 pluss miinus 5 ,norm inimkõne on 40 db.Põrand remonditud ja madaldagedused on väikesed.Ööselseadus ei keela ka muusikat kuulamast 30 db ringis.Ma elan elu erakorteris täiel rinnal,kuni seadusi ei riku ja möllu ei tee.Minu kodu (seaduse ja mõistlikuse raames) teen mis tahan.Ma pole tilylilu vend ja elan kodus elu enda jaoks,mitte teiste jaoks.Kuulen läbi põranda kommenteerimist minu aadressil halvustamist,arutelu teiste inimeste vahel.Mul on £ 26 järgi õigus kodusele elule,privaatsusele ja eneseteostusele.Seda naaber ei tea ega tunnista.Mis teha?
Kortermaja on paljude inimeste koos elamise koht ning kortermajas elamine eeldab teistega arvestamist. Teie kirjelduse järgi kostab naabri kommentaar teie korterisse. Järelikult kostavad samahästi kõik teie korteri “hääled” naabri korterisse. Kui te juba elate sedavõrd halva heliisolatsiooniga majas siis tuleb sellest teha järeldused ja korrigeerida oma käitumist (elada vaiksemalt).
Te teate imekspandavalt täpselt kui kõvasti mängib teil muusika päeval ja öösel (?!). Naabreid ei häiri mitte detsibellid vaid nendeni jõudev müra. Kui kortermaja sedavõrd läbi kostab siis ei saa seal öösel kõlaritest muusikat kuulata. Kas te kõrvaklappidest olete kuulnud? Ostke endale korralikud juhtmevabad klapid ja kuulake rahulikult.
Teie kirjeldus annab tunnistust pigem korteriomanikust, kes tahab elada majas ja käitubki juba nii nagu oleks eramajas, aga tegelikult elab korteris. Korter ei ole eramaja. Korter asub kortermajas ja kortermajas on teistega arvestamine esimene reegel.
Ükski naaber ei pane teid tähelegi, kui te teda ei häiri. Püüdke nii elada, et naabrid teid tähele ei pane. Ostke ja kasutage kõrvaklappe, öelge naabritele tere ja uurige, millised ühiselu reeglid on kortermajas kehtestatud. Kui reegleid ei ole kokku lepitud, leppige naabritega alustuseks kokku, millistel kella-aegadel mürarikkaid töid ja tegemisi tehakse jne.
Teiste inimestega tuleb arvestada!
Tüüpiline tümpsuvend, kes terroriseerib oma müttamisega naabrit ja arvab, et see on tema õigus.
Meie majas on kohalikule omavalitsusele kuuluv korter ja nüüd kolisid sinna üürnikud ja peale seda on majaelanike elu päris põrgu. Nimelt toimuvad seal praktiliselt iga päev (ja öö) joomingud, üürnike külalised lärmavad maja ümber ja koridoris. Kui neid korrale kutsuda, siis ähvardatakse. Rahumeelsest kõnelusest kahjuks ei tule midagi välja, kuna ma ei ole veel tabanud hetke, millal nad kained on. Oleme kutsunud mitmeid kordi politseid, ühe korra käis ka kiirabi, kuna seal korteris läks kakluseks. Oleme ka korteri omanikku (KOV) e-maili teel teavitanud tekkinud olukorrast, kuid hetkel veel mingeid tegevusi olukorra normaliseerimiseks tehtud ei ole. Minu küsimus on, kas korteriühistu ülejäänud liikmetel on õiguslik alus nõuda omanikult üürilepingu kohest lõpetamist ja üürnike välja viskamist, kui üürnikud häirivad oma pidutsemisega kõikide ülejäänud majaelanike elu.
Palun teatage valda absoluutselt iga kord, kui rahu häirimine toimub. Teatage otse vallajuhile, saatke e-kiri või tekstisõnum telefonile ehk alati kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. Nii jõuate sihile ehk taastate kodurahu.
Tere.
Mida teha, kui naaber terroriseerib?
Elame kahekorruselises paneelmajas. Meie elame esimesel korrusel ja meie naaber, kes terroriseerib, elab meie üleval. Paar aastat tagasi ei olnud probleemi. Probleemid hakkasid siis kui läksime kahe korteri ühisest küttest välja. Kui tulevad lapselapsed külla, hakatakse hüppama ja jooksma( nii hommikust õhtuni ). Kui oleme käinud rääkimas, oleme saanud nina ees ukse kinni löömist ja ka ütlemist, et kui ei meeldi koligu me minema ja peale seda hüppas ise see täiskasvanud inimene jalgadega vastu põrandat, nagu väike laps. Asi läks hoopis hullemaks, naabrinaine hakkas ise ka trampima ja kolistama. Lisaks hoiab ta külmemal ajal meie ühise keldri ust lahti, nii et meil põrandad muutuvad kohe jahedaks. Oleme käinud abi küsimas vallast ja ka korteriühistult aga kahjuks keegi ei oska meid aidata.
Pöördun juba suurest murest teie poole, kuna meil on kodus 7 aastane koolilaps ja varsti tulekul ka beebi. Sooviks oma kodus rahu ja puhkust nautida.
Tere, kahekorruseline paneelmaja on väike maja, kus tuleb lahendused leida koostöös ja vastastikustes huvides. Kui te ise viitate küttesüsteemist lahtiühendamisele siis see võib põhjustada erinevaid vastureaktsioone. Võtmata seisukohta küttesüsteemist eraldumise õiguslikkuse kohta, soovitan siiski korteriühistul luua ühiselu reeglid ja teatud küsimused sinna kirja panna. Korteriühistu on see vorm, mille raamides korteriomanikud kokku lepivad. Nii selles, kuidas kortermaja ühiselt majandada kui selles, kuidas kortermajas ühiselt oma elu nii korraldada, et kõik oleks rahul.
Ära saavad kolida üürnikud, aga omanikul on teistsugune suhe oma korterisse. Korteriomand kuulub omanikule ja seadusest tulenevalt on omanikul teatud õigused ja kohustused ja ka vastutus.
Minu soovitus on püüda kokku leppida ning fikseerida häirimised ja igasugune muu suhtlus naabriga kirjalikult. Selliselt, et seda saaks edaspidi vajadusel tõendina kasutada. Aga sihiks peaks siiski olema kokkuleppele jõudmine.
Tere! Kas on võimalik saada leheküljelist viided, kuhu saaks teha avalduse ehk anda siis ametlikkäik koos naabritega ühe teatud korteri elanike suhtes kellel on korduvalt kutsutud ja käinud politsei ligi 2,5 aastat, nad on tasunud trahve ja nendega on korduvalt püüdud rääkida aga ajavad kõike tagasi ning rikuvad nädalas vähemalt 3 korda öörahu. Asume Tartus!
Tere,
kui asute Tartus siis tuleb esitada hagi kohtusse (Tartu kohtumaja asub Kalevi 1, Tartu). Hagi esitamiseks soovitan palgata juristi, kes korrektse hagiavalduse koostab. Enne seda oleks mõistlik veelkord kirjalikult hoiatada naabreid (ühe teatud korteri), aga mitte ainult elanikke vaid omanikku. Omaniku andmeid leiate Kinnistusraamatust, kui mujalt ei saa. Kirjutage omanikule, et kaebate nad kohtusse, kuna nad oma ebaseadusliku tegevusega takistavad teil oluliselt oma kinnistu kasutamist. Omanik vastutab, sh ka oma üürnike ees.
Ma eeldan, et teil on korteriühistu ja teil on kodukord ning seal kirjas, et ei tohi lärmata ja seega rikub üks korter ka ühiselt kokkulepitud reegleid?
Kui need eeldused on täidetud siis saab kaaluda ka korteriomandi võõrandamise nõude esitamist korteriomandi-ja korteriühistu seaduse alusel.
Ma eeldan, et teil on häirimised fikseeritud (taasesitamist võimaldaval moel) ja te saate need tõendid (viited nende olemasolule) viimasele hoiatuskirjale või hagiavaldusele (kohtule tuleb tõendid esitada) lisada.
Tartus on juriste küll, võtke mõni ja laske kirjatööd teha. Juhendmaterjali leiab siit blogist piisavalt.
Tere
Mul on nii suur mure et ei oska enam lahendust ka otsida sest ei kuule enda mõtteidki kuna kogu aeg puuritakse ja vist võetakse seinu maha jne.Ma ei tea,varsti on 10 aastat ! möödas ja siiamaani peaaegu igapäev käib puurimine ja nii et aknad ja seinad värisevad.Ma elan lasnamäel ja kolmandal korrusel ning seda enam kannatada ei saa.Kolmnurgas nagu oleks,ülemine lõpetab puurimise ,hakkab kõrval paraadnas seina taga puurima ja kui see jätab järgi hakkab alumine naaber lõhkuma ja puurima,ükspäev nägin ketaslõikurit tal käes.Ühistu esimehele sai helistatud,tema ütles et tema ei saa midagi teha,ainult kui öösel puurib siis võin politsei kutsuda.No muidugi öösel ei puuri keegi aga see ei tähenda et see häiriv ei ole kui hommikul ja päeval stabiilselt aastaid puuritakse.Isegi mu mees ei saa aru mida veel puurida on nii kaua.Hiljuti pidin perearstile helistama aga ei saa,mina ei kuule mida arst räägib ja tema ei kuule mida mina räägin!See oli tipp minu jaoks kui telefoniga isegi ei saa rääkida,no siis mees läks alla naabrite ukse taha,seal kui uks lahti tehti kohe öeldi esimese asjana,”mul on ka laps”.Infoks Teile,meil pole lapsi aga mu mees ei öelnud seda naabrile,aga naaber andis mõista et tal on vaja teha,puurida ja tema ei jää vait,siis minu mees palus vähemalt paar tundi pidada vahet,sellega oli vähemalt too naaber nõus.
Tekib küsimus,kas need pered kus pole lapsi oma põhjustel,peavad kannatama terve elu siis selliseid remondi psühhopaate,kes eluaeg käivad puuride ja ketaslõikuritega mööda korterit ringi ja ei lase naabritel välja puhata oma enda kodus.Aga kui on laps siis kohe lubatakse 2 tundi vait jääda.See on diskrimineerimine ju.
Küsiksin kuhu ma peaks pöörduma,sest nende aastate jooksul ma olen pidanud loobuma väga hea palgaga töökohast,sest seal olid öised vahetused, aga saate isegi aru et sellises olukorras pole võimalik hommikul ja päeval magada välja järgmiseks vahetuseks.Ma olen teeninud endale suured peavalud,arstil käidud,ning arst ütles ka et midagi viga pole,aga müra sees elada päevast päeva võib mõjuda nii.
Unustasin mainida et kõik need naabrid on vene rahvusest ja kui siis iga aasta on jõulupühad,23,24,25,26-kuna venelased ei pea neid sius nende jaoks on need lihtsalt vabad päevad.Ja otse loomulikult kõik need päevad käib sellide toksimine ja puurimine,et meile juba aastaid keegi ei taha külla tulla jõuludeks kuna siis on jõulurahu rikutud siis.Kas siis tõesti pole mingit seadust kasvõi pühade ajal remondimüra kohta.
Vabandan et nii pikaks venis kiri.
Lugupidamisega,Marta Korzets
Tänan pika selgituse eest! Tuleb tunnistada, et ega ei ole lihtne leida kooskõla suures korterelamus koos elamiseks kui soovid ja tahtmised nii erinevad ning kultuurierinevusedki mängus.
Samas aga on teie kirjutises ka viited töötavatele lahendustele. Esiteks on vaja jõuda kokkuleppele korteriühistus kodukorra kehtestamisel. Sinna kodukorda tuleb aga kirjutada reeglid, millal (mis päeval ja kellaajal) on mürarikkad tööd lubatud. Keelata ju neid ei saa, sest niisama õigustatud kui soov saada vaikust ja rahu, on ka soov oma kodu korda teha, elamistingimusi parandada.
Teine võimalus ja lausa kohustus on, et see, keda häiritakse, peab sellele, kes häirib, oma häiritusest teada andma. Meist arenenumas maailmas pannakse näiteks kortermaja koridori välja (seinale, teabetahvlile) info mürarikka töö tegemise kohta, et elanikud teaksid sellega arvestada ning vajadusel müratekitajaga ühendust võtta. Rõhutan uuesti, et õigused on mõlemad ja tuleb leida mõistlik kokkulepe. Üks on kindel, et alati tuleb müratekitaja välja selgitada ja talle häirivast mürast teada anda. Väga tihti juhtub, et müratekitaja ei mõtlegi üldse sellele, et ta võiks kedagi häirida. Väga oluline, et teada andmine toimuks viisakalt ja kindlasti mitte solvates müratekitajat. Tüli ei lahenda midagi, kellegi solvamine samuti mitte.
Kõige lihtsam on mul kirjutada, et müüge oma korter maja ja ostke teine korter majja, kus peetakse rahust ja vaikusest rohkem lugu. Ma tean, et seda on tunduvalt lihtsam öelda kui teha.
Aga samas ilma isiklikult tegutsemata ei juhtu üldse mitte midagi. Korteriühistu kodukorra ettevalmistamine ja vastuvõtmine nõuab tegutsemist. Müratekitaja väljaselgitamine ja temalt info saamine müratekitamise ajakava kohta ning palve esitamine lühendada müratekitamise perioodi, näiteks tehes kõik mürarikkad tööd ära korraga, mitte kogu päeva jooksul. See nõuab tegutsemist.
Ehk siis igal juhul tuleb tegutseda, vaikne kannatamine ei ei aita. Soovin teile jõudu tegutsemiseks!
Kasulik materjal – riigikohtu lahend
Tänan jagamast, tõesti hea kaasus. Lühikokkuvõte – kohviku Komeet pidaja juhatuse liige sai rahatrahvi, sest kohvikust Komeet kostis öösel häirivat muusikat. Riigikohus otsustas, et rahatrahv on õigesti määratud ja häirimine oligi lubamatu.
Tere! Kelle poole pöörduda kui vald pani paar aastat tagasi krundi kõrvale, majast 10 m kaugusele sorteerimisjaama koos klaasikonteineriga. Nüüd on 24/7 autouste paugutamine ja klaasikolin. Ka öisel ajal. Kolin on kuulda ka tuppa. Kõige hullemad on pühapäeva hommikud ja riiklikud pühad, siis inimesed koristavad. Aias ei saa rääkidagi kui kolin pihta hakkab. Vald asjaga ei tegele, küll räägivad et EL nõuab, küll lausa naeravad ja mõnitavad näkku-kes te üldse olete, et teiega rääkima peame jne. Ümber on veel eramaju aga keegi ei julge kaevata. Lähimad majad on vanemad inimesed, põlised külaelanikud. Sellepärast sinna konteiner pandigi, et mujal pidid pretensioonikad inimesed olema (loe:ilusamad ja kallimad majad). Peaks allkirju koguma aga pole kindel kas nad julgevad alla kirjutada. Ja keda need allkirjadki siis huvitaks… Videod on salvestatud ja vallale saadetud, kuidas öösiti taara klirin üle küla käib, see ka valda ei mõjutanud. Muiati, et tühjas tünnis shampusepudel kõmiseb purunedes kõige võimsamalt. Viimati vald lubas, et järgmine aasta äkki võibolla tegeletakse ja… tõi ühe klaasikonteineri juurde!!!!! Mujale ametitesse nt keskkonna amet olen ka kirjutanud aga öeldakse, et omavalitsus ainult tegeleb. Kes aitaks taastada vaikse külaelu? Kas neile konteineritele kehtivad mingid nõuded või käivad mõne seaduse alla?
Tere, tänan kommentaari eest! Ega siis muud lahendust ei olegi kui ikka külarahvaga allkirjad kokku koguda ning paluda konteinerid asetada elamutest kaugemale. Lisaks aitab, kui konteineritele ehitada ümber vähemalt kolm seina ja katus, sest needki summutavad müra. Üks on aga kindel, et ükski jäätmekonteiner ei ole tähtsam inimese kodurahust. Võidelge enda kodurahu eest!
Tänan, võitlen edasi. Lootsin, et selle kohta on mingi konkreetne seadus ja kas peaks juristi poole pöörduma? Eurorahadest on tehtud betoonalus ja ca 1.50 kõrgune puuaed aga see ei summuta kõminat. Allkirju ei julge eriti keegi nimeliselt anda, kui rääkida on küll pisar silmanurgas aga kardavad et vald hakkab kiusama kui vaja midagi ehitada vms. No hetkel vähemalt on uue vallajuhiga kontakt olemas, loodame et temas on rohkem mõistlikkust kui eelmistes…või ootame, kes meile järgmisena saadetakse 🙂
Tere! Elan Tallinnas piirkonnas, kus kortermaja lähedusse jääb üks vana tööstushoone, mida renditakse välja bändiproovideks. Vahest kostub sealt müra, mis ei ole nii häiriv, ent üsna tihti on see müra nii vali, et isegi kõrvatroppidega kodus olles ei kuule enam enda mõtteidgi. Hoone asub umbkaudu 100 m kaugusel ning sealt tekkiva müra helitugevus sõltub ilmselt olukorrast, kas neil on seal proovi ajal parasjagu aknad lahti või kinni. Praeguste soojemate ilmadega on aknad sagedamini avatud. Vahest on kostuv müra lühiajaliselt talutav (nagu naaberkrundi muruniitmine vms mis ei kesta tundide kaupa või mõistlikum ja vaiksem proov), aga kui need proovid algavad tavaliselt pärast kella 17 (just siis kui ise tuled pärast pikka tööpäeva koju puhkama) ja kestavad kuni öörahuni (mõnikord veidi ülegi). Ei teagi, mida saaks selles olukorras ette võtta või kuhu peaks pöörduma ning kas see annab üldse tulemusi. Olen kuulnud, et aasta või 2 tagasi korjati sama tänava kortermajadest ka allkirju, kuid see ei viinud lahenduseni. Tunnistan, et ei ole tööstushoone omanikuga rääkinud, kuna ei tea kellega tegu (tema otseselt ei tekita ju müra) ja teisest küljest on vähetõenäoline, et sealt poolt ilma piisava motivatsioonita vastutulekut võiks loota, kuna rentimise puhul saab hoone omanik majanduslikku kasu, millest niisama vaevalt keegi loobuda soovib.
Tere! Elan Tallinnas piirkonnas, kus kortermaja lähedusse jääb üks vana tööstushoone, mida renditakse välja bändiproovideks. Vahest kostub sealt müra, mis ei ole nii häiriv, ent üsna tihti on see müra nii vali, et isegi kõrvatroppidega kodus olles ei kuule enam enda mõtteidgi. Hoone asub umbkaudu 100 m kaugusel ning sealt tekkiva müra helitugevus sõltub ilmselt olukorrast, kas neil on seal proovi ajal parasjagu aknad lahti või kinni. Praeguste soojemate ilmadega on aknad sagedamini avatud. Vahest on kostuv müra lühiajaliselt talutav (nagu naaberkrundi muruniitmine vms mis ei kesta tundide kaupa või mõistlikum ja vaiksem proov), aga kui need proovid algavad tavaliselt pärast kella 17 (just siis kui ise tuled pärast pikka tööpäeva koju puhkama) ja kestavad kuni öörahuni (vahest veits ülegi). Ei teagi, mida saaks selles olukorras ette võtta või kuhu peaks pöörduma ning kas see annab üldse tulemusi. Olen kuulnud, et aasta või 2 tagasi korjati sama tänava kortermajadest ka allkirju, kuid see ei viinud lahenduseni. Tunnistan, et ei ole tööstushoone omanikuga rääkinud, kuna ei tea kellega tegu (tema otseselt ei tekita ju müra) ja teisest küljest on vähetõenäoline, et sealt poolt ilma piisava motivatsioonita vastutulekut võiks loota, kuna rentimise puhul saab hoone omanik majanduslikku kasu, millest niisama vaevalt keegi loobuda soovib.
Kõigepealt tuleb ikka minna ja teada anda, et bändiproov häirib. Absoluutselt iga kord tuleb minna ja teada anda. Seejärel tasub üles otsida tööstushoone omanik (kinnistusraamat, äriregister) ja teada anda, et tema omandis toimub naabrite häirimine ning paluda ette võtta samme ülemäärase häirimise lõpetamiseks.
Tere!
Ma elan Mustamäel Ehitajate tee 56 1-toalises korteris alates august 2016 (ammuse tuttava kaudu olen korteri kasutaja – kasutuslepinguga), kuid viimased ligi 11 kuud olen hädas ülemise naabriga, kes on 74-aastane nüüdseks endine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli töötaja vms. Varem probleemi polnud, kuid kui ta enam tööl ei käi, istub päevad läbi kodus ja pläkutab sõbrannedega telefoni otsas ning peab pikki kõnesid, üks lõppeb ja teine algab. Kuna ma eelmine aasta otsustasin karjäärimuutuse ette võtta ja toitlustusest IT-valdkonda üle minna ning hakkasin õppima Full-Stack arendust. Septembris 2019 käisin tarkvaraarenduse kursusel ja naabri kõva mokalaada tõttu, mis mu korterisse kandus, ei õppinud ma sellest kursusest eriti midagi. Võtsin siis internetist veebikursusi, aga naabri pläkutamine nii häirivalt mul korteris, et raske on keskenduda ja midagi selgeks saada. Olen korduvalt talle alt koputanud, kuid sellest pole kasu olnud. Sügisel rääkisin talle, et karjäärimuutuse tarvis on mul vaja õppida ja et tema jutt nii tugevalt alla kosta, et kuuleb ära, millest jutt käib, kuid tema raiub vastu, et on suhteliselt vaikselt ja ei häiri kedagi. Küll nähvas, et mul kui üürnikul pole mingeid õigusi ja et tema on seal majas ligi 40 aastat elanud ja et päeval võib ta teha, mida iganes tahab ja et kui ma rahu tahan vms, siis peale 10 õhtul, kui hakkab öörahu. Selle pea aasta jooksul olen ma saanud puhata vaid viis ja pool päeva (jõulupühade aegu), ülejäänud aeg iga jumala päev laseb seal ülal telefoni otsas ja ma pean taluma neid teemasid: tema lapsepõlve sõbrannadega jutud, kuidas ta pangakaardi koos pin-koodiga kaotas, esimese või teise eesi vabariigi-aegsed teemad, koroonaga seoses jne jne. Hommikuti kell 6 (vahel ka 4 ja 5 paiku varahommikul) hakkab ülal ringi tuuseldama, kolistama ja helistama. Uni on rikutud, ka ei saa varem magama minna, või kui töölt tuled ja oled väsinud, ei saa puhata, sest ta mokalaat mul elamises sees. Selle aasta veebruarist hakkasin mööda ametnikke käima: mitmel korral Mustamäe LOV-s sotsiaaltöötajaga rääkinud, kasu polnud midagi (soovitas mul ventilatsiooniavad korteris kinni katta ja kiitis, kui ilus korter sel naabril on). Siis, kui ma muti mölahäiringu tõttu olin vaat et kokku kukkumas, läksin politseijaoskonda – komissar ütles, et nemad sellega ei tegele ja et pöördugu ma korteriühistu poole. Samas meil pole mingit normaalset korteriühistut ollagi. Stell haldab seda. Sügisel majahaldur ütles, et nemad sellega ei tegele, ja pöördugu ma kohtusse. Tegin avalduse ka MUPO-sse teise probleemiga – lindude toitmisega, mille tagajärjel oli köögi aknaplekk ja rõdu pidevalt risustatud ja vaipade kloppimisega seoses. Temaga räägiti, ta lubas linde enam mitte toita, kuid jätkas sellega ikka, vaipade kloppimise ajas tagasi. MUPO inspektori sõnul nemad aga häiringutega ei tegele. Helistasin uuesti majahaldurile, mispeale too ütles, et inimene võib päeval teha, mis tahab. Tegin ka politseisse avalduse, lisasin, et mul on lindistused ka olemas, ei ole keegi tahtnud neid kuulata – piirkonnapolitseinik soovitas mul samuti korteriühistu või korteriühistute liidu poole pöörduda. Helistasin liitu ja rääkisin probleemist, sealt vastati, et sellisel juhul peaks sundvõõrandamise nõudega kohtusse pöörduma, mida saab teha vaid korteriomanik. MUPO, peale teist visiiti tema juurde, käitus minuga väga üleolevalt. Selgus, et peainspektor on naabrimuti enda sõbranna, ja asus teda kaitsma. Mulle “hüpati” telefonis peale, et kui ma rahu või vaikust tahan, mingu ma metsa elama, et ärgu ma enam päeval neid tülitagu ning valesüüdistusi esitagu. Kui mainisin, et kui muud üle ei jää, pean meediasse pöörduma, siis sai see inspektor vihaseks ja ähvardavalt umbes mainis, et kui seda teen, saan endale jamad kaela vms. Ja selle kohta, et ta võiks müra summutamiseks vaiba panna, ütles inspektor, et need sisaldavad tervisele kahjulikke keemilisi aineid.
Naaber nüüd pikka aega kombeks, kui koputamisega talle alt märku annan, kui ta oma pläkutamisega häirivalt mul elamises sees on, hoiab mingi aja vaikust ja siis järsku täiest jõust taob jalgadega mulle vastu lage, vahel ka itsitab rõkkavalt selle peale. Laseb ka asjadel meelega põrandale kukkuda, et ehmata endal süda seisma. Kuna ta jutt nii kõvasti kosta on (ta oskab muidu tegelikult mittehäirival moel rääkida), kuulsin ära ta täisnime ja leidsin ta numbri internetist. Helistasin talle paaril korral ja proovisin selgitada, kuid tema ajab oma teooriat edasi. Kui olen veel helistanud, katkestab ta kõne.
Kannatan tema tõttu pikalt peavalude ja unehäirete käes, pidev väsimus, koroona tõttu on veel raskem tööd leida, et otsida teine elamiskoht, koeraga on see hoopis keerulisem.
Mind ei häiri aegajalt naabritelt kostuv televiisori- või olmemüra, ega ka mitte elamisse kostuv jutukõmin/-mõmin. Aga kui see ülemine päevast-päeva telefonis pläkutab ikka nii tugevalt kile-monotoonselt mulle kõikjale korterisse (mul korter kui kõlakoda), et ei saa lisaks õppimisele ka normaalselt kas süüa teha, koristada, televiisorit vaadata jne, siis ei saa seda küll talumiskohustuseks pidada. Toas olles kuuldub ära isegi see, kui ta kohvitassi lauale paneb. Need, kes tal külas käivad pidevalt, on samasugused, kes naabritega ei arvesta. 23.aprill, ülevalt muti sai 74, ja see oli hullumaja – päev otsa käisid külalised ja pidin kannatama seda 14 tundi jutti mulle tervesse elamisse (tuba, köök, esik, dussiruum) kostvat kõva jutumöla, ja lisaks toimus see eriolukorra ajal.
Ma ei suuda otsustada, on see tark tegu meedia (televisioon) poole pöörduda või mitte, sest kellel ikka raha on, et kohtusse minna. Samas kõigil on õigus kodurahule, puhkamisele ja oma õiguste realiseerimisele, ilma et keegi teine neid parasiteerival moel ruineeriks. Ise olen üritanud nii elada, et oma tegevusega teisi ei häiriks, aga teiselt poolt olen kannataja, ja kui üritan oma õiguste eest võidelda, jään vaat et ise süüdi.
/ Vabandan liigselt pikaks veninud kommentaari pärast. /
Vastan lühidalt – helistage naabrile iga kord, kui valju häält kosta, “koputab” kõne vahele. Minge ukse taha ja öelge,et te kuulsite tema häält ja paluge vaiksemalt rääkida. Kui te oma järjekindlusega saavutate olukorra, et iga kord kui naaber kõvema häälega räägib, helistate teie talle või lähete ukse taha, hakkab see naabrile mõjuma.
Samas on väga kahtlane, kui isegi kohvitassi lauale panek naabri poolt teile ära kostab. Soovitan lakke panna vähemalt 5 cm penoplasti kiht, sest igapäevase elutegevuse helisid peame me mõistlikul määral taluma. Kui ehituslikult ei ole see võimalik, tuleb ehitamist muuta ehk täiendada. 5 cm lakke ei muuda ka korteri lae kõrgust märgatavalt madalamaks.
Niisamuti on võimalik teil oma korteri helipidavust ja kõlakojaks olemist muuta, vaibad põrandale, seintele, variante on mitmeid. Rahuldava tulemuse saavutab mõlemaid samme astudes, enda korterit kohendades ja naabriga suheldes.
Tere.
Lähedal (200m) puidukuivati ,töötab 24/7 ,müratase vähenes peale pikka võitlust KOVi jeTerviseametiga 40-50 db (algul 60-70 db). Kas on mingit võimalust veel müra vähendamiseks ,kuigi Terviseamet väidab ,et kõik on normide piiris ja nemad midagi rohkem ei tee . Praegu väljas viibimine väga piinarikas ,hakkavad juba tulema terviseprobleemid. Käisin ka 05.06.2020 kõrvaarstil ,tunnistati täiesti normaalseks kuuljaks ,nii et viga ei ole minus et see on väga häiriv.
Tänan
Puidukuivati viitab tööstuslikule tegevusele ja seega peab tööstusel olema võimekust veelgi vähendada puidukuivatist levivat müra. Saan teie kirjast aru, et vaiksem müratase (40-50 db) mõõdeti teie kodus. Järelikult on puidukuivatist leviv müra tunduvalt tugevam.
Puidukuivati müra on võimalik veelgi vaiksemaks saada, muidugi tuleb selleks investeerida raha. Kui aga teisel kaalukausil on inimese tervis siis tuleb investeerida või ei saa puidukuivatit kasutada. Inimene ei tohi oma kodus kannatada tööstusliku müra tõttu seetõttu, et keegi soovib teenida suuremat kasumist puidu kuivatamisest.
Soovin jõudu võitluse jätkamisel!
Tere! Mul ka mure ülemisel korrusel elavate lärmakate naabritega. (Elan tallinnas 9 kordes paneelmajas.) Mingil põhjusel on nad otsustanud oma pesu öösel pesta kuigi sammumüra järgi on päevasel ajal kodused inimesed. Pesumasina pesutsükli lõpus hakkab pesumasin trummeldama ja see juhtub juba viimased 2-3 aastat peaaegu igapäevaselt kell 2 öösel. Trummeldamise tulemusel pean igal öösel 10-15 minutit trummeldamise tagajärjel tekkivat vibratsiooni taluma. Lisaks on nad teinud oma korteris remondi kusjuures eemaldanud köögi ja suure toe vahelise seina ning paigaldanud uue põranda. Kuna kuulen igat nende sammu ja üks nende pereliige kasutab lisaks mingeid kõva tallaga susse siis suure tõenäosusega on nad põranda remondi käigus jätnud paigaldamata ettenähtud sammumüra vähendamise plaadid. Neil on ka koer kellega mängides kasutavad toas põrgatavat palli ja seda põrgatamist kuulem ma ka tihti mitte ainult päevasel ajal vaid ka peale 12 õhtul. Lisaks on neil komme akna peal suitsetada ja oma tuhka minu aknalauale raputada. Ma saana aru, et pesumasina töötamise müra pean ma taluma kuid kella 2 ajal öösel trummeldamine ei peaks küll talumiskohustuse alla minema. Kuidas saaks üldse tõestada, et naabrid on remondi käigus jätnud nõuetekohase sammumüra tõkestamise plaadi paigaldamata? Suure tõenäosusega pole ka vaheseina eemaldamine toimunud sedusepäraselt ja see on ohtlik.
Tere, kindlasti ei ole normaalne pesu pesemine öisel ajal nii, et tsentrifuugimine naabriteni kostab. Soovitus – minge öelge kohe õhtul naabrile, et tema öösiti töötav pesumasin häirib, sest on kuulda ja äratab teid üles. Paluge,et pesu pestaks kas varahommikul või varem õhtul.
Korterisisese remondi osas tuleb ühendust võtta korteriühistuga, sest korterisisesed seinad ei kuulu korteriomanikele vaid on kõigi korteriühistu liikmete kaasomandis. Korteriühistu on siinkohal vastutaja.
Tere. Olen praeguses korteris elanud alates veebruarist 2019 ja terve selle aja vältel on kõrvalkorteris elav vaimuhaige isik tugevalt häirinud nii öörahu kui ka normaalset elamist päevasel ajal.
Olenemata kellaajast ta röögib erinevaid roppusi ja ähvardusi kellegi suunal. Täna hommikune ampluaa sisaldas karjumist kellegi vägistamisest, “tule siia siis ma alles näitan sulle” ja niisama seosetut sõimu röökimist. Sellele lisandub tavapäraselt ka laamendamine – seinte või põrandate või uste peksmine ilmselt, nii et kogu mu korter väriseb. Täna kisas ta ka enda vigastamisest tänu sellele laamendamisele ja seinte peksmine oli nii tugev, et tundus nagu ta tuleks läbi seina.
Olen selle probleemiga pöördunud ka korteriühistu poole ja KÜ on edastanud mu kirjad ka sotsiaalhoolekande osakonda, sealt on soovitatud järjepidevalt häirekeskuse numbrile helistada, kui öörahu häiritakse, aga muud ei saavat keegi ette võtta.
Hetkel on jäänud mulje, et selle inimese vaimsed probleemid pigem süvenevad ja tema käitumine (kelle vastu see suunatud on, ei saa aru, vahel tundub, et ülemise naabri) muutub agressiivsemaks. Politseile ta tavapäraselt ust ei ava.
Kas oskate soovitada, kuhu võiks veel pöörduda? Ette tänandes.
Ilmsete haigustunnustega inimese puhul tuleb kirjalikult pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja vajadusel ka isiklikult pöörduda, et selgitada korterinaabri käitumist. Teie selgituste kohaselt on ilmne, et naaber vajab asjatundlikku abi ning selle pakkumist korraldab kohalik omavalitsus. Olukord võib ju hullemakski minna ja naaber võib järgmisena osutuda ohtlikuks nii endale kui teistele majaelanikele.
Probleem ei ole ainult öörahu rikkumises vaid inimeses, kes vajab sotsiaalteenust, kasvõi hooldajat, kes aitaks hädasolijal hakkama saada, sh oma võimalike deemonitega võidelda.
Tere jälle, suur tänu vastuse eest! Olen sinna sotsiaalosakonda korduvalt kirjutanud ja ka meie korteriühistu on kirjutanud. Eile sain sealt vaid iroonilise vastuse, et nemad meie majas valvata ei saa ja pean iga kord häirekeskusesse helistama. Sellest aga kahjuks kasu ei ole, kuna ust ta tavaliselt ei ava. Tema käitumine ja olek ja see, mida ta röögib, on vägagi agressiivsed. Seintele peksab nii tugevasti, et see on ausalt öeldes hirmutav. On Teil ehk veel ettepanekuid?
Ma saan sellest kirjeldusest aru nii, et kohaliku omavalitsuse ametnikud ei mõista olukorra tõsidust. Seega on vaja mõni olukord üles filmida, lindistada ja siis neile ette mängida. Olukord peab olema hirmutav keskmiselt mõistlikule inimesele. Kui see nii on, siis saab seda ka salvestada. Kui see nii ei ole, siis paistab seegi salvestuselt välja.
Üldiselt ei ole sellist asja olemas nagu politseile ukse mitte avamine. Politseil on õigus rakendada jõudu ja politsei ees ei jää uksed suletuks. Politsei aga vajab avaldust inimeselt, keda häiritakse, sest muidu ei ole politseil alust jõu kasutamiseks. Tavaliselt tuleb politsei kohale mitukümmend minutit peale väljakutset ja kui sel hetkel on vaikne ja rahulik siis ei saagi politsei midagi teha. Kui te aga olete selgesõnaliselt häirekeskusele öelnud, et “mina, eesnimi ja perekonnanimi (vajadusel isikukood), esitan käesolevaga avalduse korrakaitseseaduse rikkumise (öörahu häirimine, avaliku korra rikkumine, teist inimest häiriv käitumine) kohta ja palun politseil olukord lahendada!” siis on politseil olemas seaduslik alus tegutsemiseks. Häirimise vastu saab politsei võidelda reeglina siis kui on konkreetne isik, keda mingi tegevus häirib.
Tere veelkord. Kirjutan uuesti samal teemal. Olen nüüd vahepeal korduvalt naabri laamendamise peale öösiti politsei kutsunud, tema episoode lindistanud, patrullile neid kuulata andnud, edastanud need lindistused piirkonnapolitseinikule e-mailiga ning teinud avaldusi läbi PPA kodulehe. Mingeid muudatusi naabri käitumises toimunud ei ole. Kas saan omalt poolt veel midagi teha või ongi nüüd nii, et pean seda kannatama ja arvestama, et öösiti magada ei saa? Ette tänades.
Tere, nüüd peaks järgmisena siis tegema päringu politseile, et kuna te olete teinud mitmeid avaldusi öörahu rikkumise kohta, siis kas politsei on algatanud väärteomenetlusi ja kindlaks teinud rikkuja isiku ning teda karistanud? Politsei peab teile seda infot jagama. Teiseks ostke Kinnistusraamatust konkreetse korteri omaniku andmed, googeldage ja püüdke temaga ühendust saada, teavitades teda korteris toimuvast.
Kolmandaks minge kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda kohale ning esitage avaldus, et konkreetses korteris elav isik vajab suure tõenäosusega sotsiaalteenust – vaimse puudega täisealise isiku päevahoid või midagi muud taolist. Tegelikult seal korteris elav inimene vajab ju abi ning teie saate talle seda abi aidata korraldada, sellest sünnib kasu ka teile. Päevahoid tähendab, et isikule pakutakse päevast tegevust, mis siis toob tavaliselt tulemuseks vaikse öö.
Soovin nende sammude astumisel edu!
Tervist. Olen enda elukaaslasega m’lemad suitsetajad. Ülemine naaber tuli ütles et suitsu hais tuleb tuppa tal ja et me ei teeks seda rõdu peal. Otsustasime elukaaslasega siis seda v’hendada kuna meil on ka 3,5 aastane laps, et kui mõlemad oleme kodus siis saame korda mööda käia maja ees suitsul. Ülemisele naabrile see ei sobinud ja siis peale seda kui ma ütlesime et me ei saa paremat võimalust suitsu haisu vähendamiseks pakkuda siis ta hakkas enda rõdu peal vee ämbrit või kaussi ümber kallama et meie all olevad saaksime rõdul märjaks. Kui küsisin miks ta nii teeb siis vastas sellele et see on tema moodi suitsu andur. Pöördusin korteri ühistu poole selle murega aga nemad ei saa selle peale kahjuks midagi teha. Mida teha selliste naabriteg ?
Tere, ega teil ei olegi midagi keerulist vaja teha – suitsetage lihtsalt seal, kus teie suitsuhais ei levi naabriteni. Mitte ühelgi naabril ei ole mitte mingisugust kohustust olla passiivne suitsetaja ja teil ei ole absoluutselt mingit õigust kellestki teha tema tahte vastaselt passiivset suitsetajat.
Ehk siis veelkord – suitsetage seal, kus suitsuhais naabriteni ei levi.
PS! Sellest on muidugi kahju, et korteriühistu ei suutnud teile seda selgitada. Lihtne tõde ju.
Tere,
Esimeses kommentaaris ütlete nii:
“Korrakaitseseadus nimelt sätestab, et igaühel on õigus oma õigusi realiseerida piirini, kus ta puutub kokku teise inimese õigustega. Naabril on õigus oma korteris muusikat kuulata ja teil on õigus oma korteris mitte kuulata muusikat. Teispidi võttes ei ole teil ega teie naabril õigust kuulata muusikat nii, et naaber on samuti sunnitud kuulma. Igaüks hoiab oma tegevuse mõjud oma kinnistul, kortermajas siis reaalosa (korteri) piirides. Nii on seaduses kirjas.”
Kahjuks ei suuda sellest seadusest (ega ka teistest) selliseid punkte leida, mis reguleeriksid õiguste piire. Kas saate palun konkreetselt viidata paragrahvidele ja lõikudele?
Ette tänades,
A.
Tere, minu viidatud kommentaar lähtub Korrakaitseseaduse kehtestamise aluseks olnud kontseptsioonist ning sellele leiab viiteid ka seaduse seletuskirjast. Miks väga täpseid sätteid ei ole seaduses? Sest Korrakaitseseaduse mõte on selles, et inimesed lepiksid kokku, lepiksid omavahel kokku. Ka see on üks Korrakaitseseaduse eesmärke, et panna inimesed omavahel kokku leppida. Kodanikuühiskond areneb eelkõige inimestevaheliste kokkulepete kaudu, mitte seaduse sunniga.
Seetõttu tulebki häiriva naabri poole pöörduda põhjendusega, et naabri tegevus häirib, mitte et naaber rikub seadust. Häirimine on subjektiivne ja nõuab põhjendamist, tegelikult rahulikku, aga veenvat suhtlemist naabriga või laiemalt – häirijaga. Tean omast kogemusest, et ega see ei ole lihtne, tüli on kerge tekkima. Aga tülist head ei sünni, tuleb ikkagi pingutada, et häirimisest teada anda ilma tülita, aga siiski veenvalt, et häirimine lõpeks.
Tänan vastuse eest. Teoorias on muidugi kõik kena, aga praktika on alati midagi muud. Näiteks jauravad mul vastasmajas mingid tüübid aeg-ajalt, ma ei saa nendega midagi kokku leppida, sest alt sisse ei saa, korteri numbrit ei tea ja kui ma alt midagi kisan siis nad ei kuule. Ühistu kontakt ei vasta. Ainuke variant olekski politsei kutsuda, samas ütlevad nemad suure tõenäosusega, et pole veel öörahu aeg ja kui muid õiguslikke aluseid, millelegi tugineda ei ole, siis ongi lõhkine küna. Pealegi, kui inimene on juba nii rumal, et ta ei tule selle peale, et tema jauramine ja vali muusika teisi häirivad, siis suure tõenäosusega ei anna sellisega ka midagi kokku leppida. Seega tänan ilusa jutu eest, aga reaalset kasu sellest pole.
Teoorias me loodame, et keegi tuleb ja võitleb minu eest! Praktikas aga tuleb endal võidelda, leida lahendused ja need ellu viia. Häirimise vastu võitlemisega on nagu iga teisegi ettevõtmisega – edu saavutamiseks tuleb olla järjekindel, pingutada. Korteriühistu kontakt ei vasta – kirjutage! Korteri numbrit ei tea?! Selle saab suure tõenäosusega ju tuletada, maja korruseid lugedes ja avalikest andmetest korterite arvu kindlaks tehes. Mida veel ei saa? Teada, kes on korteri omanik?! See info on Kinnistusraamatus paari euro maksmise taga.
Sellepärast tulebki inimesele kõigepealt öelda, et tema tegevus häirib, sest ta ei pruugi ise sellest aru saada. Seetõttu tulebki esimesel (ja ka teistel) ütlemiskordadel olla viisakas, et mitte tekitada ütlemisest endast uut konflikti. Korrakaitseseadus muide sätestab, et kõigepealt peab häirija ise häirimise lõpetama. Tema kohustus seda teha tekib hetkest, kui ta saab teada, et ta häirib kedagi.
Olen varem ka siit nõu küsinud ja teinud kõik teie nõuannete järgi.
Paraku midagi pole muutunud paremuse suunas. Laste trampimine on pidev. Viimasele ukse taga käimisele öeldi, et lasevad meelega trampida, selle pärast et piirkonna politseile olin helistanud ja nüüd nagu nö maksavad kätte.
Sain telefoninumbri ja olen saatnud mitmeid sõnumeid et trampimine häirib, et palun äkki saaks lapsele teise tegevuse leida.
Nüüd tuleb sealt selliseid sõnumeid et neil lapsed viisakalt laua taga ja ma valetan. Müra on üks ja ma ei valeta, Mis neist sõnumitest lõpuks kasu on? Korrakaitseseadusesse on vaja konkreetset punkti mis kaitseks inimesi kes kodurahu soovivad. Me plaanime korterit müüa, elanud oleme siin pool aastat. Kedagi ei huvita kui palju kahju üks pere teisele teeb ja abi ei saa kusagilt, see pole ju normaalne. Ma võin ju kolima jäädagi, kuid kui järgmisse majja satub samasuguse mentaliteediga naaber mis siis edasi. Metsa ei saa kolida, lapsed käivad koolis .
Tere, sõnumite saatmine ja teada andmine on esimene samm. Kui see on tehtud, aga soovitud tulemust ei ole järgnenud, on järgmine samm heli-või videosalvestus häiringust ja seega on teil olemas tõendid, millega pöörduda juristi poole. Jurist koostab häirivale naabrile nõudekirja ja palub häirimise lõpetamist. Nõudekirjale tuleb lisada teie kogutud tõendid (sõnumid, salvestis), et häiring on tõeline ja häiriv. Alati tuleb arvestada sellega, et häiriv naaber hakkab vastu vaidlema (a’la häiringut ei ole üldse või et teie ise olete liiga terava kuulmise ja madala läviga ning häirite hoopis ise naabreid oma tähelepanujuhtimistega). Teie saadetud sõnumid tõendavad, et probleem on pika-ajaline. Salvestis tõendab, et probleem on tegelikult olemas, st salvestiselt on kuulda häiringut ja iga keskmiselt mõistlik isik, kes seda salvestist kuulab, mõistab, et tegu on häiringuga.
Kui häiriv naaber ka juristi kirjale ei reageeri või käitumist ei muuda, saab pöörduda kohtusse häirimise lõpetamise nõudes.
Igal juhul tuleb probleemiga tegeleda tsiviliseeritud moel ehk omavahel suheldes ja igasugusest vägivallast, sh verbaalsest, hoidudes.
Olen teiega nõus, et kodurahu mitte saamine ei ole normaalne ja ka kohalik omavalitsus peaks siinkohal leidma võimaluse oma inimese aitamiseks. Mõnikord piisab ka vestlusest ja selgitamisest, et kortermaja tähendab muuhulgas kohustust arvestada teiste inimestega.
Tere
Kas saaksite palun viidata konkreetsemalt seletuskirja punktidele, et saaksin politseilt nõuda tahtliku tagakiusamise lõpetamist.
Olen olukorras, kus alumise korruse korteri omanik tegeleb tahtliku tagakiusamisega ja politsei aitab vaid öörahu ajal. Nimelt tühja korterisse pannakse maksimaalse volüümiga raadio mängima ja see mängib tühjas korteris päeval ja öösel, kuni öörahu ajal kutsun politsei. Politsei on käinud kohal ja mitu korda veendunud, et raadio mängib tühjas korteris. Politsei on juba isikut trahvinud, kuid muusika pannakse uuesti mängima ja kõik jätkub 24/7.
Kas Teil on mingit ideed, millega sellist isikut sundida? Läbirääkimine pole võimalik. Seda olen proovinud mitu kuud ja siis hakkasin politseid kutsuma. Samuti proovis läbi rääkida KÜ esindaja ja korduvalt on isikuga suhelnud erinevad ametnikud. Isik on veendunud, et tal on õigus teha, mis tahab ja seda ütleb ta kõigile.
Tere, teie juhtumil võib tegu olla pigem tsiviilkohtu vaidlusega, sest korteriomanik suunab tahtlikult oma korteris tekitatavad mõjud naaberkinnistule, st teie korterisse. Teil on vaja iga muusika vali mängimine fikseerida, saata korteriomanikule kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel iga kord teade, et muusika häirib ja nii koguneb piisavalt tõendeid, et kohtusse pöörduda.
Kohtu kaudu saate nõuda häiriva tegevuse lõpetamist ning samuti kahjutasu, rääkimata kohtusse pöördumise kulude hüvitamisest. Politseile tehtud väljakutsed, väärteomenetluse otsused on head tõendid kohtu jaoks.
KÜ peaks samuti vastu võtma ühistu kodukorra või muu taolise nimega eeskirjad, sest vaevalt, et see muusika vaid teid häirib. Sellise vaimse terroristi vastu tuleb ühiselt astuda, sest ta on võidetav. Ilmselt vaevleb mingi vaimse probleemi käes. Normaalsele inimesele saaks selgitada, et muidugi võib ta oma kinnistul (korteriomandi reaalosas) teha kõike, aga seda siiski vaid selle piirini, et ta ei sega teistel kinnistuomanikel oma õigusi realiseerida. Korteriomand asub kortermajas, seal on rohkem omanikke ja huve ja ei ole ühegi omaniku huvi tähtsam kui teise oma. Muusika vali mängitamine tühjas korteris on tegelikult ju teiste korteriomanike nöökimine, milleks ei ole mingit õigustust. Soovin edu ses võitluses!
Tere
Alati ei ole võimalik naabrit veenda või naabriga kokku leppida. Kokkuleppe saavutamine eeldab mõistlikkust kummaltki osapoolelt. Kui naabril seda pole, püole midagi teha. Seega minu arvamus on, et lause mõte “Korrakaitseseaduse kohaselt on inimene vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast.” peaks ikkagi seaduses kirjas olema. Praegusel kujul on seadus piisavalt ümargune jutt ja ei aita hädas olijaid kahjuks üldse.
Heade soovidega
Kristi
Tere, olen teiega igati nõus, et on aeg edasi liikuda ja konkretiseerida seaduse sätet. Seaduses peaks olema must-valgelt kirjas põhimõte, mida teadis juba vanarahvas – “ela ise ja lase ka teisel elada!” Tänaspäevases sõnastuses siis, et kasuta oma vabadust realiseerida oma õigusi piirini, mil sa ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast.
Tere!
Olen juba aastaid olnud tööstusmüra all kannataja. Lasime hiljuti naaberkinnistult tuleneva tööstusmüra ära mõõta. Mõõtmine viidi läbi õhtusel ajal, ajavahemikul kl 20-21.00. Kas seoses sellega, et mõõdeti õhtul, saab mõõdetud müra dB-le juurde lisada 5 dB?
Mu küsimus lähtub järgmisest internetist leitud allikast:
“Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (07:00-23:00) ja öisest ajavahemikust (23:00-07:00). Päevane ajavahemik sisaldab õhtust aega (19:00-23:00), millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB.”
Tere, müra mõõtmist reguleerib sotsiaalministri määrus, https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv. § 10 lg 9 “Tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate helirõhutaseme mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele.”
Standarditega tutvumiseks tuleb need osta, aga kuna müra mõõtmisi viivad läbi niikuinii spetsialiseeritud ettevõtted, kellel on vastav pädevus ja riistad, siis tasub pigem pöörduda nende poole ja usaldada nende tehtut.
Tere!
Mul selline mure! Elan uues majas (3 aastas vana) ja naaber teeb juba 2 aastat “remonti” iga päev käib puurimine, saagimine ja kopsimine sh. ka nädalavahetusteti. Tundub, et tegemist on töökojaga vms. See müra ajab täitsa hulluks. Töö on mul kodukontoris ja ma ei suuda keskenduda selle müraga. Pean minema kuskile ühiskontorisse, et töö tehtud saaks (see on jälle lisa rahakulu mulle).
Ma tahaks nädalavahetusel kodus olla ja puhata aga müra on häiriv ja pean kodust välja minema.
Ma ei julge ka korteriomanikuga rääkima minna. Varem olen kuulnud sealt ka karjumist. Ükskord läks asi seal nii hulluks, et pidin neile politsei kutsuma. Inimene tundub olevat temperamente ja ma ei taha talle ukse taha minna.
Kas töökoja pidamine korteris on lubatud? Kelle poole pean pöörduma, et sellest jamast lahti saada.
Täitsa hulluks ajabe see olukord!
Ega ilma korteriomaniku poole pöördumata on raske ette kujutada olukorrale lahendust. Proovige enne häiriva naabri poole pöördumist suhelda tema naabritega, neidki peaks ju see kõik häirima. Seejärel tuleb informeerida korteriühistut, aga keegi peab igal juhul naabriga rääkima ja see ei saa olla keegi teine kui see inimene, keda naabri tegevus häirib.
Kui naabrile häirimisest teada ei anna, midagi ei muutu.
Tere, minu probleem on sarnane, kuid selle erinevusega, et remontija on täpselt teadmata. Majas on 144 korterit ja hetkel saan ainult oletada, et tegemist on ühe kindla trepikojaga, kust müra tuleb. Palusin abi KÜ esimehelt , kes kommenteeris, et sellel majal ongi omadus helisid nii üle kanda, et ei saagi kindla peale öelda – ja soovitas mul endal käia küsitlemas (trepikojas, mis on fonoluku taga). Teisisõnu – jäi passiivseks. See saripuurimine on kestnud juba üle aasta ja olenemata nädalapäevast ja aastaajast. Intervallid varieeruvad – on üsna võimatu ennustada, millal puurimine algab. Vahel hommikul kl 9; vahel keskpäeval; vahel õhtul; vahel nii üht kui teist. Mis sellele aga mõnikord eelneb, on hästikuuldav raskete esemete (mööbli) lohistamine. Proovisin rääkida teiste naabritega – mina ei saa olla ainuke, keda see häirib ja jutunurgas olen kuulnud kurtmisi – aga keegi ei taha midagi ette võtta. Ausalt öeldes mul hakkavad valikud otsa saama, tundub, et tuleb sealt kiiresti kolida.
Kui naaber ei suuda oma teiste, eriti alumiste naabritega arvestada ja ei ole võimeline oma elustiili muutma või teades omi harjumusi ,on võimalus põrand helikindlaks muuta. See ei tohiks ju probleem olla. Jääb veel võimalus – ehitada/,osta oma maja, seal saab ainult enda vajadusi arvestada. Paljud korterid on ümberehituste käigus kõlakodadeks muudetud. Heliisolatsioonile mõeldud aga pole.
Tervist! Kas kuskil on reguleeritud ka tänaval häirivat müra tekitavate meelelahutusasutuste kõlareid puudutavad paragrafid? Tallinna Vanalinnast saab nädalavahetusel 24/7tänava-diskoteek. Igast baarist üürgab midagi päevläbi, õhtust ei räägigi. Kõlarid on vahe-uste sees, uksed permanentselt lahti. Kunagi nägin seaduseid sirvides paragrafi, et äridel pole lubatud oma kõlareid tänavale suunata, aga ma ei salvestanud, kust punktike pärines ja hilisem jaht on tulutu. Ehk saate nõu anda, millistele punktidele tugineda, kui soov oleks kõlari-ärisid korrale kutsuda? Aitäh!
Tere, õigusaktiks on ikka vana hea korrakaitseseadus. Täpsemalt § 56. Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld, lõige (1) Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Lõige (2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Tallinn saab ja peab kõlarite tänavale suunamist reguleerima oma eeskirjadega. Meie arengutase võiks olla juba nii kõrgel, et tänaval kostab ainult kõrgete ja natuke keskmise sagedusega muusika, mis sageduse tõttu kaugele ei levi ja inimesi ei häiri. Kõige hullem on madalsageduslik “tümakas”, mis levib kaugele ja häirib kõvasti. Kohalik omavalitsus saab juhendada ettevõtjaid, et kui kõlarid õue panna, tuleb valida sellised, kus madalat sagedust vähe ning kokkulepitud kellast tuleb needki vait keerata. Arenenud ühiskonnas ei kosta muusika õue teisi isikuid häirivalt.
Mul on ülemise korruse naaber, kes elab üksi ja karjub vahel valjult ja vihaselt T*RA! T*RA! Midagi muud kuulda ei ole. Istume õtusöögi lauas ja järsku: “t*ra!” Ja teine asi, mida ta teeb, ta rögistab kurgutatti. Valjusti ja väga rõvedalt. Ja nii iga päev. Kurgutati rögin ja vali vandumine. Ja nii juba pikalt. Kuude kaupa. Iga päev ja õhtu. Rääkisin, et seinad kostuvad läbi ja ta lubas tagasi tõmmata, aga ei midagi. Vist on alkoholi probleemid ka.