Eesti internetivabaduse esikohast
Tõnis Kõiv • April 19, 2011
Eesti internetivabaduse esikohast
Freedom House´i raporti kohaselt on Eesti auväärsel esikohal netivabaduse edetabelis. Mida sellest järeldada, kuhu edasi pürgida? Lisatud viide Riigikogu esimehe arvamusele.
Raporti kohaselt on maailmas üldse vaid 8 riiki, kus interneti kasutamist saab vabaks pidada. Need riigid on langevas järjekorras: Eesti, USA, Saksamaa, Austraalia, Ühendkuningriidid, Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia.
Eesti esikoha tulemused tulid teistega võrreldes paremast infrastruktuurist (2009 a oli 72 %-l Eesti elanikel ligipääs internetile), tasuta Wifi levib laialt (2009 a oli meil üle 2000 vaba Wifi võrgu avalikuks kasutamiseks). Eraldi on välja toodud meie aktiivsus sotsiaalmeedias (dets 2010 seisuga oli 312 000 eestlasel konto Facebookis ja blogipidajaid on hinnanguliselt üle 54 ooo). Samuti meil sisuliselt puuduvad piirangud veebilehtede ja kommunikatsiooni sisu suhtes. Privaatsusregulatsioon siiski eksisteerib ja selle sätted on leidnud kasutust põhiliselt anonüümsete netikommentaaride suhtes. Ehk siis kohtulahendite kohaselt ei ole anonüümne kommentaar vaidluse korral enam anonüümne (autor selgitatakse välja kas politsei või kohtu poolt) ja vastutus on reaalselt olemas. See võib nii mõnelegi üllatusena tulla, aga nii see on.
Vähem kui kaks aastat kehtib uus regulatsioon karistusseadustikus: § 157 prim. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine
Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Siit võib leidagi Eesti internetivabaduse edasiarendamise järgmise sihi - anonüümsuse vähendamine, vastutuse tõstmine. Anonüümsete kommentaaride tähtsus online-meedias väheneb (mõned hullemad naelutatakse häbiposti, näiteks Soidro, Kutser) ja kasvab isikustatud arvamusavalduste hulk. Facebook on hea näide, seal on kõigil nägu ja nimi ja vaba võimalus oma arvamust avaldada.
Raporti koostanud Freedom House on 1941. aastal USAs asutatud organisatsioon, mis defineerib ennast vabaduste laiendamise sõltumatu valvekoerana maailmas. Seisavad demokraatia, inimõiguste ja vabaduste säilitamise ja arendamise eest. Eelmine nende koostatud netivabaduse raport ilmus 2009. aastal pilootprojektina, kuhu oli kaasatud 15 riiki (sh Eesti). Seekord kaasati 37 riiki üle maailma, eesmärgiga mitmekesistada valimit. Tulemusteni jõudmiseks uuritakse riikide internetialast regulatsiooni ja praktikat, testitakse ligipääsu valitud veebilehtedele ja intervjueeritakse asjassepuutuvaid inimesi. Enamik infost on hangitud küsimustike kaudu, mistõttu on ka vastused hinnangulised, ega pretendeeri absoluutsele tõele.
PS! Hea meel on tõdeda, et Riigikogu esimees pr Ene Ergma on ka asunud toetama mu mõtet vastutuse suurendamisest internetis. Täpsemalt saab lugeda Postimehest