Viljandi folk - ilus suursündmus 160 km Tallinnast
Tõnis Kõiv • August 1, 2011
Viljandi folk - ilus suursündmus 160 km Tallinnast
Viljandi linn võttis reede pärastlõunal külastajaid soojalt vastu, päike paistis ja vihma ei sadanud. Kui vähemalt pool tundi oli kulunud EMT-i mobiilse interneti abil eelmise postituse Delfile ärasaatmise peale sai alles folgialale siirduda... 
Linn oli rõõmsat, heatahtlikku, sõbralikku publikut täis, õhkkond oli väga turvaline. „Rütm ja pulss“ 2011 a folgi teemana paistis igalt poolt silma ja kõrva. Rütmikaid katkeid kostus siit ja sealt, alates Viljandisse sõidul mänginud Vikerraadiost kuni tänavanurgal harjutamise või rahateenimise (või mõlema korraga) eesmärgil mänginud muusikutelt.
Kuulasime Kirsimäe laval Etno in Transiti (pikemalt nende kohta folgi kodulehelt) kontserti juhuslikult trehvatud abielupaari tekil. Nii see folgil käibki, jõudsime ühekorraga vabale platsile lava ees ning loomulikult leppisime kohe sõbralikult kokku, et mahume ju mõlemad ära. Neil on tekk ja meil istumisalused, mida sai kasutada ka joogitopside alustena. Publikut tuli üha juurde ning oodatult oligi kontsert meeleolukas ja särtsakas. Vaheldusid rütmid ja meeleolud ning keeledki, mida kuulajate poole pöördumiseks kasutati. Ühendab ju ansambel kuuest riigist pärit muusikuid. Kontserdi käigus kuulsime nii ladina, balkani kui põhjamaiseid rütme. Kirju koosseis ja kirjud helimustrid soovivad propageerida pärimusmuusikat kui suurepärast ja erilist suhtlemise ning õpetamise viisi.Terve lava esine nautis kontserti, enamus kuulates, osa ka lisaks tantsides. Vabalt ja sundimatult. 
Veetorni lähedal oli suur raamatumüük ning tuntud Tartu lastekirjanik Heiki Vilep oli ka oma raamatuid müümas. Ostsime paar raamatut pojale lugemiseks (Liisu ja hullumaja puhvet, Une-Mati udujutud), aga neid tasub meeleolu tõstmiseks täisealistelgi lugeda. Näiteks kas te teate, miks on pärsia kassid lameda näoga?! Ei tea. Võtke raamaturiiulist raamat „Liisu ja hullumaja puhvet“ ning saate teada. Hea tuju veel pealekauba.
Viljandi Pärimusmuusika festival on hea näide sellest, et traditsioonilist suurüritust saab edukalt korraldada ka väljaspool pealinna. Viljandlased teenivad üha rohkem folgi külastajate teenindamisega. Levinud on kodumajutus, võimalus valida hommikusöögiga või ilma, on mitmeid toredaid toidukohti, avatud on kultuuriasutused. Lähedal ideaalsele olukorrale, kus kohalike elanike jaoks on külalised alati oodatud, mitte tüütud segajad. Kõrvu ei kostnud ka ühtegi rullnokka-tümaka levitajat. Loodetavasti mõjus kogu meeleolu linnas neilegi nii, et nad muutusid normaalseteks.
Õnnelikud on need, kes saavad terve nädalavahetuse folgil veeta. Nad saavad kindlasti nii kõva positiivse laengu, mis aitab veel mitu kuud hiljemgi elust paremini aru saada.
Linn oli rõõmsat, heatahtlikku, sõbralikku publikut täis, õhkkond oli väga turvaline. „Rütm ja pulss“ 2011 a folgi teemana paistis igalt poolt silma ja kõrva. Rütmikaid katkeid kostus siit ja sealt, alates Viljandisse sõidul mänginud Vikerraadiost kuni tänavanurgal harjutamise või rahateenimise (või mõlema korraga) eesmärgil mänginud muusikutelt.
Kuulasime Kirsimäe laval Etno in Transiti (pikemalt nende kohta folgi kodulehelt) kontserti juhuslikult trehvatud abielupaari tekil. Nii see folgil käibki, jõudsime ühekorraga vabale platsile lava ees ning loomulikult leppisime kohe sõbralikult kokku, et mahume ju mõlemad ära. Neil on tekk ja meil istumisalused, mida sai kasutada ka joogitopside alustena. Publikut tuli üha juurde ning oodatult oligi kontsert meeleolukas ja särtsakas. Vaheldusid rütmid ja meeleolud ning keeledki, mida kuulajate poole pöördumiseks kasutati. Ühendab ju ansambel kuuest riigist pärit muusikuid. Kontserdi käigus kuulsime nii ladina, balkani kui põhjamaiseid rütme. Kirju koosseis ja kirjud helimustrid soovivad propageerida pärimusmuusikat kui suurepärast ja erilist suhtlemise ning õpetamise viisi.Terve lava esine nautis kontserti, enamus kuulates, osa ka lisaks tantsides. Vabalt ja sundimatult.
Veetorni lähedal oli suur raamatumüük ning tuntud Tartu lastekirjanik Heiki Vilep oli ka oma raamatuid müümas. Ostsime paar raamatut pojale lugemiseks (Liisu ja hullumaja puhvet, Une-Mati udujutud), aga neid tasub meeleolu tõstmiseks täisealistelgi lugeda. Näiteks kas te teate, miks on pärsia kassid lameda näoga?! Ei tea. Võtke raamaturiiulist raamat „Liisu ja hullumaja puhvet“ ning saate teada. Hea tuju veel pealekauba.
Viljandi Pärimusmuusika festival on hea näide sellest, et traditsioonilist suurüritust saab edukalt korraldada ka väljaspool pealinna. Viljandlased teenivad üha rohkem folgi külastajate teenindamisega. Levinud on kodumajutus, võimalus valida hommikusöögiga või ilma, on mitmeid toredaid toidukohti, avatud on kultuuriasutused. Lähedal ideaalsele olukorrale, kus kohalike elanike jaoks on külalised alati oodatud, mitte tüütud segajad. Kõrvu ei kostnud ka ühtegi rullnokka-tümaka levitajat. Loodetavasti mõjus kogu meeleolu linnas neilegi nii, et nad muutusid normaalseteks.
Õnnelikud on need, kes saavad terve nädalavahetuse folgil veeta. Nad saavad kindlasti nii kõva positiivse laengu, mis aitab veel mitu kuud hiljemgi elust paremini aru saada.