Kolme keele oskus võrdub hea eluga

Pealkirjas öeldu kehtib ka vastupidi, keeleoskuse puudumine toob kaasa halvema elukvaliteedi. Olen aastaid propageerinud kolme keele oskust, nii arvamusavaldustest ajakirjanduses, siinsamas blogis kui kohtumistel noortega. Nüüd on tulemus käes.

Tänases EPL-is on lugu pealkirja all, et eesti noored jäävad haritud venelastele tööjõuturul alla. Põhjus on väga lihtne: eesti noored ei oska kolme keelt, aga venelased näe oskavad. Eestis edukaks hakkamasaamiseks on vaja osata eesti, vene ja inglise keelt. Kahjuks eesti noored eriti vene keelt ei oska ja see avaldabki kahjulikku mõju nende väljavaadetele tööjõu turul.

Riigikogu külastavad programmi Minu riik raames regulaarselt vene emakeelega kooliõpilaste grupid. Iga kord, kui mul on palutud neile (vene keeles) kõneleda, olen tähelepanu juhtinud keeleoskuse vajalikkusele. Rõhutanud, et kolme keelt on vaja ja ei ole häbenenud otse välja öelda, et need poliitikud, kes võitlevad vene noortele eesti keele õpetamise vastu, võitlevad tegelikult vene noorte arenguvõimaluste vastu. Kohtumise lõpus olen saanud tänuavalduste osaliseks, nii õpilaste kui õpetajate poolt.

Kahju, et eesti noorte keeleõppes on vene keele kohal auk sisse tulnud. Eesti taasiseseisvumise järel oli loomulik, et venestamise alt pääsenuna ei tahtnud me vene keelest midagi kuulda, isegi õppida mitte. Nüüd aga peaksime sest emotsionaalsest seisundist ju ometi üle olema. Tasuks hoopis mõelda võtmes, et keeleoskus (sh vene keele oskus) on mulle kasulik, sest annab tööjõuturul eelise, annab võimaluse aru saada idapiiri taga toimuvast ning suhelda inimestega vabamalt.

Kutsun üle õppima keeli, sh vene keelt, et parandada oma positsiooni tööjõuturul ja seeläbi elukvaliteeti üldisemalt.

Keeleoskuse mõjust elukvaliteedile olen pikemalt kirjutanud juba pea kolm aastat tagasi Postimehes, avaldatud nii eesti kui vene keeles ja blogis viimati veebruaris 2010.

PS! Positiivse üllatusena võttis minuga 4.augustil 2016 kommentaari saamiseks ühendust ERR-i ajakirjanik, et küsida kommentaari kolme keele vajalikkuse kohta. Nimelt plaanib riik panustada märkimisväärse summa raha keeleõppeks ehk siis toetab seda mõtteviisi, mida ma olen aastaid levitanud. Tubli ajakirjaniku töö tulemust saab kuulata Päevakajas, alates saateminutist 10.05

2 mõtet “Kolme keele oskus võrdub hea eluga”

  1. Kas poliitiku meelest on kodanik üks tegelane, kellele olulisim omadus on positsioon tööjõuturul? Tema põhitegevus on töötamine ja sellelt maksu maksmine. Inimese põhiline väärtus on tema positsioonis tööjõuturul? Õnneks on inimestel palju olulisemaid eesmärke, kui kellegi heaks töötamine ja olulisemaid oskusi kui keelteoskus.

    1. Iga inimese eneseväärikuse aluseks on võimekus iseseisvalt hakkama saada. Eriti mõistavad seda näiteks liikumispuudega inimesed. Positsioon tööjõuturul ei olegi eesmärk omaette. Eesmärgiks on inimese elus hakkama saamine. Selleks tuleb osata luua uusi väärtusi, kas iseseisvalt (ettevõtjana) või kellegi kasuks töötades (töötajana).
      Toetused ehk ühiskonna abi inimesele on oma olemuselt ajutised.
      Soovin teile edu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga