Keit Pentus-Rosimannus ja Väino

Ettevõtja Väino loodud ja juhitud ettevõte ei pidanud majanduskriisile vastu ja läks pankrotti. Vahetult enne põhja minekut kaasatud nõustaja juhendamisel tehti mitmeid tehinguid ja astuti samme, mis on tuttavad pea igast avalikkuse tähelepanu alla jõudnud pankrotimenetlusest… Kui oleks tegu olnud lihtsalt Väinoga siis ei oleks me sellest pankrotist midagi kuulnud nagu me ei kuule kümnetest, et mitte öelda sadadest sarnastest pankrotimenetlustest.

Aga Väinol on tütar Keit ja tütrel abikaasa Rain. See on ilmselt viinud võlausaldajatelt võlgu kokku ostnud tegelased mõttele, et äkki on võimalik avaliku kampaaniaga viia tütar ja tema abikaasa niikaugele, et nad maksavad mingi osa isa/äiale kuulunud ettevõtte võlast ära. Juriidiliselt on oluline rõhutada, et ettevõtte osanik vastutab ainult osa ulatuses (tegemist oli osaühinguga ehk piiratud vastutusega ühinguga). Ettevõtte juhataja (Väino) vastutab isiklikult vaid juhul kui ta on ettevõtte pankrotti juhtimises süüdi, on pankroti tahtlikult tekitanud. Isegi teoreetilisel juhul kui kohus on juhataja süüdi tunnistanud, ei ole mingit juriidilist võimalust pöörata nõuet tema tütre või abikaasa vastu.

Võlanõudjad teavad seda väga hästi. Niisamuti nad teavad, et esitades kohtusse tsiviilhagi poole miljoni euro nõudes on riigilõivu suurus 3400 eurot. Kui kohtus kaotajaks jäädakse, tuleb makstud riigilõiv kuludesse kanda, lisaks ka veel advokaadikulud.

Tihtilugu püütakse analoogsetes olukordades maksku mis maksab tekitada kuriteokahtlus, et saaks esitada kuriteoavalduse.  Kriminaalasja algatamine käib Eestis väga lihtsalt ja kui kõvasti kaasa aidata (eriti keerulistes majandusasjades) siis võib asjaga ka süüdistuseni ja kohtusse jõuda. Kriminaalasja raamides esitatud kahjunõude pealt riigilõivu maksma ei pea.

Aga see on köömes võrreldes sellega, millist kahju on võimalik soodsate asjaolude kokkulangemisel võimaliku võlglase lähedastele (antud juhul siis eelkõige tütrele) tekitada. Avaliku elu tegelase mainet luuakse tavaliselt aastatepikkuse tööga, poliitikute puhul tuleb sinna lisada ka kampaaniakulud. Eduka kampaaniaga on võimalik valimistulemust teatud protsendipunktide arvu võrra mõjutada. Mida kõrgemalt tasemelt alustada, seda parema tulemuse saab. Seega võib teatud tingimustel positiivse kuvandi taastamise ka rahasse arvestada, hinnates kui palju tuleb tulevases valimiskampaanias rohkem raha kulutada. Sama mõtteloogika on ka võlanõudjatel. Nad arvestavad sellega, et mingil hetkel saabub nn tasakaalupunkt, kus maine taastamine maksab rohkem kui võlanõudjate nõutud summa ja väljapressimise ohvriks langenu võibki olla valmis raha maksma. Et negatiivne kampaania ometi kord lõpeks.

Just taolises olukorras on praegu Keit Pentus-Rosimannus, kelle vastu laimukampaania käib. Mingit õiguslikku seost ega sisu asjal ei ole, aga on viljakas (ajakirjanduslik) pinnas reformierakondlase maine kahjustamiseks, on võlanõudja, kes saab aru, et kohtu teel poolt miljonit nõuda on lootusetu (ette kaotatud) ettevõtmine ning mainekahjustamine võib viia olukorrani, kus äkki mingi raha siiski makstakse.

Seega on Keit Pentus-Rosimannus olukorras, kus ta mitte ei saa (viitan tänases Postimehes ilmunud vastustele), vaid ei tohi väljapressimisele järele anda. On üldteada, et üks kord järele andmisel ja maksmisel jäädki maksma ning ainuke pääsetee on esimest ebaõiglasest ja alusetust maksest hoidumine.

Toetan Keitu ning kutsun ka avalikkust üles väljapressimist hukka mõistma. Olgu keskkonnaminister selles võitluses meile kõigile eeskujuks, väljapressimisele mitte järele andes.

4 mõtet “Keit Pentus-Rosimannus ja Väino”

  1. Olen tülgastusega lugenud artikleid, milles ministrit ja peret mustatakse, loodan, et võidab kaine mõistus ja inimesed saavad aru, et elu saab edasi minna vaid siis, kui inimesed on üksteise suhtes mõistvad, heatahtlikud ja üksteist toetavad. Pidage vastu ja olge julged, õiglus võidab!

  2. Lisaks võlausaldajatele üritavad siit kasu lõigata Reformierakonna poliitilised vastased (sellest võib sõltuda järgmiste valimiste tulemus) ja meedia (skandaal on nende leib ja rauda tuleb taguda kuni see kuum on). Keit Pentus oli üks neist, kelle eeskujul ma erakonda astusin. Kuigi mul isiklikult pole au Keit Pentust tunda, siis ma usun ja loodan, et tema reputatsioon on ja jääb puhtaks. Olgem ausad, ta on ikkagi täna üks võimekamaid naispoliitikuid Eestis ning kahju oleks, kui tema karjääri rikuks see meediamull. Olen alati õigluse poolt ja kui õiglus on Keiti poolel, siis andke ainult teada, kuhu õigluse kaitseks tulema peab.

  3. Jutt on loogiline aga Tõnis Kõiv, te ju ise ei pruugi teada, mis motiivid Autorolloga seotud tegevuse igas etapis olid (ka siis kui pankrot terendama hakkas). Ka heade kavatsustega alustatud asjad lähevad olukordade muutudes untsu. Kõigil tuleb elu jooksul ette valesid otsuseid. Isa aitamine kriitilises olukorras on igati mõistetav ja seda nimetan ma õigeks otsuseks. Õigeid asju saab teha kahte moodi – õigesti ja valesti.

    See oli teil ilusti öeldud, et avaliku elu tegelase mainet luuakse tavaliselt aastatepikkuse tööga. Tipppoliitikas luuakse aga endast sageli kujutluspilti, mida hakatakse ka ise uskuma ja varsti võib see pilt ka tõeseks muutuda (ma mõtlen seda, et inimene muutubki selle kujutluspildile sarnasemaks). Kui Keiti maine on hea, siis minu arvates on Raini maine avalikuses Reformierakonna kurja ja manipulatiivse arhitekti oma. See ei ole tema loodud, vaid teiste inimeste ja ajakirjanduse loodud, millile ta ise eesriide taha hoidmisega kaasa on aidanud. See kujutluspilt Rainist ei pruugi vastata üldse tõele aga me keegi ei kujuta ette teatrietendust, kus kultuuri kajastaval meedial ei ole lavastajalt võimalik kunagi saada intervjuusid või kommentaare. Raini puhul on tekkinud väga palju vaakumit ja see on hakanud ennast ajapikku ise täitma. Inimestel on õigus teada, kes kujundavad seda poliitikat, millele nad oma hääle annavad. Rain tahab poliitikat teha ja samas peidus olla. Poliitika tervikuna ei ole mitte kunagi siiras, sest see on suur võistlus. Nagu Tour de France. Me teame, et seal kasutati ja kasutatakse topingut aga me ei tea kunagi täpselt kes ja kui palju. Osalised ise väidavad, et nemad ei ole midagi tarvitanud.

    Tagasi Väino, Keiti ja Raini juurde. Teil võib olla kaks või enam motiivi selle loo kirjutamiseks. Heade tuttavate inimeste eest kostmine, mis on õige tegu või ka partei juhtliikmete avaliku kuvandi päästmiskatse. Mis see tegelikult on, me ei tea, sest me ei näe teie pea sisse. Me näeme ainult seda mida te kirjutate aga me ei tea, mida te mõtlete.

    Ka minu motiividest. Olen olnud õigluse otsija aga ei tea isegi täpselt kui palju õiglust ma ise kanda suudaksin. Mulle tundus, et teie loos oli inimeste süütuses pimesi uskumist ja partei kuvandi pääsmist.

    Poliitilist motiivi mul ei ole. Olen oma hääli andnud Reformierakonnale ja IRL’ile (varem Isamaaliidule). Kardan, et Reformierakond ei suuda peeglisse vaada ja oma vigu tunnistada. Inimesed saavad aru, et midagi on valesti ja kuna partei ütleb, et midagi ei ole valesti, siis nad ei saa parteid usaldada, kuna see ei tea mis on valesti, järelikult ei suuda ta ka seda parandada. Isegi kui partei ütleb et midagi natukene võib olla valesti ka aga….. Inimesed näevad, et olulisi probleeme on rohkem kui partei neid näeb. Partei, kes ei näe olulisi probleeme ei saa neid ka parandada. Järelikult tuleb anda teistele võimalus.

    Minu taktikaline soovitus teile kui partei eest seisjale. Unustage ära 2015.a. tulumaksu langetamine 1%. Tõstke tulumaksu vaba miinimumi 2014.a. 2015 tõstke seda uuesti selle summa ulatuses, mille riigieelarve 1% tulumaksu alandamisega saab. Sellega hoiate ära SDE/Keskerakonna astmelis tulumaksu.

    Mul on kaks motiivi selle soovituse taga . Õiglus ja isiklik motiiv.
    Õiglus – et riik peab tõstma seda piiri, mis on inimeste kõige-kõige elementaarsemate kulude katmiseks vajalik. Suurema tulu maksustamine kõrgema tulumaksuga on ebaõiglane. Suuremat palka teeniv kodanik panustab juba täna riigi toimimisse maksudega rohkem kui keskmise ja väiksema palga saaja. See on õiglane.

    Isiklik – Reformierakond vähendab 2015 tulumaksu 1%. Valimised võidab SDE/Keskerakond tuleb astmeline tulumaks ja üle 1000€ tulu maksustatakse 26%. Kaotus astmelisest tulumaksust on suurem kui võit tulumaksu alandamisest. Mida tootlikum ma järgnevate aastate jooksul olen, seda suuremaks läheb minu kaotus selle stsenaariumi järgi. Jätke väikesepalgalistelt rohkem raha kätte ja tööjõuturul paremini hakkama saajatele jääb alles motivatsioon veelgi suuremat väärtust luua ja selle eest palka juurde küsida.

    1. Urmas, teil on väga läbimõeldud kommentaar. Huvitav oli lugeda. Küsite, mis oli minu motiiv kommenteeritava loo kirjutamisel. Enam-vähem sama, mis ajakirjanik Risto Berendsonil, kes paar päeva tagasi kirjutas Postimehes, et nemad ei kirjutanud enam Autorollost, kui taipasid, et neid tahetakse lihtlabaselt ära kasutada. Mõnes teises meediaväljaandes aga ei taibatud midagi ja pandi hooga edasi. Mulle ei meeldi, kui keegi kedagi lihtsalt ära kasutab ja veel vähem seedin ma väljapressimist ja ebaõiglasi süüdistusi. Loomulikult võtsin minagi oma kirjutisega teatud riski, sest ega mina ei ole ju kuskil juures olnud ja seega põhinevad minu teadmised sellel, mida ma olen kuulnud. Küll aga olen ma juba niipalju elu näinud, et suudan mingeid samme ette ja läbi näha.
      Üldiselt saab minu motiividest paremini sotti kui järjekindlalt siinseid postitusi lugeda.

      Mulle meeldib ka teie ettepanek, eelkõige just selle esitamise ratsionaalsus. Ütleks isegi, et harvanähtav ausus – tehke nii, sest see on mulle (isiklikult) kasulikum. Väga tihti inimesed mõtlevad nii, aga välja öelda ei julge. Õigluse argumendile on raske vastu vaielda, seega panen lihtsalt kõrva taha:)
      Soovin teile edu ja teie arvamus (kommentaar) on siin keskkonnas ikka oodatud!

      Tõnis Kõiv

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga