EV 97

Eesti Vabariik tähistas 97.ndat sünnipäeva ehk päev täis erinevaid tegevusi ja mõtteid…

Kõneleb Eiki Nestor, taamal Paul-Eerik Rummo, mina ja Imre Sooäär. Postimehe foto
Kõneleb Eiki Nestor, taamal Paul-Eerik Rummo, mina ja Imre Sooäär. Postimehe foto

24.veebruar algas loomulikult Toompeal, kuhu kogunevad tuhanded inimesed, et pidulikult riigi sünnipäeval Pika Hermanni torni lipp heisata.  Meeleolu oli ülev ja Riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas oma kõnes, et inimene tahab olla vaba ja armastatud. Mõlemaga (vabaduse ja armastusega) tuleb aga pidevalt tegeleda, hoolt ja hoolivust üles näidata, vajadusel ka võidelda.

Rae valla aktiivsematel inimestel on traditsioon pidada Toompeal peale lipu heiskamist väike piknik, nii ka seekord. Käisin ka läbi, sain maitsta Patikalt toodud maitsvat kiluleiba ning jääda ühispildile:)

Jaan Elgula foto Rae valla inimestest 24.veebruaril 2015
Jaan Elgula foto Rae valla inimestest 24.veebruaril 2015

Reformierakonna fraktsiooni liige Arto Aas pani juba mõned aastad tagasi ette, et peale pidulikku lipuheiskamist võiks ühiselt viia pärja Vabadussamba jalamile. Oleme fraktsioonikaaslastega seda juba mitu aastat ühiselt teinud ja nii ka sel aastal. Rohkem võiks Vabadussambale tähelepanu olla, sest meie pärja kõrvale mahuks pärgi veel.

Seejärel sai ka koduses lipumastis vimpel lipuga asendatud ning rõõm oli näha, et kodutänaval lehvisid lipud paljudel majadel.

Tavapärasest pidulikum hommikusöök pereringis ja seejärel teleri ette Kaitseväe paraadi jälgima. Riho Terras pidas jõulise kõne, kust ei puudunud isegi venekeelsed luuleread. Paraadil osalejatele mõeldes oleks võinud paar lauset ka inglise keeles öelda. Aga need olid kokkuvõttes pisiasjad selle kõrval, et seekordne paraad toimus Narvas, Ida ja Lääne piirilinnas, sisendades kindlustunnet kohalikele elanikele. Narva on Eesti linn, euroopalik linn ja selleks ka jääb. 

Juba kella kolmest hakkasime pojaga sõitma Jõhvi poole, et osaleda presidendi vastuvõtul. Et just pojaga läksime, on omaette lugu. Veebruari alguses õhtusöögilauas mainis poeg nagu muuseas, et tema sõber ja klassivend Toomas läheb koos emaga vastuvõtule. Juhuslikult pillatud infokild pani meil Margega mõtte arenema, et äkki võiks siis  poeg Tõnis ka minna?! Meile hakkas see mõte üha rohkem meeldima ja Marge rääkis ka poja enda nõusse.

Eks mind võttis ikka muhelema, A.Puttingu foto
Eks mind võttis ikka muhelema, A.Puttingu foto

Kuigi Margega koos minekuks olid meil juba kõik ettevalmistused tehtud siis nüüd tuli poja jaoks praktiliselt nullist alustada. Kui hästi see meil õnnestus, eks seda ole piltidelt näha:). Meie oleme lapsevanematena  küll väga õnnelikud, et poeg sellise unikaalse kogemuse sai:)

Kogu vastuvõtu õhustik oli sel aastal rõhutatult lapsemeelne ehk siis meie tuleviku päralt. Ka antud etendus rõhutas reaalse ja virtuaalmaailma erisust, millega eelkõige noored kokku puutuvad. Kuigi mitte ainult.

Põhiline, et Eesti on meie oma riik, mida me oleme ehitanud ja mida me kujundame päevast-päeva just täpselt selliseks, nagu meile meeldib.

Elagu Eesti!

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga