Tõnis Kõiv

ACTA-st ehk varastada ei tohi

Tõnis KõivFebruary 9, 2012

ACTA-st ehk varastada ei tohi

Juba mitmendat päeva saabub e-kirjakasti valdavalt ühesuguseid kirju, kus ärahirmutatud inimesed on murelikud uue võltsimisvastase lepingu (tuntud ACTA nime all) pärast. Kirjad sisaldavad üleskutset olla vastu...Esmapilgul võib jääda mulje, et inimesed kirjutavad, sest nad on võltsimisvastase lepingu vastu. Ma ei tahaks uskuda, et tegelikult ka nii paljud inimesed avalikult väljendavad, et nad soovivad edaspidigi interneti abil varastada. Pigem on nad siiski müütide ohvrid. Alljärgnevalt mõned levinumad müüdid seoses võltsimisvastase lepinguga (VVL) kommentaar sinna juurde: Esimene müüt: VVL rikub eraisikute põhiõigusi intellektuaalomandi omanike õiguste kaitsmise nimel. VVL ei riku eraisikute põhiõigusi. VVL-i üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja andmekaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui interneti keskkonnas. Õigust varastada ei ole olemas. Teine müüt: VVL muudab enda tarbeks tagavarakoopiate tegemise kuriteoks. Tegelikult ei muuda. VVL-i reguleerimisalaks on laiaulatuslikud ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumised, kus kaupu võltsitakse müügi -ehk kommertseesmärgil. Seega ei too leping kaasa inimeste jälgimist ega karistamist võltstoodangu kasutamise eest, vaid karistatakse võltsimist või võltsitud kaupadega seotud äritegevust majandusliku kasu saamise eesmärgil.  Karistused eelnimetatud tegevuste eest  on juba täna Eestis olemas ning seega ei too VVL kaasa vajadust muuta meie kriminaalõigust. Euroopa komisjoni õigusteenistuse kinnitusel ei ole vaja VVL-iga liitumisel muuta ka ühtki Euroopa Liidu õigusakti. Kolmas müüt: VVL kohustab internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima ja internetilehekülgede infot filtreerima ja tsenseerima; kaovad tasuta WiFi levialad. Internetiteenuse pakkujad peavad teid hakkama karistama iga autoriõiguse rikkumise eest rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Eriti metsik on müüdi lõpp, "nüüd hakatakse teid ilma kohtuta vangi panema".  Raske uskuda, et on inimesi, kes on valmis seda uskuma. VVL ei ole internetiteenuste või internetivabadusega seotud leping, vaid tegeleb intellektuaalomandi kaitsega muuhulgas ka digikeskkonnas. VVL ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist, ei muuda teenusepakkujaid rohkem sisu eest vastutavaks kui see on seni olnud sätestatud Eesti ja EL õiguses (vastavalt Infoühiskonna seaduses ja E-kaubanduse direktiivis). Mitte kuidagi ei saa VVL kohustada internetiteenuse pakkujaid asuma teenusetarbijaid karistama. Õigusriigis oli, on ja jääb karistusfunktsioon ikkagi riigi õiguskaitseorganite ja kohtu kätte. Eesti on õigusriik. Tähtis on üle korrata, et mis on õigusrikkumine VVL-i järgi, on õigusrikkumine juba täna Eesti seaduste järgi. Neljas müüt: VVL muudab ravimid kolmandate riikide jaoks kallimaks ja vähendab Eesti kui transiitmaa olulisust. Midagi ei muutu seoses seaduslikult toodetud originaal- või geneeriliste ravimitega. Mõlemaid toodetakse vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud tingimustele.  Vaesemate riikide abistamiseks odavamate ravimite kättesaamisel kasutatakse Euroopa Liidus nii praegu kui ka edaspidi sundlitsenseerimist. Kindlasti aga on VVL-i üheks eesmärgiks võidelda võltsravimite leviku vastu, mille ohutuses ei saa keegi kindel olla. Võltsitud kauba transiitmaa osatähtsuse vähenemine ei ole mure põhjuseks, see sobib rohkem eesmärgiks. Müüte on muidugi veel. Lõpetuseks aga tunnistagem, et intellektuaalne omand on täieõiguslik omand ning selle legaalne kasutamine interneti abil tuleb muuta veelgi kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Suuname oma energia siis selles suunas, mitte intellektuaalse omandi võltsimisest raha teenijate (ehk varaste) kaitseks. Seitsmes käsk ütleb: Sina ei tohi varastada!