Kelle huvides on haisuvastane eelnõu?
Tõnis Kõiv • September 26, 2014
Kelle huvides on haisuvastane eelnõu?
Riigikogu menetluses on nn haisuvastane eelnõu numbriga 483 ja aeg-ajalt ikka keegi ärkab, et küsida: aga kelle huvides ikkagi on haisutamise lõpetamise nõudmine??
Kolleeg Rainer Vakraga keskkonnakomisjoni istungil. Foto: V.Korb
26.septembri 2014 Äripäev isegi ei küsi vaid otsesõnu väidab, et ühe konkreetse maaomaniku huvides!!! ja kirjutab sellestki, et nagu oleks me kolleeg Rainer Vakraga mingid muudatusettepanekud eelmisel nädalal esitanud. Tõele ei vasta kumbki neist väidetest.
Haisuvastasele eelnõule ei ole 2014 aastal Riigikogu liikmetelt ühtegi ettepanekut tulnud. Neid ei saagi tulla, sest parandusettepanekute tähtaeg kukkus juba eelmise aasta detsembris ja kõik esitatud ettepanekud pärinevad sest ajast.
Haisuvastase eelnõu eesmärgiks ei ole üksiku inimese huvi vaid ta on esitatud nende ca 60 000 Eestimaa elaniku huvides, kes täna kannatavad reoveesette käitlemisest tuleneva haisu käes. Nad ei saa elada väärikat elu, sest haisu sees elamine ei saa väärikas olla.
Minu poole on hiljuti pöördunud inimesed Viljandist, Kohtla-Järvelt ja Pärnust ning kurtnud haisu üle ning pärinud lahenduse üle. Kui eelnõu sai menetlusse antud, tekkis inimestel lootus...
28.augustil kohtusid Riigikogu keskkonnakomisjon ja Eesti Vee-ettevõtete liidu (EVEL) esindajad. Arutasime mitmete teemade üle, mis vee-ettevõtjaid puudutavad, sealhulgas ka menetluses olevat haisuvastast eelnõud. Jõudsime konsensusele, et inimeste haisuga häirimine peab lõppema. Mil viisil aga häirimine lõpetada, see jäi edasiste vaidluste teemaks.
21.mail 2014 toimus Haisu ümarlaud Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ümber laua istusid teadlased, ettevõtjad/praktikud ja keskkonnakomisjoni esindaja. Arutuse all oli probleemi olemus ning erinevad tehnoloogilised võimalused, sh pürolüüsi kasutamine. Kuna kohal oli ka Maalehe ajakirjanik siis avaldas leht sest pikema ülevaateartikli.
20.märtsil 2014 Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna vahel sõlmitud kevadkoalitsooni lepingu keskkonnapoliitika osa nägi ette reoveesette käitlemisest tekkiva haisuhäiringu vähendamist ning vajadusel seadusandluse muutmist.
Haisuvastane eelnõu on esitatud ja seda menetletakse nende inimeste huvides, kes täna kannatavad haisu käes, et nad saaksid elada inimväärset elu. Mitte keegi ei peaks haisu sees elama.
PS! Äripäev vabandas ja avaldas 29.septembri numbris täpsustused ning minu kommentaari täies pikkuses. Õhku jäävad küsimused, et miks Äripäev nii tegi ja kas mitu päeva hiljem avaldatud täpsustus ka esimest uudist lugenud inimeseni jõuab?
Kolleeg Rainer Vakraga keskkonnakomisjoni istungil. Foto: V.Korb
26.septembri 2014 Äripäev isegi ei küsi vaid otsesõnu väidab, et ühe konkreetse maaomaniku huvides!!! ja kirjutab sellestki, et nagu oleks me kolleeg Rainer Vakraga mingid muudatusettepanekud eelmisel nädalal esitanud. Tõele ei vasta kumbki neist väidetest.
Haisuvastasele eelnõule ei ole 2014 aastal Riigikogu liikmetelt ühtegi ettepanekut tulnud. Neid ei saagi tulla, sest parandusettepanekute tähtaeg kukkus juba eelmise aasta detsembris ja kõik esitatud ettepanekud pärinevad sest ajast.
Haisuvastase eelnõu eesmärgiks ei ole üksiku inimese huvi vaid ta on esitatud nende ca 60 000 Eestimaa elaniku huvides, kes täna kannatavad reoveesette käitlemisest tuleneva haisu käes. Nad ei saa elada väärikat elu, sest haisu sees elamine ei saa väärikas olla.
Minu poole on hiljuti pöördunud inimesed Viljandist, Kohtla-Järvelt ja Pärnust ning kurtnud haisu üle ning pärinud lahenduse üle. Kui eelnõu sai menetlusse antud, tekkis inimestel lootus...
28.augustil kohtusid Riigikogu keskkonnakomisjon ja Eesti Vee-ettevõtete liidu (EVEL) esindajad. Arutasime mitmete teemade üle, mis vee-ettevõtjaid puudutavad, sealhulgas ka menetluses olevat haisuvastast eelnõud. Jõudsime konsensusele, et inimeste haisuga häirimine peab lõppema. Mil viisil aga häirimine lõpetada, see jäi edasiste vaidluste teemaks.
21.mail 2014 toimus Haisu ümarlaud Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ümber laua istusid teadlased, ettevõtjad/praktikud ja keskkonnakomisjoni esindaja. Arutuse all oli probleemi olemus ning erinevad tehnoloogilised võimalused, sh pürolüüsi kasutamine. Kuna kohal oli ka Maalehe ajakirjanik siis avaldas leht sest pikema ülevaateartikli.
20.märtsil 2014 Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna vahel sõlmitud kevadkoalitsooni lepingu keskkonnapoliitika osa nägi ette reoveesette käitlemisest tekkiva haisuhäiringu vähendamist ning vajadusel seadusandluse muutmist.
Haisuvastane eelnõu on esitatud ja seda menetletakse nende inimeste huvides, kes täna kannatavad haisu käes, et nad saaksid elada inimväärset elu. Mitte keegi ei peaks haisu sees elama.
PS! Äripäev vabandas ja avaldas 29.septembri numbris täpsustused ning minu kommentaari täies pikkuses. Õhku jäävad küsimused, et miks Äripäev nii tegi ja kas mitu päeva hiljem avaldatud täpsustus ka esimest uudist lugenud inimeseni jõuab?