Eakad, paha hais ja Põlvamaa

Väärikate ülikooli tudengid külastasid Riigikogu, keskkonnakomisjonis arutleti reoveepuhastist tuleva haisu vähendamise üle ning reedesed pärlid tulid Põlvamaalt

Väärikad tudengid ehk teisisõnu eakad, aktiivsed inimesed olid Toompeal nii teisipäeval kui neljapäeval.

Väärikad tudengid Riigikogu konverentsisaalis kuulamas/küsimas
Väärikad tudengid Riigikogu konverentsisaalis kuulamas/küsimas

Ekskursioon lossis koos Pika Hermani torni ronimisega, Riigikogu istungi kaemine rõdult ning loomulikult kohtumine saadikutega ja lõuna. Teisipäevase grupiga kohtusime konverentsisaalis ja neljapäevase grupiga ruumis 262. Kõneks tuli nii majanduse ja pensionite seos kui Riigikogu töökorraldus, miks saadikuid peab 101 olema, milline haridus on saadikutöö eelduseks, kui kell kutsub, kuhu siis saadikud jooksevad jne.

Neljapäevased väärikad tudengid Riigikogus
Neljapäevased väärikad tudengid Riigikogus

Kuna kõrgharidus olla meil nüüd “tasuta” siis said väärikad tudengid lisaks loengule veel ka “tasuta” lõuna Riigikogu sööklas. Tasuta tähendab ju teatavasti, et keegi teine maksab kinni. Seekordse lõuna maksid kinni võõrustanud saadikud ja hariduse maksavad kinni kõik maksumaksjad. Aga niipalju siis “tasuta” asjadest.

 

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas neljapäeval Veeseaduse muudatusi ning seal tasuta asjadesse ei usutud. Ega keegi muidugi ei püüdnudki väita, et kui vee-ettevõtjaid kohustada järgmise 10 a jooksul lõpetada haisu levitamine siis see ilma kuludeta võimalik on. Sama selge on seegi, et vee-ettevõtja kulud tuleb klientidel kinni maksta. Minu arvates on seegi selge, et tänane olukord, kus osad veetarbijad on sisuliselt sunnitud maksma topelt (lisaks rahale veel taluma elukvaliteeti halvendavat haisu) peab lõppema. Reoveepuhastitest leviva haisu vastu aitab kui muuta tehnoloogiat (kõige kallim variant), teha osa töid suletud ruumis või katuse all (juba odavam võimalus), rajada füüsilise tõkkena muldvall ja haljastus (ilmselt odavaim võimalus) jne. Eelmisel aastal Riigikogu keskkonnakomisjoni ülesandel haisuraportit koostades sai päris selgeks, et mitmetes Eesti linnades on reoveepuhastist leviv hais tõsine probleem ja sellega tuleb tegeleda. Üks võimalustest ongi seadusega kohustus seada ja mõistlik üleminekuaeg anda. Arutelu jätkub.

Reedel külastasin kolleegide Tõnu Juuli ja Kalle Pallinguga Maarja küla, Põlva Päevakeskust, Põlva haiglat ja Räpina Hooldushaiglat. 

Kolm pesakasti sõbralikult kõrvuti - näide käsitööst
Kolm pesakasti sõbralikult kõrvuti – näide käsitööst

Nii nagu pildil näha olevad pesakastid on Maarja külas sõbralikult kõrvuti mitmed majad, kus puudega inimestele on tagatud vajalik tähelepanu ja hoolitsus. Viimane tähendab muuseas ka võimalus oma oskusi arendada ja realiseerida erinevaid töid tehes. Pesakastid on vaid üks näide, tegelikult nägime seal palju originaalseid ja erilisi tooteid. Maarja küla rajajad, arendajad ning käigus hoidjad on suure südamega inimesed, kes teevad väga vajalikku tööd. Seda mõistmist on näha ka paljudest märkidest, mis tähistavad ühte või teist toetajat. Püüame meiegi kaasa aidata, et ka edaspidised plaanid sujuks.

Põlva Päevakeskus on aktiivsete eakate kogunemise ja tegutsemise kohana väga populaarne. Avatud käsitöönäitusel olid uhked pildid, sallid, vööd jm kenasti imetlemiseks välja pandud. Juhuslikult kohatud näitusekülaline mainis, et ta on juba neli korda Riigikogus käinud ning ka Ansipi kabineti Stenbocki majas ära näinud ning oma eluga rahul.

Põlva haiglas rääkisime põhiliselt sünnitamisest. Põlva on nimelt populaarseim sünnitushaigla Eestis idapiiri tagant tulijaile. Kuigi tavapärase sünnituse hind ligineb tuhandele eurole (komplikatsioonide puhul üle tuhande) siis kvaliteet ja suhtumine on sedavõrd hea, et hind ei heiduta. Haiglas ringkäiku tehes oli igal pool näha läbimõeldud ja majanduslikku otsustamist, mis tegi loomulikult head meelt. Rõõmu tegi seegi, et haiglasse on tulnud ka noori arste. Ilmselt annab väikehaigla võimaluse paremaks elu nägemiseks ja enese proovile panekuks kui suur haigla. Muide, kas te teate kui palju maksab Haigekassa jaoks nö tavaline sünnitus? Eksimisvõimalus +/- 50 eurot ja pakkumine  kirjutage kommentaari. Kõige täpsem pakkuja saab auhinna.

Räpina hooldushaiglat tutvustas meile haiglat väsimatult juhtiv proua Miia Sultsmann. Saime ülevaate hästi toimivast üksusest, kuhu on optimaalselt raha investeeritud, mis teeb head  koostööd vallaga ja mis kõige tähtsam – kus on olemas nii kliendid kui personal nende teenindamiseks. Kuna ma olin aastatel 2007-2009 Räpina haigla nõukogu liige siis oli eriti hea meel vaadata, kuidas vahepealsetel aastatel on plaanitud projektid ellu viidud ja uus osa valmis ehitatud. Kuna aga on veel mõned kohad, kuhu peaks investeerima siis oodatakse pikisilmi järgmisest eurorahast nn tervisekeskuste programmi algust. Soovin edu Räpina hooldushaiglale!

2 mõtet “Eakad, paha hais ja Põlvamaa”

  1. Tervitus Järvamaalt!
    Pakun 737 eurot. Ja oleks heameel, kui Järvamaal ka pärast haiglareformi sünnitusabi osutataks 🙂

    1. Tere Helje! Kuigi minu teada on Haigekassa hind 777,71 eurot siis oled sa auhinna välja teeninud, sest mahtusid lubatud veapiiri sisse.
      Kaks Riigikogu logoga kruusi toimetan Paidesse juuni algul, tänan vastamise eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga