Kooseluseaduse eelnõu jõuab Riigikogu ette kolmapäeval, 8.oktoobril ning mina olen selleks valmis, seisukoht kujundatud…
Mina tahan, et Eesti oleks vastutustundlike ja hoolivate inimeste riik. Hoolimine tähendab minu jaoks, et me elame igaüks oma elu parimal võimalikul moel, hoolitseme oma perekonna ja lähedaste eest, armastame neid ja sama loomulikult laseme teistel inimestel oma elu elada.
Hooliv Eesti tähendab ühiskonda, kus tööandja hoolib töötajast, naaber naabrist, üks liikleja teisest ning loomulikult sallitakse erinevusi.
Hoolivas Eestis on iga inimene erinev, taotluslikult erinev teisest ja see ei häiri mitte kedagi, hoopis vastupidi. Iga inimese erinevust ja erilisust tuleb rõhutada, esile tõsta, tunnustada, sest vabas ühiskonnas ongi kõik inimesed erilised. Ammu on möödas aeg, kus kõik käisid ringi ühesuguste pruunide mantlite ja hallide nägudega.
Vabadus tähendab õigust olla sa ise, kartmata selle eest mingit karistust või hukkamõistu. Loomulikult tuleb käituda õiguspäraselt.
Ühiskonnas ei juhtu otseselt mitte midagi kui me samasoolistele legaalset võimalust oma suhete reguleerimiseks ei anna. Samasoolised ei kao seetõttu meie keskelt ära, nad elavad jätkuvalt edasi. Ainult võimaluse mitteandja peab eneses suutma leida vastuse küsimusele – miks ta nii tegi? Miks ta ei pakkunud osale ühiskonnast võimalust oma suhete reguleerimiseks, õigusliku kaitse saamiseks, vastutuse võtmiseks. Vähemusele võimaluse pakkumine ei võta enamuselt midagi ära vaid vastupidi, näitab enamuse valmisolekut hoolida teistsugusest, väiksemast, nõrgemast.
Ma olen viimastel päevadel saanud hulgaliselt kirju. Tänan kõiki kirja saatjaid. Eriti tänan neid, kes tõesti ise kirjutasid omi mõtteid, jagasid oma lugu ja edastasid isiklikku arvamust. Tänan ka neid kirjutajaid, kes kopeerisid teiste poolt koostatud laused oma kirja ja ära saatsid. Isegi vihakirjade saatjaid ma tänan, sest näitasite sallimatuse ja vihkamise olemasolu meie ühiskonnas ning võimendasite vajadust mitte jätta teistsuguseid inimesi hätta. Mida rohkem on ühiskonnas viha ja negatiivsust teistsuguste vastu, seda rohkem need inimesed kaitset vajavad.
Olen jõudnud veendumusele, et Kooseluseaduse vastuvõtmine on samm edasi vabade ja vastutustundlike inimestega riigi suunas. Mina toetan seda suunda ja võitlen selle eest, et Eesti oleks vabade ja vastutustundlike inimestega riik. Seetõttu toetan ka Kooseluseaduse vastuvõtmist.
Riigikogu valimiste eel vastasite Postimehe ankeetküsitluses küsimusele, kas Eestis võiks seadustada samasooliste kooselu (tsiviilpartnerluse), eitavalt, kuid nüüd kavatsete hääletada selle poolt. Kas te ei leia, et talitades täpselt vastupidiselt enne valimisi väljendatud seisukohale, petate te kõige otsesemal moel neid valijaid, kelle esindajaks Riigikogus te peaksite olema?
Minu täpne vastus oli 2011 a järgmine: “Tõnis Kõiv (Tänane seadusandlus võimaldab soovi korral sõlmida kõik vajalikud lepingud isikute vahel. Mingit eraldi õigusakti siin vaja vastu võtta ei ole.”
Nii nagu iga inimene peaks pidevalt edasi arenema, püüan seda minagi teha. 2011 a valimiste eel ei lubanud ma valijatele tegelemist Hooliva Eestiga, aga tegeledes päevast päeva elukeskkonna parandamisega ja seda halvendavate häiringute vähendamisega olen sinnamaani jõudnud. Täna pean lausa Eesti järgmiseks sihiks liikuda Hooliva Eesti poole. Ka minu Kooseluseadust pooldav seisukoht tugineb vajadusel rohkem hoolida teistest inimestest, nii ma ka ülaltoodud postituses kirjutasin. Mu arvamuse kujundamisel on suur mõju olnud ka viimastel päevadel tekkinud sallimatuse õhkkonnal ning minu postkasti saabunud kirjadel.
Tänan kommentaari eest!
Kas seda tuleb mõista nii, et kui märgiksite enne valimisi mõnes sarnases küsitluses näiteks seda, et ei toeta üleminekut astmelisele tulumaksule, aga hääletaksite hiljem ikkagi selle poolt, sest jõuate vahepeal järeldusele, et see on ikkagi kuidagi õiglasem, siis oleks see teie arvates valijate suhtes aus?
2011 a valimiste peateemaks ei olnud vähemuste õigused ja nende tagamine või mittetagamine. Seega ei ole teie esitatud võrdlus adekvaatne. Kui te täpsemalt loete mu 2011 a seisukohta siis ma olin arvamusel, et vähemuste õigused on kaitstud ja seetõttu ei ole midagi lisaks vaja teha. Tänaseks on selgunud, et tegelikult on meil vähemuste õiguste kaitseks veel palju ära teha, sealhulgas vähendada osade ühiskonnaliikmete seas valitsevat sallimatust teistsuguse suhtes, hoolimatust oma naabrite suhtes jne.
PS! Lisaks kõigele arvan ma, et ka minu valijad muutuvad ja arenevad, hoolivamateks kohe kindlasti.
Toetan igati Tõnist hoolivama, vabama, sallivama ühiskonna loomises. Aeg muutub. Inimesed muutuvad. Arusaam ja teadmine muutub. Me õpime pidevalt. Elu on pidevas muutumises. Meil tuleb üksteist aktsepteerida vabas ühiskonnas.
Te näitate oma hoolivust Eesti rahva suhtes tallates tema alusväärtusi, tema muresid. Homod olid siiamaani ühiskonnas aktsepteeritud, nad töötavad meie seas, nad omeie suhlusringkondades, me ei teinud vahet. Nüüd Te (Reformierakond) leidsite pseudoprobleemi ning manipuleerimiste, sildistamise ja valetamise teel surute eluvõõrast seaduseelnõu läbi. Kas Te tõesti usute Randpere, Sooääre, Sõtniku sõnu – moonutatud informatsiooni, kas Te tõesti usute, et me oleme vihased homode suhtes ja oleme neid taga kiusanud, et kõik me, kes kogunesime 5. oktoobril Toompeale oleme usufanaatikud või paremäärmuslased, hr. Vooglaidi eesotsas? Ütlen Teile, me oleme tavalised inimesed, pereisad ja -emad. Lisan hr. Vooglaid ei ole mingi paremäärmuslane, ta on suurepäraselt kompetentne jurist, viie lapse isa, patrioot. Ta väga hästi valdab teemat, . Kui Te süvenete seadustikusse – KÕIKIDE inimeste õigused on seadustega kaitstud, diskrimineerimine ei ole lubatud. Kui ma kuulan seaduse läbisurujate kõnesid, mul hakkab piinlik, need on nii primitiivsed ja vastuolulised, nagu oleks saadikutel kõrvad ja silmad kinni. Kuulake palun, mida räägib hr. Gräzin .
Läbisurutav seadus lõhestab rahvast, Rahvas võõrandub võimust. Üha rohkem kuulen-näen, et inimesed on pettunud Eesti Riigis. Ja kriitilises olukorras need inimesed/Rahvas ei lähe kaitsma seda Riiki, mis sülitas talle näkku. Piinlik….
Paljud inimesed lahkuvad homme Toompealt või televiisorite eest pisaratega silmis….
Kui kooseluseadust ei võetaks vastu, kas siis oleks keegi nutmas? Ma arvan, et ei ole
Tõesti, samasoolised on samasugused ühiskonna liikmed nagu teisedki. Neid ei tohiks diskrimineerida ja seega on ju täiesti normaalne ja edasiviiv käitumine kui me loome õiguslikud võimalused samasoolistele oma suhete reguleerimiseks.
Kellelgi ei ole põhjust ei täna ega homme nutta. Igaüks saab oma elu rahulikult edasi elada, armastada oma lähedasi, kasvatada lapsi. Igaüks elabki oma elu. Teine inimene ja tema elu ei pea meile meeldima, see ei olegi üldse meie asi. Inimesed on vabad ise oma elu korraldama ja nad ei pea seda tehes teistele meeldima. Ka teie Jevgeni saate täiesti rahulikult oma elu edasi elada, teid ei saa mitte kuidagi segada see, et teised inimesed sedasama teevad. Ärge kuulake kõike ja võtke ilma kriitikameeleta omaks mida teile räägitakse, mõelge ja elage oma elu. Juhul kui teil juba on perekond siis kasvatage oma perekonnas teile sobivaid väärtusi ja teadke, et ükski mujalt tulnud mõjutus ei ole suurem kui kodune kasvatus. Ja kodust kasvatust ei anna teie peres, teie lastele mitte keegi teine kui teie ise. Igaüks elab oma elu, hoolides teistest inimestest, aga mitte püüdes neile kramplikult meeldida. Niisamuti ei pea teised inimesed otsima teilt heakskiitu. Me kõik oleme vabad.