Töövarjud ja ööistung
Tõnis Kõiv • November 19, 2010
Töövarjud ja ööistung
Kolmapäevane tööpäev algas kell 8.50 Toompea lossi ees töövarjuga kohtumisega, kestis öö läbi ja jätkus juba kahe töövarjuga neljapäeva hommikul kell 9.15. Maratonpäev sai neljapäeva pärastlõunal läbi, edukalt. Nii varjude kui minu jaoks.
Kolmapäeval töövarjutas mind Kiviõli gümnasist Marko Valter. Päevakava oli tihe, kell 9 RMK auditikomitee koosolek, kaks tundi hiljem algas Reformierakonna juhatuse koosolek, kus arutasime järjekordset valimisprogrammi valdkonda. Kuna koosolekut juhatanud Ansip pidi veel enne Riigikogu kell üks algavasse infotundi jõudmist kiire tööülesande korda ajama, jäi nii mulle kui varjule paarkümmend minutit lõunapausi pidamiseks Riigikogu sööklas.
Kell üks päeval alanud infotunnis andsin läbi oma küsimuse peaminister Andrus Ansipile võimaluse selgitada inflatsiooni ja majanduskasvu seoseid. Ehk siis kas majanduskasvu numbris on juba inflatsiooniga arvestatud või mitte. Peaministri vastust saate lugeda siit
Kell kaks alanud istungil võtsime vastu Võlakaitse seaduse ja saalis kõlasid hüüded – no nüüd on Ken-Marti Vaher järgmisse parlamenti valitud. Kolleegid viitasid sellele, et kõige suuremat „abi“ on Võlakaitse seadusest poliitikutel, kes saavad sel teemal kõvasti trummi lüüa. Põhimõtetes aga midagi ei muutunud – võlg on ikka võõra oma ja tuleb ära maksta.
Töövarju istungite saali ei lubata ja seepärast sai Marko saalis toimuvat jälgida rõdult.
Riigi 2011 a riigieelarve menetlus algas kolmest. Töövarjutamine lõppes sisuliselt viie paiku õhtul, kui saalis peeti 8 minutilisi kõnesid opositsiooni esindajate poolt.
Nalja sai ka
Istusin vahepeal saalis ja tegin arvutiga tööd ning poole kõrvaga kuulasin ka kõnesid. Puldis värskelt keskerakonda astunud Ester Tuiksoo. Räägib nagu ikka murelikku opositsionääri juttu kui äkki asendub murenoot üha süveneva naeratusega, mis ühel hetkel hakkab lausa kõnetki segama. Mis ajas Estrit naerma?! Piisas pilgust saali, et mõista põhjust. Kolleeg Väino Linde oli istunud kõige esimesse pinki ning kuulas väga tähelepanelikult, mida on ettekandjal öelda. Ilmselt oli Põhiseaduskomisjoni esimehe tähelepanu sedavõrd erakordne, et pr Tuiksoo ei suutnud kuidagi naeru pidada.
Ööst vastu neljapäeva ei ole midagi erilist pajatada. Kui vaid seda, et opositsioon võttis end kella kolmeks öösel kokku ja äkitselt tulid nad kõik kohale, lootes vähemalt ühe muudatusettepaneku hääletusel enamust saavutada. Ei tulnud seegi välja. Koalitsioon oli kohal, ei olnud magama läinud, tegi tööd. Nii enne kella kolme kui ka pärast oli koalitsiooni ülekaal igal hääletusel kahe-kolme kordne. Ehk siis ettepaneku poolt hääletas enamus juhtudel alla kümne opositsionääri, vastu aga keskmiselt 25-30 koalitsiooni liiget. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas arvutas kokku – opositsiooni ettepanekute eelarvesse sissehääletamisel oleks ca 70 protsenti vähenenud kulutused riigikaitsele. Seega võib julgelt öelda, et opositsioon oli lausa arvestanud, et ega ettepanekud läbi niikuinii ei lähe. Ma ei kujuta ette, et Eesti parlamendis oleks poliitikuid, kes tõsiselt soovivad Eesti riigi kaitset vähendada 70 %. Siit edasi on vaid väga väike samm riigi kadumisele.
Neljapäeva hommikul kell 9.15 olid kohal töövarjud Inge Saar Paidest ja Cätlin Tammi Koerust.
Vabandasin nende ees, et päev ei saa ilmselt tulla väga huvitav, kuna suures saalis jätkusid kümneminutilised vaheajad ning hääletamine. Sellegipoolest sai läbi käidud nii fraktsioonist kui mu töökabinetist, tehtud tiir lossi peal, vaadatud üle kohvik, söökla ning maitstud pakutavat. Kuna opositsioon soovis venitada, aga mitte tööd teha siis me lasime neil seda ka tõestada. Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru esitas istungi juhatajale palve pikendada Riigikogu neljapäevast istungit kella kaheni. Nii oleksime saanud tund aega tööaega juurde ja jõudnud läbi hääletada 5 muudatusettepanekut. Kuna istungiaja pikendamiseks on hääletamisel vaja ka opositsiooni hääli siis kukkuski pikendamine „oodatult“ läbi. Ehk siis opositsioon tõestas, et nad tööd teha ei taha, nende ainuke tahe on venitamine.
Seega lõppes neljapäevane istung kell üks päeval. Töövarjud lahkusid, mina tegin veel mõned kiired telefonikõned, saatsin e-kirjad, kanded Facebooki ja siis jõudis kätte kauaoodatud uneaeg…
Jätkuvalt arvan, et ööistungil mõtet ei olnud. Demokraatia tähendab rahva võimu ja ka enamuse võimu vähemuse üle. Koalitsioon on teinud eelarve ja vastutab selle eest. Venitamine ei muuda midagi, ei saagi muuta.
