Elagu Euroopa Ühendriigid!

Endine Briti diplomaat ja Euroopa komisjoni välispoliitika nõunik ning täna analüütikuna tegutsev Fraser Camerun on öelnud, et suveräänsus tänases maailmas on küsimus, kuidas kaitsta oma riigi huvisid globaliseerumise ajastul, kus kõik on järjest üksteisest sõltuvamad. Kõige efektiivsem viis Euroopa riikidel oma huve kaitsta on teha seda läbi Euroopa Liidu.

Eesti jaoks võib Euroopa liitu pidada rahu tagamise projektiks. Alles 1994 aastal lahkusid Vene väed Eestist ning me oleme saanud vaba rahvana vabal maal ise oma saatust vormida. Suund tagasi Euroopasse oli loomulik valik, mis tipnes 2004 aastal liikmeks saamisega.

Järgmisena on Euroopa Liit Eesti jaoks kui majandusprojekt. Siinkohal ei pea ma silmas mitte suuri toetusraha summasid vaid eelkõige väga olulist turgu meie ettevõtete toodetud kaupadele. Eesti huvides on ühisturu edasine arendamine, digitaalse ühisturu teke, erinevate turutõkete, tsunftireeglite kaotamine jmt. Euro kasutuselevõtt on alandanud intresse ja kasvatanud kindlustunnet.

Euroopa liit on tähtis poliitiline liit – ühiselu suunamiseks loodud reeglid on täitmiseks ning kriisi tekitanud probleemid on tekkinud nende eiramisest. Vajame täiendatud reeglite järelevalve ja täitmise sunni mehhanisme. Eestlased teavad täpselt, et reeglid on täitmiseks. Me täidame neid ise ja nõuame ka teistelt täitmist.

Mitte kunagi enam üksi!

Eesti kui väikeriigi jaoks on EL esmajoones rahvusliku julgeoleku projekt. Väikese riigina on meil globaliseeruvas maailmas üheskoos teistega tunduvalt kergem väljakutsetele vastu seista  kui üksi. Eesti geograafiline asukoht ei ole muutunud, me asume jätkuvalt Euroopa Liidu idapiiril ning meie naabriks on Venemaa.

Hiljutistel kohtumistel avaldasin Venemaa opositsiooni esindajad arvamust, et lähima paari aasta jooksul mitmekordistub meeleavaldajate arv Moskvas ning see võib viia presidendi tagasiastumiseni. Julgen viimatinimetatus küll kõvasti kahelda. Praeguse võimukandjate filosoofia alusel surutakse pigem rahva rahulolematus julmalt maha kui vabatahtlikult võimust loobutakse. Ilmselt aga probleemid naaberriigis kasvavad ja rahutused ei pruugi jääda tulemata. Kas need levivad pealinnast kaugemale, haaravad kaasa suuremat osa elanikkonnast või mitte, ei tea. Üks on aga selge, et ebastabiilne ja siserahutustes Venemaa ei ole turvaline naaber Eestile ega Euroopa liidule tervikuna. Seda tugevam peab olema Euroopa liit, et kellelgi ei tekiks mõtetki siseriiklikke probleeme lahendada väljapoole suunatud (agressiivse) tegevusega.

Hiina roll maailmamajanduses kasvab jätkuvalt.  Tähtsuse kasv toob kaasa ka tülisid naaberriikidega, värskeim näide terav probleem maavarade poolest rikka saare pärast naaberriigi Jaapaniga. Kriisi eskaleerudes jõuti lausa veekahuritest üksteise tulistamiseni merel, meeleavaldustest, saatkondade ründamisest rääkimata. Praeguseks on kriis mõnevõrra vaibunud, aga sellegipoolest on saare omandiküsimus jätkuvalt lahendamata. Tüli saare pärast võib pidada väikeseks detailiks, aga üha kasvav rahvastik, majanduslik võime kasvatada oma mõjukust maailmas toob kaasa ka mõjusfääride ümberjagamise ja see ei ole kunagi rahulikult toimunud. Euroopa Liit on vaid ühiselt suutlik seisma liikmesriikide kodanike õiguste eest, majandusvabaduse eest. Kahepoolsed lepped kolmandate riikidega nõrgendavad Euroopat tervikuna.

USA- s toodetakse üks kehva kvaliteediga filmike ning kui sellest Lähis-Idas teleuudis tehakse, ongi „sõda“ lahti. Inimesed raevutsevad tänavail, rünnatakse diplomaatilisi esindusi ja sugugi mitte ainult USA omi, vaid ka Euroopa omi. Kui vägivald puhkeb siis rünnatakse kõike läänelikku, st Euroopal ja USAl vahet tegemata. Araabia kevade nime all tuntud demokratiseerumisprotsess on kaasmõjuna kasvatanud islamiseerumist, radikaalset sealhulgas. Piisab väikesest sädemest (kehva kvaliteediga film) ja leek lahvatab põlema. Selle vastu ei ole võimalik üksinda võidelda. Ainult ühiselt saavad Euroopa riigid kaitsta demokraatlikke väärtusi ja seista vastu vägivallale. Veelgi ohtlikum areng Lähis-Idas on Iraani katkematud tuumapüüdlused. Üha kasvav pinge suurendab sõjalise konflikti ohtu Israeli ja Iraani vahel, kus mõlemal poolel liitlaste lisandumisel on oht suuremaks sõjaks. On mitte ainult Euroopa vaid lausa kogu maailma huvides hoida ära sõja puhkemine Lähis-Idas.

Euroopa suudab globaalses maailmas edukalt hakkama saada vaid ühiselt. Üksikuna ei ole see jõukohane mitte ühelegi Euroopas asuvale riigile, ei suurele ega väiksele. Eesti huvides on terve ja tugev Euroopa, mida juhitakse demokraatlikul moel ja kus on au sees inimeste vaba tahe.

2 mõtet “Elagu Euroopa Ühendriigid!”

  1. Aitäh, aga siiski EI! Terve ja tugev saab olla ka oma riigina ja kui Euroopas tõesti on demokraatia ja muu see suur ilus jutumull olemas siis peetakse meid omaks ka ilma ühendriigita ja kui seda mulli ei ole siis müüakse meid esimesel vajadusel odavmüügis maha nagu suurriikidel ikka kombeks on. Tegelikult pole vahet… enamus tuttavaid räägivad nagunii ainult sellest kuidas siit armasast ja nii hästi elavast Eestist minema saada. Siis on ka valitsusel parem – saab “vastikutest virisejatest” lahti ning viibki ennast ise Euroopa 5 jõukama sekka! Võid kindel olla!

    Tarmo Alt

    1. Tänan kaasamõtlemise eest! On üpriski levinud enamuses Euroopa riikides, et nn Brüsselit süüdistatakse kõiges halvas, aga samas kõik, mis on hästi, on rahvusriikide endi tahe ja otsus olnud. Paljudel juhtudel on aga asjad hoopis vastupidi. Kirume meiegi euronormide üle, mis ei ole tulnud mitte Brüsselist vaid ikka meie endi sisustatud ja saksa korralikkusega nõutud.
      Eesti on väike riik. Kuulume Euroopa Liitu, Natosse ja paljudesse teistesse organisatsioonidesse, sest meie rahva suure enamuse alateadlik soov on paremuse poole. Vaatad lääne poole, vaatab parem elu vastu, vaatad ida poole, näed endist aega. Eesti kuulub kultuuriliselt läände ja sealt on meid vaid vägisi eemale hoitud. Euroopa Liidu liikmesriigid jagavad ühiseid väärtusi ja petmine ja reetmine nende hulka ei kuulu. Loomulikult on igal riigil omad huvid. Seetõttu ühendatigi peale teist maailmasõda Saksa ja Prantsuse rasketööstused ühte, et uut kahe suurriigi vahelist sõda ära hoida. Ühine otsustamisprotsess tähendabki, et kõik istuvad laua ümber ja kedagi “ei anta ära”.
      Aga alateadlik hirm on emotsioon, mis ei allu ratsionaalsele argumentatsioonile. Teatud mõttes on ettevaatus ju isegi vajalik. Hirmu aitab leevendada erinevate maade inimestega suhtlemine.
      Euroopa liidu aluspõhimõteteks on kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine. Ükski valitsus ei saa ega tohigi kedagi kinni hoida, sest inimesed on vabad liikuma. Iga riigi valitsuse ülesanne on muuta riigis elamise tingimusi paremaks, luua võimalusi ettevõtluse arenguks, tingimusi kultuuriga tegelemiseks jne, jne.
      Kes vähegi Eestist on ära käinud, saab aru, kui palju eeliseid muu maailmaga võrreldes Eestis on. Mõnikord kulub teadasaamiseks vähem, mõnikord rohkem aega.
      Parimate soovidega
      Tõnis Kõiv

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga